Üldvesi ei klapi näidikute näiduga...

[tull6]

Soovitan: Juhatuse otsusega sätestage kord, millise aja jooksul,kes mida korraldab(mida omanik,mida ühistu), tõendus (akti esitamine) otsuse täitmisest, sanktsioonid mitte tähtaegselt täidetud otsus (nt. veearvestus m² järgi) Riputage üles ja pange ka pk-ti.
Meil toimib eelkirjeldatud kord, ning aktid on arvutisse sisestatud, et jälgida taatlemise tähtaja kätte jõudmist.

[tem]

>>> ... otsusega sätestage kord ..

Eks see reaalne elu vist rohkem on " ... rikkam kui loogika ...", nagu üks tähtis sakslane ammu aega tagasi teadis rääkida.

Ehk siis - seadusi võib püüda jõudumööda järgida ja oma KÜ ü/k või juhatuse kordi võib ka üsna loomulikult püüda sätestada ja kehtestada, aga takkajärgi nende täitmist järgida, ja veel karvapealse mittejälgimise korral korteri elanikult/omanikult neid sanktsioone reaalselt sisse nõuda - no see on vist ikka pigem utoopia valdkonnast pärit mõtteviis. Kui mitte otsesõnu seda viimast, siis on ühistu liikme tegelik nö. karistamine (ja mida muud see sanktsioon siis ikka on) üks väga raske ja parajalt töömahukas protseduur ning toimetamine ilma mingi erilise tagatiseta edule - seda vähemasti.

[leammj]

Ma olen teinud juhatuse otsus ja pannud välja. Et on võimalik läbi KÜ vahetada taatlemata veemõõdikud. Vestlesin omanikega. Need kellel olid mõõdikud aegunud. Olid kõik nõus , et vahetada kollektiivselt välja.Vastavalt arvele arvestasin kulud korteritele. Raamatupidaja pani korteriarvele juurde. Korteriomanikud rahul. Ja ka KÜ-l nii on parem. Hulgi vahetamine on odavam. Kui üksik läheb maksma 510 kr. Hulgi läks 374 ja 350 kr . vahel. Oleneb kui palju vahetatakse neid korraga.

[tem]

>>> ... vahetada [ terves majas korraga ] taatlemata veemõõdikud ...

Ja tulemus - kas üldvee kulu siis sellel konkreetsel juhul ikka peale seda ühist mõõdikute vahetamist lõpuks ka vähenes?

[majaka]

Me tegime taatluse ja vahetuse 2003 a ühistu rahadega. Möödunud aastal sai aeg täis. Kuna ülekulu polnud ja raha ka, otsustasime protseduuri edasi lükata. Tulemus on huvitav. Üldmõõtja kipub tihti rohkem näitama, kui korterite summa. Ka pärast üldmõõtja vahetust.
Siit järeldus: kas ikka peab nii tikkuma seadust täitma?
Käige kontrollijate juures ja uurige, miks praagitakse mõõturid välja.

[leammj]

Mul ühes majas vähenes.Sellega ka kontrollid , kas keegi petab või ei. Sest kontrollides neid mõõdikuid sa ei avasta.Enne vahetst näitas üks korter koguaeg 1-2 m3 vett. Peale vahetust hakkas näitama 5-7 m3. Ja nii oli mitmes korteris, Et nõidud muutusid suurema poole.Aga see teie otsus.Ja veel ühes majas on mul veemõõdikute vahe väikese majas üle 20 m3. seal tahan ka kõik välja vahetada.Kuna majas on oskajaid palju kuidas petta mõõdiku näitu.Uute mõõdikutega nii toimida ei saa. Ja need , kes valetavad , need on mõõdikute vahetusele vastu. Otsustage üldkoosolekul .Pange see eraldi teemana üles.

[tem]

>>> .... otsustage üldkoosolekul ...

Ee-eh, ega siis selles otsustamises või selle vormis - juhatus või ü/k - polegi mingit olulist probleemi - üldiselt ju kõik on kõigega kas nõus või - vaikimisi nõus. Mõnevõrra ise-asi - kuidas toimida võimalkultt kõigi inimeste - ja iseenda - aega ja närve säästvalt nö. protseduuriliselt (kes, kas ja mida keegi maksab, kuidas meistrimees tuppa pääseb, kui kedagi kodus pole jne).

Tõsisemad probeemid võivadk kergesti ilmneda mujal, kui vaid otsustamises.

Hmm, või üldvesi siiski vähenes. Siin teemas oli aga jääle keegi, kellel läks oma sõnutsi päris vastuoksa - ei vähenenud ühtegi see üldvesi peale [kõigi] mõõdikute vahetamist.

Tegemist antud juhul ühe väikese KÜ-ga, alla 20 korteri, ja üldvesi hiigelsuur, ca 500 kr korteri kohta aastas, ehk ca 1,2 m3 kuus korteri kohta. Samas, kõik korteris näitavad vee kulu ca 6-8 m3/kuus, ju siis justkui väga ei peta ega nihvelda. Näidud on ka üle kontrollitud igas korteris kahe inimesega sees käidi jne, kõik justkui ikka maksavad seda, mida teatavad.

Mis aga juhtuks siis, kui oleks ka nö. teatav probleem - näiteks selguks, et ühes korteris puuduks veemõõdikul plomm. Ja vee eest pole ka juba ütleme - ca 2 a makstud. Tõsi, - omaniku väitel seal ka sees keegi ei ole sellel aja jooksul elanud. Üldiselt jah, isegi enam-vähem usuks seda juttu, puuduva veemõõdiku plommiga korteris tehti vaikselt remonti, kütte eest on makstud, ja fondidesse ja prügiveo eest. Ühesõnaga tunduks - et üsna korralik elanik/omanik. Seadus (ikka see Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni oma, aastast 1999) ütleb - 18 000 kr trahvi. Ma ei ole aga päris kindel, kes ja kuidas nüüd peab Tallinna Veele (?) seda plommi puudumist teatama, kas pigem see omanik või KÜ. Äkki väänatakse sellesama Vee-ja kanalisatsioonivärgi seaduse alusel hoopis tervele ühistule mingi eriti vinge trahv kaela - juriidilisele isikule - trahv " ... nõuete rikkumise eest ..." - kuni 50 000 krooni(!)). Olen selle asjaga nüüd mõneti mures. Ise mõtlesin, et äkki leidub kellelgi siin asja arutajatest mainitud plommi-teema kohta mõni tagasihoidlik idee või leidub selleine mõttevahetuses osaleja, kes mõne sedalaadi olukorraga äkki kokku koguni ise puutunud - nö. oma eelmises elus?

[leammj]

Mina ka haldan väikesi maju.(18) Ühes majas selline olukord. WC pott tasapisi nirises. Ja kui peale ema surma teatud aja pärast tütar läks vaatama siis avavstas , et tal arvestil üle 100 m3 vett jooksnud.Korter tühi vist üle aasta kindlasti kui mitte rohkem. Kõik kulutused maksavad Üheselt oli ta aus. Ja selles majas on suur vee kadu teadmata põhjustel.On kontrollitud veemõõturite olukorda. Kõik klappib.Ja kui ei ole sul ühel korteril plommi. Selle eest vastutab korteriomanik. Ja Tallinna Vesi siia ei puutu. Kutsugu PREM TEST OÜ välja .Plommivad mõõturi ära juhatuse juures olekul. ja las kontrollivad kas kõik torud on ühendatud veemõõturiga. Ka selliseid juhuseid on olemas.. Kui lõppeb projekt "Hoovid korda". Hakkan tegelema.
See , et seal ei elata sees.Tehke ettepanek , et plommitakse see korter KÜ poolt. Siis nad saavad tõestada , et prügi ei maksa,. Aga miks kütte eest ei maksta.Kui on keskkütte siis peavad ju maksma.See ei tähenda , et keegi sees ei ela.Mul selliseid kortereid küll.Ühes majas ei elanud keegi sees oma 2aastat kui mitte rohkem. Kõik kulutused maksid.Miks peavad nad erandid olema. remondifond on ikkagi kõikidele ühine ja ühene-võrdne. Paljud lasevad vanade veemõõturite olemasolul vee tasapisi jooksma. See ei fikseeri näidikul. Ja nii kogutakse mitmete m3 kaupa. Vannitoas seisavad vanni sees topsikud , ämbrid ja vesi muutkui jookseb-niriseb.Aga uued mõõdikud on täpsed ja ei lase enam sellist asja teha.Olenselliseid juhuseid näinud KÜ-s mitmetes korterites.. Sellepärast ma olengi kõik mõõdikud välja vahetanud.

[tem]

Olemasolev olukord: Oletame, et mõni korter - selle omanik siis - ei esitanud vee näitu kuu lõpus, või gaasi näitu. Aga vahepeal teenuse pakkuja - kas Tallinna Vesi või Eesti Gaas näiteks - muudab hinnakirja, pannes kas juurde hinnale, või gaasi puhul - seda alandades natukese järgmise kuu jooksul.

Probleem: Kuidas lugupeetud foorumi inimeste arvates - võimalikult nö. korrektselt - arvutada nüüdsel juhul vahepeal näitu mitte esitanud korterile vee või ka gaasi kulu, kas vana hinnakirja, uue või mingi kas tarbimise või hinna alusel arvutatud - keskmise järgi?

[meelismih]

Olemasolev olukord: Oletame, et mõni korter - selle omanik siis - ei esitanud vee näitu kuu lõpus, või gaasi näitu. Aga vahepeal teenuse pakkuja - kas Tallinna Vesi või Eesti Gaas näiteks - muudab hinnakirja, pannes kas juurde hinnale, või gaasi puhul - seda alandades natukese järgmise kuu jooksul.

Probleem: Kuidas lugupeetud foorumi inimeste arvates - võimalikult nö. korrektselt - arvutada nüüdsel juhul vahepeal näitu mitte esitanud korterile vee või ka gaasi kulu, kas vana hinnakirja, uue või mingi kas tarbimise või hinna alusel arvutatud - keskmise järgi?

Küsimus on selles, millal siis näit esitati?
Oletame, et jaanuar jäi esitamata, 1. veebruar muutus hind ning veebruari lõpus esitas korteri omanik oma näidu? Seega tehniliselt esitati kahe kuu näit?

See on vajalik info, sest kui olukord on hoopis nii, et jaanuari kuu lõpus ei esitanud, aga esitas veebruari kuu alguses, siis jaanuari kuu eest võetakse ikkagi vana hinnakirja järgi, sest ametlikult toimus tarbimine eelmine kuu, kus kehtis ka vana hind. Veebruari tarbimine läbib aga kalkulatsioonid 1. veebruaril (näiteks) kehtestatud uue hinna järgi.

Kui jutt on aga ikkagi jaanuari JA veebruari tarbimisest, mille puhul veebruaris kehtib uus hinnakiri, siis jään hetkel vastuse võlgu. Ehk keegi targem teab sellises olukorras midagi vahvamat rääkida.

[tem]

>> ... teenuse/toote hinnakirja muutmine kahe näidu teatamise vahelisel ajal ...

Püüdsin muret makse suuruse määramisel teenuse hinnakirja muutumise korral üldistavalt sõnastada, sest arvestuse aluseks olevate näitude põhjal toimub mõnel juhul KÜ vahendusel arveldamine peale vee või gaasi ka elekteri eest tasumisel. Seetõttu eeldasin oma probleemipüstituses kahte asja, ja nimelt:

(a) kahe näidu teatamise vahele võib - teoreetiliselt - jääda ju ka mõni pikem periood kui kaks (2) kuud . Seda seejuures koguni mõnel inimlikust hooletusest erineval ja KÜ juhatuse poolt varem, - näit. KÜ ü/k-l kinnitatud kodukorras - aktsepteeritaval üsna mõjuval põhjusel, olgu see kasvõi haigus või selle ravi välismaal, puhkus, pikem lähetus kas "lombi" või raja taha vmst, ja NB!

(b) miks mitte ka oletuslik olukord, kus mõne näidu alusel KÜ vahendusel tasutava toote/teenuse (näit. gaas, vesi, elekter) hinnakiri võib kahe näidu teatamise vahepeal muutuda koguni enam kui üks (1) kord.

(1) Kuidas soovitaksite võimalikult seaduskuulekalt toimida või kui midagi sarnast on kellegi varem ette tulnud, siis
(2) Mil viisil ise olete sellises olukorras asja võimalikult väikese peavaluga püüdnud ära lahendada?

[meelismih]

Arveid saad sa esitada ainult selle eest, mida on tarbitud. Kui jäävad näidud esitamata, siis on praktiliselt võimatu selgeks teha, kui palju tarbiti kante esimesel kuul, kui näit jäi esitamata ning kui palju tarbiti see kuu, kui näit esitati. Olemas on ainult kahe kuu kogunäit.

Loomulikult on abiks siinkohal jäägid, aga see sõltub asjaolust, millises koguses need maja puhul igal kuul esinevad.

Üks variant on see, kui näit jääb esitamata, aga elanik on olemas, siis moodustada sellele korterile eelnevate perioodide alusel keskmine tarbimine (jäägi piires), mis tekib teiste näitude arvelt. Siinkohal tuleb loomulikult arvestada ka üldjäägiga (need tüüpilised näitude esitamise vahel tarbimised jne.).

Teine variant on jagada sõbralikult kahe kuu esitatud näidu summa kaheks ning teha kaks arvet. Üks oleks võlgnevus eelmisest perioodist ning teine oleks selle perioodi arve. Nüüd oleneb sellest, kuidas on summad raamatupidamises sisse kantud. Kas on arvete tegemisel selle korteriga arvestatud või mitte (veesummade puhul). Sellisel juhul võlgnevuse saab teha vana hinna järgi, uus arve aga uue hinnaga. Raamatupidamises asja korrektselt vormistamine on aga juba teine teema.

Mina isiklikult sellistel probleemidel tekkida ei lase ning ennetan alati. Lähen kasvõi ise uksele koputama või siis tekitan jäägist keskmise tarbimise järgi (eelmised perioodid) arve, aga kindlasti ei lase näitu esitamata asjal areneda, et pärast oleks probleeme tagant järele näitude ja summade ühtlustamisega.

[rewa2]

Peab vaatama,kuidas on veemõõturid paigaldatud. Tartus paljud ühistud ei luba enam survevoolikutega mõõtureid paigaldada. Esiteks survevoolik tihti puruneb ja tekitab suuri korteri uputamisi... vesi on voolanud läbi nelja korruse.
Teiseks kui survevoolik on mõõturi juures keeratud keerdu, siis on vee voolamine takistatud ja mõõtur näitab vähem. Veetorustikuks peaks olema enne mõõturit mitte vähem kui 10mm toru.
Meie ühistu on ka keelanud WC poti külma vee jaoks survevooliku kasutamise, olgugi,et poes on müügil. Inimesed on hooletud ja ei jälgi vooliku vananemist. Üksi asi pole igavene ....

[tem]

Saan teada anda, kuidas üks võimalik lahendus sai leitud ühele eelpool omaenda püstitatud probleemile (kulusumma arvutamine juhul, kui teenuse hinnakiri muutus kahe näidu teatamise vahelisel perioodil):

1. Korteriomanik möönis et näidu teatamata jätmine oli tema nö. viga (mis iganes põhjusel)
2. Eelmise hinnakirja alusel arvutatakse tarbimise maksumus üle-eelmise näidu teatamise eelse kalendrikuu mahus
3. Kahe viimase teatatd näidu vahest lahutatakse üle-eelmise näidu teatamise eelse kuuga võrdne tarbimine ja see saadud tarbimise arvestuslik vahe korrutatakse teenuse (vesi, gaas vm) ühiku hinnaga uue hinnakirja alusel
4. Saadud osatulemused kroonides liidetakse ja kantakse korteriomanikule järgmisel kuul esitatavale makseteatisele summana

Lahendamata probleem: kogu see aritmeetika-valemite kirjeldus ei mahu makseteatisele ära ja omanik ei saa talle jäävat kirjalikku ülevaadet, mille eest ta ikka siis täpselt maksab (kahe vahepeal muutunud hinnakirja alusel)

[lasnakas]

Ei juhatus ega raamatupidaja ei ole inimeste lohakuses süüdi.
Kes haige või reisil on kas ise teatanud või kellelgi lasknud teatada, et ta korteris keegi vett (gaasi) ei tarbi mingil perioodil. Kui aga inimene ise pole vaevaks võtnud teatada, siis meil arvestatakse näidu puudumisel vee kuluks kolme viimase kuu keskmine kulu ja aamen. Hind vastavalt kehtivale hinnakirjale ja mingeid peeneid arvutuskäike tegema ei hakka. Vastava raamatupidamisprogrammiga ei olegi mõeldav igale personaalne veehind arvestada.
Kui keskmise kulu alusel arvestatud vee kogus on osutunud suuremaks kui tegelik tarbimine, siis "passitakse" arvestustes seni, kuni tegelik seis on raamatupidamise omale järele jõudnud.

[tem]

>>> .... näidu puudumisel arvestatakse vee kuluks kolme viimase kuu keskmine ja aamen ...

Aitäh! Kas äkki on kellelegi ka mingit lisainfot, et missuguse (AS Tallinna Vesi?) juhispaberi alusel see asi nii (3 kuu keskmise tarbimise põhjal) arvutatakse? Minul on Eesti Gaasi vastava ametimehe selgitustega e-mail, kus midagi säärast, nagu eelpool kirjeldasin, väidab Eesti Gaas oma tarbijatega tegevat. Tõsi, - need Eesti Gaasi tariifid on näiteks ainuüksi viimase aasta jooksul nii kasvanud kui kahanenud, seda erinevalt viimastel aastatel ainult tõusnud Tallinna Vee omadest.

Olen mõistagi kaugel sellest, et EG või minu pakutud arvutus pretendeeriks mingile seaduskuulekusele või praktilisele asjalikkusele KÜ raamatupidamises.

[meelismih]

>>> .... näidu puudumisel arvestatakse vee kuluks kolme viimase kuu keskmine ja aamen ...

Aitäh! Kas äkki on kellelegi ka mingit lisainfot, et missuguse (AS Tallinna Vesi?) juhispaberi alusel see asi nii (3 kuu keskmise tarbimise põhjal) arvutatakse? Minul on Eesti Gaasi vastava ametimehe selgitustega e-mail, kus midagi säärast, nagu eelpool kirjeldasin, väidab Eesti Gaas oma tarbijatega tegevat. Tõsi, - need Eesti Gaasi tariifid on näiteks ainuüksi viimase aasta jooksul nii kasvanud kui kahanenud, seda erinevalt viimastel aastatel ainult tõusnud Tallinna Vee omadest.

Olen mõistagi kaugel sellest, et EG või minu pakutud arvutus pretendeeriks mingile seaduskuulekusele või praktilisele asjalikkusele KÜ raamatupidamises.

Eesti Gaas'i puhul loeb see, et nende esitatud arve saab makstud. See, kuidas KÜ vahendab ja kokku kogub raha, ei ole nende probleem ja mure. (Seda siis eeldusel, et EG aksepteerib KÜ poolt esitatud igakuist näitu ja selle alusel moodustatakse üldine arve ühistule, mis jaotatakse tarbimise/m2 vms. alusel korterite vahel)

Seega kui liikmel jäävad mingid näidud esitamata, siis KÜ võtab tema eelnevad esitatud näidud ja nende keskmise abil moodustatakse siis kuu arve, saades kokku põhimõtteliselt puudu oleva näidu.

[lasnakas]

Aitäh! Kas äkki on kellelegi ka mingit lisainfot, et missuguse (AS Tallinna Vesi?) juhispaberi alusel see asi nii (3 kuu keskmise tarbimise põhjal) arvutatakse?

Raamatupidamise jaoks on juhispaberiks üldkoosoleku otsus. Võib-olla ei sõnastanud ma päris arusaadavalt. Seega kulu arvestatakse ikka konkreetse korteri viimase kolme kuu keskmise kulu järgi.
Mis see gaasil siis teistmoodi saab olla? Kasutamise eest tuleb maksta ja iga ühistu oma asi, kuidas ta korteriomanikelt näidud kätte saab ja kuidas näitude esitamata jätmise eest arvet peab - peaasi, et üldarve makstud saab.

[majaka]

Meil on igal püstikul kontrollmõõtja. Ja kui keegi näidu unustab, siis talle märgitakse kontrollmõõtja ja teiste püstiku korterite summa vahe. Ja pole vaja vaevata pead hindade muutmisel

[tull6]

Palun mulle edastada veenõõtjate taatlusfirma kondakte Tallinnas, kes on päris viimasel ajal neid kasutanud. Kunagi oli Kadaka teel üks firmadest järsku teab keegi sellist.

[lasnakas]

Veearvestite taatlemisega on pikka aega tegelenud ja tegeleb aktiivselt ka praegu Tepso AS (Pirital)
http://www.tepso.ee/

[Heino]

Kas see taatlus on ikka vajalik. Usun, et paneelmajade suurem osa arvesteid ei läbi taatlust.

[pimeloom]

Kadaka teel on Prem Test http://www.prem.ee/est/uvod/s_uvod.html

Pelgulinnas Aru tänaval on Metrosert http://www.metrosert.ee/?pid=22

Tepsost kirjutas juba lasnakas.

[tull6]

Tänan infi eest. Kõike head kõigile!