Korteriühistu esindaja.

[hillarile]

Tere!
Meie KÜs valiti Korteriühistu esindaja kes sõlmib käsunduslepingu KÜ esimehega kus määratakse esimehe töötasu.
Kas on kellelgi näidata mis kohustused ja õigused on KÜ esindajal.

Tänan.

[Heino]

Hea hillarile.

Siin failihalduses peaks midagi olema.
Vaata kas leiad endale midagi sobivat.

[hillarile]

Tere!
Küsiks käsunduslepingu kohta.Kas KÜ juhatuse esimehel on õigus saada tasulist puhkust.

[Heino]

Käsunduslepinguga ei ole puhkust ette nähtud.
Puhkus tuleb eelkõige töölepinguseadusest. Käsundusleping on aga seotud Võlaõigusseadusega.
Kuid kokkuleppel juhatusega võid puhata sellegipoolest. Ebareaalne oleks kah, kui panna jutti koguaeg...

Parandaege mind kui ma eksin.

[MargusT]

Käsunduslepinguga ei ole puhkust ette nähtud.
Puhkus tuleb eelkõige töölepinguseadusest. Käsundusleping on aga seotud Võlaõigusseadusega.
Kuid kokkuleppel juhatusega võid puhata sellegipoolest.

Juhatuse liikmega käsunduslepingu sisu lepitakse kokku üldkoosoleku otsusega. Ja selles lepingus võib olla ka punkt puhkuse temaatikale. Samuti otsustab üldkoosolek esindaja, kes lepingu allkirjastab. See teema on kenasti lahti kirjutatud MTÜS-ga.
§ 19. Üldkoosoleku pädevus
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;

[elektrik]

Käsunduslepinguga võib määrata küll puhkuse, kuid ilma tasustmiseta. Tasu juhatuse liige ei saa.See saab tasu , kes< asendab

[MargusT]

Käsunduslepinguga võib määrata küll puhkuse, kuid ilma tasustmiseta. Tasu juhatuse liige ei saa.See saab tasu , kes< asendab

Mida Sa kirjutad hea „elektrik“?

Kui Sa nii tõsimeelselt püüad eelnevaid jutte ümber lükata oma kardinaalsete väidetega, siis palun Sinu ülalmainitud väited tõestada viidetega seadustele.

[elektrik]

käsunduslepinguga ei saa määrata puhkusetasu. Puhkusetasu määratakse ainult töölepinguga. Puhkus määratakse ainult isikule , kes on tööl töölepinguga.Puhkus määratakse , kuid tasu ei saa. Juhatuse liige töötab juhatuse lepinguga/käsunduslepinguga. Käsunduslepinguga määratakse teenustasu.

[MargusT]

käsunduslepinguga ei saa määrata puhkusetasu. Puhkusetasu määratakse ainult töölepinguga. Puhkus määratakse ainult isikule , kes on tööl töölepinguga.Puhkus määratakse , kuid tasu ei saa. Juhatuse liige töötab juhatuse lepinguga/käsunduslepinguga. Käsunduslepinguga määratakse teenustasu.

Järjest hullemaks läheb.

Proovin uuesti ja lihtsalt. Ole nüüd hea ja ütle see seadus, kust Sa need read maha kirjutasid.

Ja kui Sa nüüd oma järgmise kirjaga seda seadust ja paragrahvi kirja ei pane, siis soovitan Sul järgmise kirja sisse kirjutada vabanduskiri eelmise kirja eksimiste kohta, sest Sa eksitad inimesi ja nii mõnigi korteriühistu ja ühisuse temaatikaga vähe kursis olev inimene võib Sinu väited tõepähe võtta.

[suisse]

Paluks mitte eksitada. Juhatuse liikme lepingu sõlmimisel ei määra küll see, et see on käsundusleping, puhkuseõiguse teket ja puhkusetasu saamist. See kõik sõltub sellest, kuidas kokku lepitakse (puhkust ei saa või puhkus on 28 kp ja tasu ei saa või puhkuse ajaks säilitatakse tasu).
AS, OÜ ja SA, kus saadakse ka majandustegevusest tulu, võivad seda tasu säilitada, kuid KÜ-le on see kulukas, seega üldjuhul selliseid tingimusi kokku ei lepita.

[poogeno]

Keegi võiks tõesti lõpuks käsunduslepingu ja tööettevõtulepingu olemuse ja seotud maksude (töötav;pensionil; jne) lsüsteemi põhjalikult lahti arutada. Puhkust vast VÕS ei reguleeri ja lähtudes TLS § 1 (4) ja (5) ka mitte.

[suisse]

Siit ka võrdlused:

1. Tööleping vs Töövõtuleping (tl vs tvl)

2. Tööleping vs Käsundusleping (tl vs kl)

[Roland66]

Kas juhatuse liikmega saab sõlmida töölepingut?
30.07.2008


Selline küsimus tõusetub praktikas tihtipeale just väikemate äriühingute tegevjuhtidel, kes samaaegselt on ka sama äriühingu juhatuse liikmed. Kas oleks õigem töötada tegevjuhina töölepingu alusel või on olemas ka mingi muu võimalus? Vaatame kõigepealt esimest ehk töölepingu sõlmimise võimalust.
Teatavasti välistab töölepingu seadus (TLS § 7 p 10) nimetatud seaduse kohaldamise äriühingu organi liikme (kelleks on ka juhatuse liige) suhetele juriidilise isikuga (näiteks osaühinguga). Siit järeldub, et seadusest tulenevalt ei saa juhatuse liige täita oma ülesandeid äriühingu juhtimisel töölepingu alusel.
Kuna juhatuse liikmele ei laiene töölepingu seadus, ei laiene talle ka muud töösuhteid reguleerivad seadused: puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ning nimetatud seaduste alusel kehtestatud õigusaktid. Küll aga kohaldatakse juhatuse liikme tööle töötervishoiu ja tööohutuse seadust (edaspidi TTOS). Nimelt sätestab TTOS § 1 lg 3 p 3, et seadust kohaldatakse ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. Praktikas tähendab see seda, et juhatuse liikmega töö juures juhtunud õnnetus on juriidilises mõistes tööõnnetus, koos kõigi seadustest tulenevate tagajärgedega, ehk kuni süüdlaste osas väärteo menetlemiseni Tööinspektsiooni poolt..
Mis puudutab aga muid seadusi, siis on hea teada, et töötuskindlustuse seaduse kohaselt ei loeta juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget (juhatuse liiget) kindlustatuks nimetatud seaduse mõttes. Juhatuse liikmetele makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ning neile ei laiene seega ka töötuskindlustuse seaduses sätestatud õigused hüvitiste taotlemiseks. Seda seisukohta selgitab Töötukassa pikemalt oma veebilehel www.tootukassa.ee.
Millise lepingu peaks siis juhatuse liige äriühinguga sõlmima? Kui äriühingu juht täidab ainult ühingu põhikirjast tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, võib temaga sõlmida juhatuse liikme lepingu. Juhatuse liikme leping sõlmitakse äriühingu nõukogu või osanike otsusel. Kirjaliku lepingu sõlmimise vajadus tõusetub just siis, kui juhatuse liikmele tahetakse lepinguga ette näha tööseadustega sarnased tagatised (hüvitised, puhkused). Juhatuse liikme lepingus võidakse kokku leppida liikme ülesanded, tasu määr ja maksmise kord, tööaeg, puhkuse kestus ja võimaldamise kord, puhkuseraha suurus ja maksmise kord, töövahenditega kindlustamine, lepingu lõpetamisest etteteatamine, hüvitise määr jm. Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks on vajalik äriühingu nõukogu, viimase puudumisel osanike otsus. Lepingu sõlmimise eelduseks on tavaliselt ka see, et äriühingul on enam kui üks juhatuse liige.
Milline on aga taolise lepingu õiguslik regulatsioon? Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 (RT III 2005, 15, 155) asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe, olles oma olemuselt lähedane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul ning millele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Sellele viitavad ka äriseadustiku vastavad sätted, milliste kohaselt on isiku juhatuse liikmeks valimiseks vajalik tema nõusolek. Juhatuse liikme ja äriühingu suhteid reguleerivate lepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleks seega järgida võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid. Juhatuse liikmega sõlmitavas käsunduslepingus võiks täpsustada õigusaktidest ning äriühingu põhikirjast tulenevate kohustuste täitmise tingimusi, kehtestada üldise hoolsus- ja lojaalsusnõude täitmiseks vajalikud kohustused, sätestada juhatuse liikme tasustamise, sealhulgas ettenähtud soodustuste ja kulude hüvitamise kord, samuti vastutuse täpsemad alused ning lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingimused.
Kui juhatuse liige on aga enne juhatuse liikmeks valimist töötanud töölepingu alusel, kas sel juhul tuleks tööleping lõpetada ja kui siis, mis alusel? Vastus sellele küsimusele oleneb sellest, milliseid tööülesandeid juhatuse liige enne juhatuse liikmeks valimisi täitis. Kui ta täitis tööülesandeid, mida ta juhatuse liikmeks valimise tõttu enam ei täida, ehk töötas mingis konkreetses ametis, siis tuleks tööleping lõpetada poolte kokkuleppel (TLS § 76). Toome näite: Jaan töötas kokana osaühingule kuuluvas toitlustusasutuses, kuid firma laienedes palgati juurde uued kokad ning tehti Jaanile ettepanek asuda juhtima laienenud toitlustusasutust tegevjuhina ja juhatuse liikmena, loobudes sealjuures koka tööst ja keskendudes firma juhtimisele. Nii lõpetatigi meie näite puhul kokk Jaaniga tööleping poolte kokkuleppel ning sõlmiti temaga kirjalik juhatuse liikme leping.
Kuna juhatuse liikmeks valimise kohta on äriseadustikust tulenevalt vajalik kandidaadi nõusolek, siis võib eeldada, et nõusoleku andmisel lepivad äriühing (nõukogu, osanik) ja tulevane juhatuse liige kokku, kas seniste tööülesannete täitmine koos juhatuse liikme kohustustega on edaspidi võimalik või mitte. Nii näiteks on mõned juriidilised isikud taolise töötaja töölepingu peatanud, garanteerimaks töötajale võimalust jätkata tööd endisel töökohal peale juhatuse liikme volituste lõppemist. Meie näite puhul oleks tööandja kokk Jaani töölepingu tema juhatuse liikme volituste ajaks lihtsalt peatanud.
Siinkohal soovitan asjaosalistel siiski arvestada sellega, et Riigikohus oma kohtulahendites on asunud seisukohale, et töötaja poolt nõusoleku andmist tema valimiseks juhatuse liikmeks loetakse poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks endisel töökohal, kusjuures tööleping juhatuse liikmega loetakse lõppenuks poolte kokkuleppel päevast, mil ta andis nõusoleku juhatusse valimise kohta (vt riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-00; RT III 2000, 24, 262).
Tihtipeale küsitakse, kas äriühingu juhatuse või nõukogu liige võib samaaegselt olla ka selle äriühingu (töölepinguga) töötaja. Ehk meie eelneva näite puhul, kas kokk Jaan oleks saanud juhatuse liikmena töötada edasi ka kokana? Seadus ei keela äriühingu juhatuse liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, kuid neid peab olema võimalik eristada äriühingu juhatuse liikme tööfunktsioonidest. See tähendab, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05 (RT III 2005, 42, 421), mille kohaselt töölepingu seadusest ei tulene, et äriühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla äriühinguga ka töösuhetes. Nii, et meie näite puhul oleks võinud kokk Jaan jätkata töötamist kokana töölepingu alusel, samaaegselt juhtides toitlustusasutust juhatuse liikmena vastava lepingu alusel.
Kokkuvõttes võib öelda, et äriühingu juhtorgani liikme ja äriühingu suhteid reguleerivate lepingute (juhatuse liikme leping) sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleb järgida võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid, äriühingu juhatuse (nõukogu) liikme töösuhtele äriühinguga, mida vastav juhtorgani liige täidab töölepingu seaduse alusel ning mis ei kujuta endast seadusest või äriühingu põhikirjast tulenevate juhatuse (nõukogu) liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust.

Leonid Siniavski,
tööinspektor-jurist
Oma Saar,
30.07.2008

[Kuuse]

Kes saab otsustada, kellel on juhatuses allkirja õigus, kas saab otsustada k/ü üldkoosolek või otsustab juhatus oma koosolekul?

[Roland66]

Seda saab põhikirjas sätestada, et juh.esimees esindab ühistut üksinda, teised juh. liikmed koos. KÜ liikmete üldkoosolek saab otsusega määrata, keda valida juh. esimeheks.

[Heino]

Juhatuse esimees kui selline on juhatuse töö organiseerimiseks ja teda valitakse juhatuse siseselt. ÜK valib ainult juhatuse ja ka esinduse õiguse - üksinda, kahekesti või kõik koos jne. ning see lisatakse ka B-kaardile mitte põhikirja. Mis kasu on sellest põhikirjas. Ega äriühingud seda ei hakka põhikirjast kontrollima, vaid ikka B-kaardilt.

[suisse]

Täienduseks Heino postitusele lisan, et igasugustele dokumentidele kirjutab ka juhatuse siseselt juhatuse esimeheks valitud isik oma nime juurde siiski vaid juhatuse liige.

[Heino]

Jah, signatuuriks on ja jääb alati juhatuse liige, mitte esimees vms. Vahest on mulle ka helistatud jne. ning on päritud, et kes on juhatuse esimees. Juhatuse esimees kui selline on sama tähtis ja vastutab täpselt samamoodi kui iga teine juhatuse liige.

[Roland66]

Juhatuse esimees kui selline on juhatuse töö organiseerimiseks ja teda valitakse juhatuse siseselt. ÜK valib ainult juhatuse ja ka esinduse õiguse - üksinda, kahekesti või kõik koos jne. ning see lisatakse ka B-kaardile mitte põhikirja. Mis kasu on sellest põhikirjas. Ega äriühingud seda ei hakka põhikirjast kontrollima, vaid ikka B-kaardilt.

§ 27. lg 1 Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

lg 2 Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.

[Heino]

"Võib ette näha" aga lisatakse siiski B-kaardile. Või kas ma saan midagi valestia aru?

[Roland66]

B-kaardile lisatakse põhikirja alusel. Ainult otsusest siin ei piisa.

[Kuuse]

Kas kõikide valitud juhatuse liikmetega peab sõlmima käsunduslepingu? Kui jah siis kes lepingu allkirjastavad? Juhatuse liige, aga kes siis teine lepingupool on?

[suisse]

Nii palju kui siit kommentaare olen lugenud, siis alati ei ole kõigiga sõlmitud - see on üldkoosoleku otsustada, samuti kõik tingimused. Lisaks määratakse ka lepingu KÜ poolne allkitrjastaja. ÜK-l võiks olla ka lepingu projekt, mis heaks kinnitatakse, siis vähem pärast protestimist.
Meil juhatusega mingeid käsunduslepinguid (ega ka muid lepinguid) sõlmitud ei ole (siiani on ka puudunud vajadus, tasusid ei maksa, kogu tegevus on ühisel eesmärgil ja oleme ka üksmeelselt KÜ toimimise taganud, pole keegi midagi protestinud).