nurgad hallitavad
Moderaator:Heino
mure siis selline, et elame 9-dal korrusel (9kordne paneelmaja) ja suuretoa sein teistest väliseinadest natuke väljaspool, kunagi lasi katus läbi ja suuretoa välimise seina nurgad hakkasid hallitama, katus tehti mõned aastad tagasi korda. tegime siis selle aasta alguses remonti, hallitus sai ära pestud, liivapaberiga ka maha lihvitud, pahteldatud ja uus tapeet peale. kõik oli ok kuni umbes septembri-oktoobri kuuni, kui ilmad hakkasid vihmasemaks muutuma, üles nurkadesse tekkis jube niiskus ja piisad jooksid muudkui allapoole ja nurgad hakkasid jälle hallitama, võtsin siis nurkadest tapeedi maha, kraapisin hallituse ära, kuivatasin ja pahteldasin üle, nüüd mõni nädal hiljem nurkades niiskus jälle ja silmaga kohe näha kuidas pahtel ka lödiks läinud.
helistasime ühistu esinaisele, ütles, et uurib kas katusel garantii veel kehtib mees siis mõni päev hiljem küsis uuesti, mis asjast sai ja ühistuesinaine ütles, et tema ei saa midagi teha, et tehke ala remonti. uurisin hallituste kohta ja see üks kolmest ohtlikumast hallitusest, korteris on ka 6kuune laps ja öeldake lihtsalt, et nemad ei saa midagi teha. mille eest siis iga kuu üle 400kr igasugu remondi ja hooldusrahasid maksame? meie vastaskorteril sama probleem neil pole hallitus nii hull kui meil, aga seeeest igas toas. mis kasu siin remondi tegemisest on kui väljaspoolt tuleb niiskus sisse, iga nädal pean siis remonti tegema? mida teha? väga imelik Kü igatahes muudkui maksa raha, aga näha küll pole, et kuskil midagi korda saaks.
helistasime ühistu esinaisele, ütles, et uurib kas katusel garantii veel kehtib mees siis mõni päev hiljem küsis uuesti, mis asjast sai ja ühistuesinaine ütles, et tema ei saa midagi teha, et tehke ala remonti. uurisin hallituste kohta ja see üks kolmest ohtlikumast hallitusest, korteris on ka 6kuune laps ja öeldake lihtsalt, et nemad ei saa midagi teha. mille eest siis iga kuu üle 400kr igasugu remondi ja hooldusrahasid maksame? meie vastaskorteril sama probleem neil pole hallitus nii hull kui meil, aga seeeest igas toas. mis kasu siin remondi tegemisest on kui väljaspoolt tuleb niiskus sisse, iga nädal pean siis remonti tegema? mida teha? väga imelik Kü igatahes muudkui maksa raha, aga näha küll pole, et kuskil midagi korda saaks.
Re: nurgad hallitavad
See oli mõned aastad tagasi kui käisin õetütrel Tallinnas äsjaostetud korteris remonti tegemas.Probleem on väga tuttav! Seal oli sama lugu, et suure toa nurkade laes oli must hallitus. Enne mind oli käinud korteris igatsorti asjamehi vaatamas ja infrapunakiirtega mõõtmas, aga keegi ei suvatsenud küsida,kus on teil ventilatsiooni toimib, kus niiske õhk välja läheb. Vannitoas polnud sellist resti ja WC oli ventilatsiooni ette kapp pandud !! Kogu aeg lasti vannitoast niiske õhk korterisse.....
Mina kraapisin ka musta hallituse maha ja võõpasin niiskustõkkega. Aga nädala pärast tekis mulle palavik ja ma jäin haigeks... Kopsukliinikus öeldi, et nii võib jääda astma haigeks.. igajuhul kirjutati mulle 3 kuuks rohu sissehingamise piip.
Mina kraapisin ka musta hallituse maha ja võõpasin niiskustõkkega. Aga nädala pärast tekis mulle palavik ja ma jäin haigeks... Kopsukliinikus öeldi, et nii võib jääda astma haigeks.. igajuhul kirjutati mulle 3 kuuks rohu sissehingamise piip.
Re: nurgad hallitavad
Kas välisseinad on soojustatud? Kas korteril on aknad vahetatud?
Seinte valesti soojustamise tagajärjel tekib niiskuspunkt seina peale ja selle tagajärjel tekib niiskus, mis aitab hallitusseenetel levida. Selle vastu aitab korralik ventilatsioon. Kuna paneelmajades sundventi ei ole, siis toimus osa ventilatsioonist läbi vanade akende. Juhul, kui panite uued plastikaknad ilma mikrotuulutuseta, siis ventilatsioon ei toimi. Tavaliselt on üks ventilatsiooniava köögis ja kui sinna on kubu otsa pandud, siis see takistab natuke loomulikku venti ning teine ava on vannitoas / WC-s. Kui nende siseuksed on vahtatud uute uste vastu, mis ulatuvad maani, siis ka selle kaudu loomulikku ventileerimist ei toimu. Seega vaadake need ventilatsioonivõimalused üle ja tehke vajalikud muudatused.
Seinte valesti soojustamise tagajärjel tekib niiskuspunkt seina peale ja selle tagajärjel tekib niiskus, mis aitab hallitusseenetel levida. Selle vastu aitab korralik ventilatsioon. Kuna paneelmajades sundventi ei ole, siis toimus osa ventilatsioonist läbi vanade akende. Juhul, kui panite uued plastikaknad ilma mikrotuulutuseta, siis ventilatsioon ei toimi. Tavaliselt on üks ventilatsiooniava köögis ja kui sinna on kubu otsa pandud, siis see takistab natuke loomulikku venti ning teine ava on vannitoas / WC-s. Kui nende siseuksed on vahtatud uute uste vastu, mis ulatuvad maani, siis ka selle kaudu loomulikku ventileerimist ei toimu. Seega vaadake need ventilatsioonivõimalused üle ja tehke vajalikud muudatused.
Re: nurgad hallitavad
seinad soojustatud pole, aga eelmine/üleeelmine aasta tehti vuugivahed korda, aknaid pole veel samuti vahetatud, wc-s vannitoas uste all vahed olemas, wc-s käies on isegi tunda kuidas tuul ukse alt tõmbab, köögis on see ava meil kinni pandud kuna selle kaudu tuli korterisse prussakaid, söögitegemise ajal ja peale seda mitu tundi aken lahtiergon kirjutas:Kas välisseinad on soojustatud? Kas korteril on aknad vahetatud?
Seinte valesti soojustamise tagajärjel tekib niiskuspunkt seina peale ja selle tagajärjel tekib niiskus, mis aitab hallitusseenetel levida. Selle vastu aitab korralik ventilatsioon. Kuna paneelmajades sundventi ei ole, siis toimus osa ventilatsioonist läbi vanade akende. Juhul, kui panite uued plastikaknad ilma mikrotuulutuseta, siis ventilatsioon ei toimi. Tavaliselt on üks ventilatsiooniava köögis ja kui sinna on kubu otsa pandud, siis see takistab natuke loomulikku venti ning teine ava on vannitoas / WC-s. Kui nende siseuksed on vahtatud uute uste vastu, mis ulatuvad maani, siis ka selle kaudu loomulikku ventileerimist ei toimu. Seega vaadake need ventilatsioonivõimalused üle ja tehke vajalikud muudatused.
Re: nurgad hallitavad
meie pole omas majas ka sellele lahendust leidnud. Ventilatsioon vannitoas täiesti olemas ja köögis samuti, isegim liigagi, sest tuulise ilmaga puhul tuul igast august. Ometi välisseinad hallitavad laenurkadest.
Et ühistu üldkoosolek ei otsustanud välisseinu soojustada, sai ise soojustatud.Tean küll, et valesti kui seestpoolt, aga külmetada ka ei tahtnud.
Läbi tuulekatte, soojustuse ja kipsi hallitus enam tuppa ei tule. Ma ei saa seda kellelegi soovitada, kes elavad paneelmajas. Aga endal tegin jah nii.
Et ühistu üldkoosolek ei otsustanud välisseinu soojustada, sai ise soojustatud.Tean küll, et valesti kui seestpoolt, aga külmetada ka ei tahtnud.
Läbi tuulekatte, soojustuse ja kipsi hallitus enam tuppa ei tule. Ma ei saa seda kellelegi soovitada, kes elavad paneelmajas. Aga endal tegin jah nii.
Re: nurgad hallitavad
tehke majas prussakatõrje ja see ava tuleb lahti teha kuna projektikohaselt peaksid need kaks ava tagama teoreetiliselt normaalse õhuvahetuse. Soovitada võib ka veel ventilatsioonišahtide puhastamist. Need on aastaskümnetega mingit jama täis ja õhk ei liigu piisava kiirusega. Kas niiskus tekkis peale vuukide täitmist? Kui jah, siis võidi seal midagi tehnoloogiliselt valesti teha. Ühistu peaks seda kontrollima.
Sirts, sa ei kujuta ette mis selle taga olla võib? Valuvaigisti luumurdude vastu ei aita.
Sirts, sa ei kujuta ette mis selle taga olla võib? Valuvaigisti luumurdude vastu ei aita.
-
- Üüriline
- Postitusi:42
- Liitunud:21 Veebr 2008 23:36
- Asukoht:Tallinn
- Kontakt:
Re: nurgad hallitavad
Aastaid tagasi kutsus KÜ esimees mind Öismäe 9 kor. elamusse analoogilises küsimuses nõu andma. 9 kor. suuretoe seinad ,,hallitavad".
Nii ka oli , hallitus oli korralik.
Selgus et WC/vannitoa ühine ventilatsiooniava oli kinni pandud (seinad olid glasuurplaatidega kaetud). Oli tükk tegemist tõestada et seal ventilatsioonikanalit ei ole . Perenaine näitas nii vannitoa kui ka WC poolt neid ruume eraldavas seinas olevale siirdõhu restile ja oli kindel ,et mõlemas ruumis on ventilatsioon.
Perenaise veenmiseks ei jäänud muud üle kui minna vastaskorterisse- seal oli kõik korras - hallitusest ei olnud märkigi ja vajalik olemas- nii ventilatsiooni löör ja selle ees väike ventilaator. Viimane on vajalik sest ülemistel korrustel loomuliku ventilatsiooni peale loota ei saa. Loodan ,et järgmises korteriühistu infolehes ilmub artikkel , mis asja rohkem lahti seletab.
Teile aga soovitan paigaldada samuti ventilaator, hoolitseda uute akende korral piisava välisõhu juurdevoolu eest. See on muidugi mõeldav juhul kui Teie korteri küte on tasemel.
Nii ka oli , hallitus oli korralik.
Selgus et WC/vannitoa ühine ventilatsiooniava oli kinni pandud (seinad olid glasuurplaatidega kaetud). Oli tükk tegemist tõestada et seal ventilatsioonikanalit ei ole . Perenaine näitas nii vannitoa kui ka WC poolt neid ruume eraldavas seinas olevale siirdõhu restile ja oli kindel ,et mõlemas ruumis on ventilatsioon.
Perenaise veenmiseks ei jäänud muud üle kui minna vastaskorterisse- seal oli kõik korras - hallitusest ei olnud märkigi ja vajalik olemas- nii ventilatsiooni löör ja selle ees väike ventilaator. Viimane on vajalik sest ülemistel korrustel loomuliku ventilatsiooni peale loota ei saa. Loodan ,et järgmises korteriühistu infolehes ilmub artikkel , mis asja rohkem lahti seletab.
Teile aga soovitan paigaldada samuti ventilaator, hoolitseda uute akende korral piisava välisõhu juurdevoolu eest. See on muidugi mõeldav juhul kui Teie korteri küte on tasemel.
Re: nurgad hallitavad
ma arvan, et vuukide täitmisest see ei ole, kuna probleem tekkis aastaid tagasi just sellest, et katus lasi vett läbi, kuigi Kü-le pidevalt käidi peale, et katus ära vahetataks tehti seda alles mitu aastat hiljem, põhimõtteliselt olid väikesed hallituslaigud esialgselt kõikides nendes kohtades kust ka katus oli läbi lasknud (suure toa nurkades siis asi muidugi hullem), aga need väiksed laigud on remondiga likvideeritud ja nendega probleemi pole olnud enam, just need suuretoa nurgad teevad muret
Re: nurgad hallitavad
Meil on kõik ventilatsioonilõõrid lahti, väike mootoriga ventilaator WC ja vannitoa vahel, mis käivitub automaatselt. Köögis jätsimegi sellepärast akna vahetamata, et ventilatsioon oleks normaalsem, kuid ilmselt ei ole asi selles. Teiste tubade kliima on läinud märksa paremaks, kui on aknad vahetatud. Tegemist ka ülemise nurgapealse korteriga.
-
- Liige
- Postitusi:56
- Liitunud:19 Dets 2008 19:26
- Asukoht:Järvamaa
- Kontakt:
Re: nurgad hallitavad
Meil sama teema ja ainult ühes korteris hallitavad toanurgad.Korteris on korralik remont tehtud(kips igal pool).Aga süü aetakse katuse peale, et laseb läbi. Katus kontrollitud parapett vahetatud,vuugid parandatud ja ei oskagi mujalt põhjust otsida, kui piisava ventilatsiooni puudumine ja valesti soojustamine.Aga kas on võimalik kuidagi seda tõestada niiskuse ja temp mõõtmisega?
mida veel.....
-
- Revident
- Postitusi:195
- Liitunud:05 Aug 2007 10:52
Re: nurgad hallitavad
Ei tahaks nagu sellega nõustuda.Mul ka nurga korter. Kui asusin sinna elama hallitas nurk.Aknad on mul puidust.Paljudel majadel on olemas tuletõrje redel ja nimelt nurga korterite juures. Uskuge sealt see hallitus tulebki.Ega ka see ole igakord põhjuseks. See redel on võimalik maha võtta. Ma ei usu , et Päästeamet seda keelab.Ja muidugi nurgakortereid ei saa soojustada seestpoolt küprokiga.
-
- Liige
- Postitusi:56
- Liitunud:19 Dets 2008 19:26
- Asukoht:Järvamaa
- Kontakt:
Re: nurgad hallitavad
Uurisin siin TM kodu erist ühte rubriiki, kus firma tuleb ja tegeleb kõigega, mis hallitust tekitab ja hallitust aitab likvideerida.Kui aasta vahetatud siis võtame kindlasti ühendust ja laseme expertidel üle vaadata ja hinnangu anda.Oletamine ja arvamine ei vii kuhugile.
mida veel.....
Re: nurgad hallitavad
paar päeva tagasi kui lifti remonditi kohtus mees trepist tulles meie maja elanikuga, kes küsis kas meil hallitusega on probleeme ja naine teadis rääkida, et paljudel korteritel on tekkinud hallitusega probleeme peale vuukide uuesti täitmist
Re: nurgad hallitavad
Soovitan lugeda Korteriühistu infolehte www. meiekodu.ee
Hallitusseente teke ruumides sõltub meist endist. Kui hooned on ehitatud, järgides hea ehitustava ning nende kasutamisel ollakse hoolsad, pole hallitusseeni vaja karta ja meid ümbritsev õhk on tervislik ja eostevaba. Kui mingil põhjusel on hallitusseened siiski tekkinud, tuleb esmajärjekorras likvideerida põhjused ning nad kaovad iseenesest. Keemiline töötlus lahendab probleemi ainult ajutiselt ja tihti on keemia kahjulikum tervisele kui hallitusseened ise. Kui siiski kahtlete ja soovite lisainfot, võite küsida e-posti aadressil kalle.pilt@emu.ee , vastame kõigile.
Kalle Pilt
Eesti Maaülikool
Maaehituse osakond
Hallitusseente teke ruumides sõltub meist endist. Kui hooned on ehitatud, järgides hea ehitustava ning nende kasutamisel ollakse hoolsad, pole hallitusseeni vaja karta ja meid ümbritsev õhk on tervislik ja eostevaba. Kui mingil põhjusel on hallitusseened siiski tekkinud, tuleb esmajärjekorras likvideerida põhjused ning nad kaovad iseenesest. Keemiline töötlus lahendab probleemi ainult ajutiselt ja tihti on keemia kahjulikum tervisele kui hallitusseened ise. Kui siiski kahtlete ja soovite lisainfot, võite küsida e-posti aadressil kalle.pilt@emu.ee , vastame kõigile.
Kalle Pilt
Eesti Maaülikool
Maaehituse osakond
Re: nurgad hallitavad
Tuntud ja läbikäidud teema.
1. Kui katus lasi kunagi läbi ja hiljem parandati, siis parandamine muutis katuse õhutihedaks ning eelnevalt läbi sadanud vesi ja niiskus jäi betoonkonstruktsioonidesse sisse. Mida rohkem kunagi läbi sadas seda suurem võib selle niiskuse hulk seal olla.
2. Sama seinavuukide parandamisega. Lahtistesse vuukidesse pääses väljast niiskus ja võibolla lausa vihmavesi. Niikaua, kui vuugid olid lahti, ventileerus (tuuldus) niiskus samat teed välja kust sisse tuli. Pärast vuukide täitmist jäi konstruktsioonidesse niiskus sisse.
3. Konstruktsioonidesse jäänud niiskus otsib soojal ajal aurustudes väljapääsu ning kui tal on lihtsam tee korterisse siis sinna ta ka tuleb. Külmal ajal kondenseerub nii konstruktsioonidesse jäänud niiskus kui ka korterisisene niiskus sina kus tekib külmapunkt (soojustamata seina puhul jällegi sisse).
4. Hallitus on oma olemuselt seen ja vajab elutegevuseks sooja temperatuuri, niiskust (õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi) ning toitaineid. Toitaineid saab betoonisegudest, veealuselistest värvidest, tapeedist ja eriti kipsplaadist. Hallitusseene tekkimiseks on olulised just need kolm tegurit (+ siis seene eosed mis väljast õhu kaudu korterisse satuvad).
5. Valdavalt on meie korterelamud ehitatud nõuka ajal ning neil ei ole sundventilatsiooni. Majad on ka vastavalt projekteeritud: S.T. et on ette nähtud uste ja akende vahelt toimiv loomulik ventilatsioon. Ja ventilatsioonikorstende hulk, paigutus ning lõõride arv ja läbimõõt on tehtud sellele vastavalt. Ei maksa arvata, et vene ajal lihtsalt midagi ehitati valmis. Ikka olid projektid ja vastavad tehnilised arvutused. Ehituskvaliteet muidugi jättis soovida. Aga see tähendab, et ei tohi omaenesetarkusest teha sisekliimat mõjutavaid ümberehitusi elamus.
6. Eluruumis peab kogu õhk vahetuma kahe tunni jooksul. Selle tagab hästi töötav ventilatsioon. Kui hoones pole sundventilatsiooni ja puitakende vahetamine totaalselt tihedate akende vastu viib õhuvahetuse alla lubatud 0,5 korra tunnis, muutub ruumide mikrokliima elamiskõlbmatuks.
7. Inimese hingab välja ja higistab 55 g aurustunud vett tunnis. Dushi all käimine annab 200 g vett inimese kohta, pesu kuivatamine radikate peal 1500 g ööpäevas ning toidutegemine 2000 g. Kolm inimest tekitab umbes 5-7 liitrit vett auruna.
8. Esmatähtis on tagada niiskuse väljatuuldumine
Teiseks ülemäärase niiskuse juurdetekkimine.
Kolmandaks tuleb pinnad hoolikalt vanast elusast hallitusest puhastada.
Ekstreemsemsemad variandid on leeklambiga põletamine ja toas -20 kraadise külma olemasolu vähemalt kolm-neli päeva. (p.s. mitte kõik seenetüübid ei sure käredas külmas)
Siis soovitaks Boracoli`ga üle tõmmata (suht kallis) või 80-90 kraadise alkoholiga või siis kange pesuvalgendajaga.
Seejärel lasta kindlasti kõigel täielikult kuivada.
Niiskustõkke kasutamisel kaks külge: a) niiskustõke ei lase konstruktsioonis oleval niiskusel tuppa tulla aga b) ta ei lase sellel konstruktsioonil siis ka kuivada ja see niiskus võib välja tulla mujal. (see seest soojustamine ja kipsiga üle löömine on ka väga ohtlik sest kuigi näiliselt on algul sein puhas siis seal soojustuse taga kipsseina vahel võib vohada seeneparadiis ja on aja küsimus millal selle kahjulikud tolmusosakesed hakkavad korteris ringi lendama).
Terv. Fucs
1. Kui katus lasi kunagi läbi ja hiljem parandati, siis parandamine muutis katuse õhutihedaks ning eelnevalt läbi sadanud vesi ja niiskus jäi betoonkonstruktsioonidesse sisse. Mida rohkem kunagi läbi sadas seda suurem võib selle niiskuse hulk seal olla.
2. Sama seinavuukide parandamisega. Lahtistesse vuukidesse pääses väljast niiskus ja võibolla lausa vihmavesi. Niikaua, kui vuugid olid lahti, ventileerus (tuuldus) niiskus samat teed välja kust sisse tuli. Pärast vuukide täitmist jäi konstruktsioonidesse niiskus sisse.
3. Konstruktsioonidesse jäänud niiskus otsib soojal ajal aurustudes väljapääsu ning kui tal on lihtsam tee korterisse siis sinna ta ka tuleb. Külmal ajal kondenseerub nii konstruktsioonidesse jäänud niiskus kui ka korterisisene niiskus sina kus tekib külmapunkt (soojustamata seina puhul jällegi sisse).
4. Hallitus on oma olemuselt seen ja vajab elutegevuseks sooja temperatuuri, niiskust (õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi) ning toitaineid. Toitaineid saab betoonisegudest, veealuselistest värvidest, tapeedist ja eriti kipsplaadist. Hallitusseene tekkimiseks on olulised just need kolm tegurit (+ siis seene eosed mis väljast õhu kaudu korterisse satuvad).
5. Valdavalt on meie korterelamud ehitatud nõuka ajal ning neil ei ole sundventilatsiooni. Majad on ka vastavalt projekteeritud: S.T. et on ette nähtud uste ja akende vahelt toimiv loomulik ventilatsioon. Ja ventilatsioonikorstende hulk, paigutus ning lõõride arv ja läbimõõt on tehtud sellele vastavalt. Ei maksa arvata, et vene ajal lihtsalt midagi ehitati valmis. Ikka olid projektid ja vastavad tehnilised arvutused. Ehituskvaliteet muidugi jättis soovida. Aga see tähendab, et ei tohi omaenesetarkusest teha sisekliimat mõjutavaid ümberehitusi elamus.
6. Eluruumis peab kogu õhk vahetuma kahe tunni jooksul. Selle tagab hästi töötav ventilatsioon. Kui hoones pole sundventilatsiooni ja puitakende vahetamine totaalselt tihedate akende vastu viib õhuvahetuse alla lubatud 0,5 korra tunnis, muutub ruumide mikrokliima elamiskõlbmatuks.
7. Inimese hingab välja ja higistab 55 g aurustunud vett tunnis. Dushi all käimine annab 200 g vett inimese kohta, pesu kuivatamine radikate peal 1500 g ööpäevas ning toidutegemine 2000 g. Kolm inimest tekitab umbes 5-7 liitrit vett auruna.
8. Esmatähtis on tagada niiskuse väljatuuldumine
Teiseks ülemäärase niiskuse juurdetekkimine.
Kolmandaks tuleb pinnad hoolikalt vanast elusast hallitusest puhastada.
Ekstreemsemsemad variandid on leeklambiga põletamine ja toas -20 kraadise külma olemasolu vähemalt kolm-neli päeva. (p.s. mitte kõik seenetüübid ei sure käredas külmas)
Siis soovitaks Boracoli`ga üle tõmmata (suht kallis) või 80-90 kraadise alkoholiga või siis kange pesuvalgendajaga.
Seejärel lasta kindlasti kõigel täielikult kuivada.
Niiskustõkke kasutamisel kaks külge: a) niiskustõke ei lase konstruktsioonis oleval niiskusel tuppa tulla aga b) ta ei lase sellel konstruktsioonil siis ka kuivada ja see niiskus võib välja tulla mujal. (see seest soojustamine ja kipsiga üle löömine on ka väga ohtlik sest kuigi näiliselt on algul sein puhas siis seal soojustuse taga kipsseina vahel võib vohada seeneparadiis ja on aja küsimus millal selle kahjulikud tolmusosakesed hakkavad korteris ringi lendama).
Terv. Fucs
Re: nurgad hallitavad
oi kui pikk ja põhjalik tekst, no põhimõtteliselt tellime selle nö ekspertiisi ära ja siis vaatab edasi mis saama hakkab.
lehes ka siin oli hiljuti artikkel, et üks hallituse põhjusi on see, et KÜ-d keeravad raha kokkuhoiuks kütte maha, mis ka täiesti tõsi.
lehes ka siin oli hiljuti artikkel, et üks hallituse põhjusi on see, et KÜ-d keeravad raha kokkuhoiuks kütte maha, mis ka täiesti tõsi.
Re: nurgad hallitavad
Jep. Toatemperatuuri mõjul on, nagu kõigel siin ilmas, kaks erinevat tahku.kizzy kirjutas:oi kui pikk ja põhjalik tekst, no põhimõtteliselt tellime selle nö ekspertiisi ära ja siis vaatab edasi mis saama hakkab.
lehes ka siin oli hiljuti artikkel, et üks hallituse põhjusi on see, et KÜ-d keeravad raha kokkuhoiuks kütte maha, mis ka täiesti tõsi.
a) Üldiselt on hallitusseenele kõige meelepärasemaks "troopika" kliima. S.t. et palju niiskust ja palju sooja. Seepärast ainuüksi temperatuuri tõstmisest kasu ei ole. Ikka niiskus on see (vesi) milleta ükski seen elada ei saa (olgu siis hallitusseen või puravik mõlemad surevad kui vett ei saa).
aga
b) mida külmem on ruum seda lähemale ruumi sisepinnale tekib see "külmapunkt" ehk koht kuhu kondenseerub vesi. Seega kui saaks ruumis hoida sellist temperatuuri, mille tulemusel ka piirdekonstruktsioonid (katuslaed, välisseinad) korralikult läbi soojenevad, olenemata konstruktsiooni soojapidavuse olukorrast, siis nihkuks külmapunkt ruumist väljapoole ja niiskus ei kondenseeruks toa seintele või lakke. Nõuka ajal toimunud ülekütmise pluss oligi see, et see küttis korralikult soojaks ka maja välisseinad ja tuppa kondentsi ei tekkinud. Ning üleküttes hoidsid inimesed tihti aknaid lahti ja niiskus ventileerus korralikult välja.
Aga ekspertiisi tellimine on igati õige tegu. Teevad kindlaks kust milline niiskus ja kuhu satub, mõõdavad erinevatest punktidest temperatuuri ning selgitavad välja külmasildade asukohad. Lisaks tasuks ekspertiisi koosseisu lülitada ka ventilatsiooni ekspertiisi (paneelmajal võivad ventkorstnad olla ka näiteks nii ämblikuvõrke täis, et ventilatsioon ei toimi ja vaja oleks tellida ka korstnapühkija).
Re: nurgad hallitavad
täna siis käisid mõõtjad, toatemperatuuri ja seina temperatuuri vahe pidi olema 8kraadi, võtsid ka proovid mis nüüd siis pannakse kasvama ja eks nädala pärast siis selgub.