Üldkoosoleku hääletamistulemused

[Thom]

Kas on kohustus üldkoosoleku protokollis ka eraldi ära tuua, et kui palju konkreetselt oli poolthääli ja palju vastuhääli?
Lugesin ühte protokolli, kus oli otsuse vastuvõtmiseks kirjutatud, et hääletati ja otsus võeti vastu häälteenamusega.

[JanekK]

Ma arvan,et tegelikult peab ära näitama nii poolt kui vastu ja isegi need hääled mis jäid erapooletuks.

[pimeloom]

Jah, loomulikult on korrektne ikka nii, nagu JanekK kirjutas.

[lasnakas]

MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13149444 (alates 01.07.2009)
§ 21. Üldkoosoleku läbiviimine
(6) Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

[Thom]

Tänud, pilt selge.
Tundub siis, et kõnealune protokoll on kehtetu? Ehk kõik need asjad tuleb uuesti üles võtta järgmisel üldkoosolekul ja korrektselt ära vormistada, kuna suvaline KÜ liige võib nüüd vastavalt Lasnaka toodud punktile tulemused vaidlustada.

[MargusT]

Kardan, et oled hiljaks jäänud, sest KÜS §13 lõige 4 ütleb muuhulgas "Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates." Ja teadasaamise hetk seaduse mõistes ei ole alati see hetk kui näiteks protokolli loed.
Muideks kas on mõistlik vaidlustada vaidlustamise enda või kiusu pärast. Edu Sulle.

[k24]

See "hääletustulemused" ei pruugi häälte arvu välja toomist tähendada. Selle üle võib vaielda, aga "otsus võeti vastu häälteenamusega" näitab kah hääletustulemust st selline sõnastus ei tee otsust kehtetuks. Siin võib väheke sellest kah oleneda, et mida otsustati ja kas nt põhikiri nõuab häälte arvude välja toomist.

[pimeloom]

See "hääletustulemused" ei pruugi häälte arvu välja toomist tähendada. Selle üle võib vaielda.

Vaidleme siis. Mida siis sinu arvates tähendab see alates 01.07.2009 kehtima hakkava MTÜS §21 toodud sõnastus: Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud

Minu subjektiivse arvamuse kohaselt ei ole protokolli kirjutatud laused a´la Otsus võeti vastu ühehäälselt või Otsus võeti vastu häälteenamusega hääletustulemuste näitamine. Ja ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks mitte kirjutada protokolli konkreetselt poolt, vastu ja erapooletute häälte arv.

[k24]

Loomulikult oleks korrektne välja tuuakse häälte jaotus, aga mõiste hääletustulemused jätab vaidlemiseks ruumi. Mis on hääletustulemus ? Hääletuse tulemus on otsuse vastu võtmine või vastuvõtmata jätmine, mitte häälte arvude (poolt-vatu-erapooletu) jaotus ja seega "otsus võeti vastu häälteenamusega" näitab minu arvates hääletamise tulemust ehk seda mis seadus nõudma hakkab. Kui ütlen, et "maratoni võitis Andrus Paluveer", siis see näitab samamoodi maratoni tulemust. Ei pea välja tooma, et võidu aega oli 1,5h.

Ps. see "hääletustulemused" asi alles hakab kehtima ja mingi nipiga ei saanud Thomi otsusel kehtetusest rääkida.

[pimeloom]

Ps. see "hääletustulemused" asi alles hakab kehtima ja mingi nipiga ei saanud Thomi otsusel kehtetusest rääkida.

Seda loomulikult.
Paraku on enamustes seadustes palju selliseid kohti, mida annab erinevalt tõlgendada ja mille üle kohtuvaidlusi pidada. Eks kohtutel peab ka tööd jätkuma.

[Fasik]

Natukene selle teema juurde!
Tegelikult vahet pole kuidas protokollis on kajastatud: "häälteenamusega" või "poolt-vastu-erapooletu".
Kuna reeglina variant "poolt-vastu-erapooletu" võetakse vastu ilma osalejate allkirjastamist (just selle otsuse alla), siis igal korteriühistu liigel ikka jääb võimalus temale ebameeldiva otsuse üle vaielda!!! Viidates sellele, et koostatud protokoll ei vasta koosolekul toimunule! (mis oligi meie majas tehtud). Ja peale sellist kaebust tuli vaja uuesti läbi käia kõik koosolekul osalenud elanikuid ja võtta allkirjad eraldi selle otsuse kohta... siis ainult see proua nõustus protokollis esitatud otsusega.
Siit moraal: kui tahad olla kindel, et keegi ei vaidlusta protokolli - võta iga otsus allkirja vastu!
Ise kavatsen tulevikus olulisemaid (loe rahalised) otsuseid ikka allkirja vastu võtta!

[pimeloom]

Tegelikult on vahet ja mitte vähe. Osa otsuseid võetakse vastu lihthäälteenamusega, ehk enamusega koosolekul osalejate häältest. Põhikiri võetakse vastu ja muudetakse rohkem kui poolega häälte üldarvust, ehk ühistu liikmete arvust. Seega on alati korrektne protokolli kirja panna häälte jaotus.

Ja kui koostatud protokoll tõepoolest ei vasta koosolekul toimunule, või ei ole koosolek korrektselt põhikirja ja seaduste järgi läbi viidud, ei aita need allkirjad seal protokollis ka midagi. Ikka saab teda vaidlustada. Ja protokolli saab kehtetuks tunnistada kohtus, see et mõni ühistu liikmetest protokolliga nõus ei ole, ei loe suurt midagi.

[Fasik]

Olen täiesti nõus, et vahe on ja vägagi suur!
Aga tahtsin seda öelda, et mitte "häälteenamusega" meetod, ega ka "poolt-vastu-erapooletu" variant ei anna juhatusele kindlustunnet, et otsust ei kaeba üle!
On ju lihtne öelda, et protokoll ei vasta koosolekul toimunule ja kui enne seda teha natukene "kodutööd" ja ülerääkida mitu koosoleku osalejad, siis ei saagi pärast tõestada, et tegelikult kõik oli hoopis teistpidi...
Aga vot kui osalejad panevad allkirjad otsuse alla, siis juba väga raske midagi üle kaevata! Vähemalt häälte jaotuste kohta...

[pimeloom]

On ju lihtne öelda, et protokoll ei vasta koosolekul toimunule ja kui enne seda teha natukene "kodutööd" ja ülerääkida mitu koosoleku osalejad, siis ei saagi pärast tõestada, et tegelikult kõik oli hoopis teistpidi...
Aga vot kui osalejad panevad allkirjad otsuse alla, siis juba väga raske midagi üle kaevata! Vähemalt häälte jaotuste kohta...

Öelda võib üldse paljutki. Üldkoosoleku otsused saab kehtetuks tunnistada kohtus ja ainult kohtus. Las neeed "kodutöö" tegijad kaebavad kohtusse, huvitav oleks teada millega ja kuidas nad tõestavad, et hääletustulemusi on protokollis valesti kajastatud.

[lasnakas]

Kohus vaatab ja kontrollib ainult dokumentide voristamist. Korrektselt vormistatud dokumentide puhul ei tühistata midagi.
Meil oli juhus, kus üks papi andis kirjaliku volituse oma esindamiseks naabrimutile. Kuidas see muti tema eest hääletas, ei tea ja pole ka tähtis, kuid papi kirjutas kaebuse kohtule üldkoosoleku tühistamise kohta, et tema arvamusega polnud arvestatud.
Meilt nõuti kõik üldkoosolekut puudutavad dokumendid, millede hulgas oli ka papi volitus ja sellega asi lõppes. Paberid peavad korras olema!
Üldkoosoleku algul valitakse üldkoosoleku juhataja ja protokollija, st enamus kohalviibijaist usaldavad neid ja nende kirjapandut.
Kõik otsused pannakse hääletamisele ja hääletamistulemused kirjutatakse eraldi välja, ka siis, kui 100% poolt, arvuliselt:
poolt ...... häält
vastu ...... häält
erapooletuid .... häält
Eriotsusele jäänu peab oma arvamuse esitama eraldi ja kirjalikult.
Väikese maja puhul võib tõesti nimeliselt kirja panna, kes otsuse poolt ja vastu olid, kui muudmoodi ei saa.

[Thom]

Fasik, kas sinu puhul on tegemist suure või väikese majaga? Ma ise ei kujuta hästi ette, kuidas meie üle 90 korteriga majas peale iga otsuse vastuvõtmist hakatakse allkirju paberile koguma.

[pimeloom]

Kohus vaatab ja kontrollib ainult dokumentide voristamist. Korrektselt vormistatud dokumentide puhul ei tühistata midagi.

Mul ei ole õnneks mingit kogemust selles osas kohtuga, aga mitte ei taha ma uskuda, et kohus kontrollib ainult dokumentide vormistamist. Kui ikka mõni otsus, mis üldkoosolekul on vastu võetud, on selgelt seaduse- või põhikirjavastane, peaks kohus otsuse kehtetuks tunnistama. Olgu dokumnendid kui hästi vormistatud.

[lasnakas]

Korrektselt vormistatud dokumendid iseenesest vastavadki põhikirjale ja kehtivale seadusandlusele. Kohus kontrollib ka kõiki neid vastavusi.

[lainel]

Tere!
Kas oskab keegi kommenteerida olukorda, kus peale 01.07.2009.a. toimus KÜ üldkoosolek ja päevakorras oli selline punkt "Juhatuse volituste pikendamine ".
Kas juhatuse liikmetel oli õigus ka hääletada?
Juhul kui neil olid ka volitused, kas ka nendega võisid hääletada??
Kui üks juhataja liikmetest omab 3 korterit ja ka kolme hääält, kuidas siis hääletamine peaks selle päevakorra punkti järgi toimima?

Vastuste eest Teid ette tänades juba!!!