Dokumentasiooni üleandmine uuele juhatusele

[Valge]

Vahetus juhatus ja seega dokumentatsioon antakse üle uuele juhatusele. Küsimus, kas tuleks kõne alla koopiate andmine? Küsin selle pärast, et endine juhatus vastutab oma tegevuse eest ise ja võimalike vaidluste korral on tõendusmaterjaliks ikka originaaldokument. Kindluse huvides hoikasime juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid originaalidena enda käes. Koopia ei ole minu teada tõendusdokument. Mida arvate?

[Heino]

Usun, et mida rohkem dokumente seda parem, k.a. siis ka koopiad. Raamatupidamise seisukohast on loomulikult originaal tõenduseks tehingu toimumisest aga ka koopia ei tee paha.

[sirts]

Ja akti oleks ikka ka vaja, kus dokumendid üles loetud. Ja mõlema poole allkirjad all.

[elly]

küsiks selle teema all ka oma küsimust. nimelt huvitab mind, kui kaua võib maja dokumente uuele juhatusele üle andma. Oleks hea, kui keegi viitaks ka vastavalt seadusele, kui see olemas on.

isaksin ehk veel üht täpsustust: otsus dokumentide üleandmise kohta tehtud koosoleku kokkukutsumiskorda rikkudes: koosoleku kutses ei olnud päevakorda, samas polnud märgitud, et on erakorraline (kutsuti 1 päev ette). seal valitigi uus juhatus, kes nõuab nüüd dokumentide kohest üleandmist revisjonita. selle koosoleku protokollil ei ole ei protokollija ega juhataja allkirja. pole alustatud ka registrikaardi muutmist. Isiklikult kahtlen ma väga sellise juhatuse volitustes.
Kas see koosoleku otsus on algusest peale tühine või peab seda ikkagi tühistama kohus? Seadust lugedes polnud minu jaoks see selge.
Ise annaks need kohustused meelsasti ära, peatab kahtlus, et kui otsus on algusest tühine ei ole mul õigust plaanitud mittetegema (nt küttesüsteemi ettevalmistamist kütteperioodiks, mis võiks lõppeda soojuse andmise katkestmises)

Muutis Heino: topelt postitused on keelatud. Reeglid![/size:9cac94d111]

[Valge]

Kas teil koosolekul vajalik kvoorum oli koos?
Kui pole protokolli, siis pole ka otsuseid. Protokoll tuleb aga teatavaks/kättesaadavaks teha ka kõigile korteriomanikele.

NB! Seadus kehtib kõigile ühte moodi ja koosoleku kokku kutsumisel on vajalik etteteatamine 7 kp koos koosoleku päevakorraga (vaata siit foorumist analoogseid teemasid või loe MTõS ja KõS sätteid üldkoosoleku kokku kutsumise ja otsuste vaidlustamise osa).

Kui protokolli ei ole, siis pole ka registris kannet muudetud, seega on endisel juhatusel vastutus.
Mitte mingil juhul ärge andke dokumente enne üle kui protokoll heaks kiidetakse. Revisjon või audit peab üleandmise hetke fikseerima (raamatupidamislik seis + aktiga üle antavad dokumendid loeteluna). Kuidas te muidu vastutust jagate?

Otsuste vaidlustamisega on jah nii, et kohus on see instants mis vaidlused peab lahendama.

[elly]

nõutavat kvoorumit ka ei olnud. protokoll on olemas, kuigi valesti vormistatuna (allkirjadeta). on selge, et registriosakonnas seda ei kinnitata, võib olla antakse aeg puuduste kõrvaldamiseks. kuid mind huvitab, mida siis teha minu enda volitustega? kas ma ei tee mitte midagi, istun ootan uut b-kaardi näitamist ning sel ajal on maja nagu maa ja taeva vahel - sest minu volitused on nagu lõppenud ja uus juhatus ei suuda veel enda volitusi ametliku b-kaardiga tõestada. on nii?

PS: midagi vaidlustada kohtus ma ei taha, sest juba ammu lootsin sellest tänamatust tääst lahti saada.

[Valge]

Millest me räägime? Kui kvoorumit ei olnud ja üldkoosoleku kokku kutsumise reegleid on eratud, protokoll on valesti vormistatud ning register kannet ei tee, siis on endise juhatuse volitused jõus ja maja ei ole maa ja taeva vahel.

Oota registrikannet, kui seal puudusi ei märgata, siis vaevalt keegi seda otsust kunagi ka vaidlustab.
Kui kannet ei tehta, siis peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses ettenähtud korra alusel.

[timmu]

Üldkoosolek, kus valiti uus juhatus, toimus 1,5 kuud tagasi. Olen selle aja sees vanale esimehele mitmeid kordi nii e-maili teel kui ka suusõnaliselt dokumentide üleandmise teemat meelde tuletanud. Iga kord on ta vastanud, et ega tal suurt midagi üle anda polegi. Eile aga jälle temaga rääkides vastas ta, et tegelikult pole tal mitte midagi meile üle anda.

Imestasin siis, et kas tõesti pole alles ka seda avaldust, mille me kirjutasime ja kogusime sellele allkirju üldkoosoleku kokkukutsumiseks (ühistu lihtliikmetena)? Mingit vastust ei saanud.

Minu järgmine mõte oli juhatuse poolt kirjutada talle avaldus vms., kus paluda tal KÜ dokumendid uuele juhatusele teatud kuupäevaks üle anda. Ning et kui pole dokumente üle anda, siis just vastavasisuline avaldus meile teha.

Tundub, et ta nimelt ei taha dokumente üle anda. Igal koosolekul on ta protokollinud. Kuhu need siis jäänud on? Samuti on tulnud KÜ-le posti. Kirjavahetus peaks olema dokumentatsioonis säilitatud ju 5 aastat? Kas peaks välja printima ka kirjavahetuse ametkondade ja arendajaga, kes maja hetkel remondib? Kaks aastat tagasi paljundas ta meile kui uutele elanikele meie korruse inventariseerimisplaani - ka selle võiks/peaks ta ju juhatusele üle andma?

Ning lõppkokkuvõttes veel tänane avastus. Saime vahetult enne pühi uued liikmed lõpuks äriregistrisse kantud ning täna õnnetus pangas KÜ arvele ligipääs saada. Avastasin, et vana esimees on detsembri alguses KÜ arvelt 6000.- sulas välja võtnud... Pangast sain ju teada, et ainus pangakaart, mis KÜ-le väljastatud oli, oli tema nimel...

Kuna ta eile mulle väitis, et mitte mingeid pabereid tal juhatusele üle anda pole, siis järelikult ei kasutanud ta seda sularaha küll ühistu tarbeks. Seda enam, et meil on haldusfirma ja KÜ arvel on kunagi kogutud remondifond.

Kaunikesti jääb mulje, et tehnikavõõra inimesena arvas ta, et sula väljavõtt ei tule välja...

[pimeloom]

Timmu, olen sarnase probleemiga ise ka maadelnud. Dokumentatsiooni üleandmisega on nii, et juhul kui tõesti pole midagi üle anda, siis pole ka midagi teha. Võimalus on teil eelmine juhatus (just juhatus, sest juhatus vastutab kõige eest võrdselt) kohtusse anda. Aga, kust nad peale kohutki neid dokumente võtavad. Mina lõpuks ikka hunniku mingeid pabereid sain, enamikku neist, protokollid kaasa arvatud, oli dokumentideks raske nimetada.
Mis aga raha kasutamisse puutub, siis tehke revisjon või tellige audit, ja kõik mis ei ole seaduslikult ühistu jaoks kulutatud, tuleb vanalt juhatuselt kas või kohtu kaudu välja nõuda.
Edu Sulle!

[leammj]

ma siin võtsin vanalt juhatuselt vastu dok. esitas kõik originaalis.Kuid kõik dok. olid nummerdatud..Ja andis üle akti alusel.
Kuidas endisel juhatusel ei ole midagi üleanda.

[pimeloom]

Kuidas endisel juhatusel ei ole midagi üleanda.

Maailm ei ole nii ühevärviline kui sulle paistab.

[leammj]

Kuidas endisel juhatusel ei ole midagi üleanda.
See on eespool nii kirjutatud.
Olen ennegi kuulnud , et vana juhatus ei taha uuele midagi üleanda. Et alustagu puhtalt lehelt.

[timmu]

juhul kui tõesti pole midagi üle anda, siis pole ka midagi teha. Võimalus on teil eelmine juhatus (just juhatus, sest juhatus vastutab kõige eest võrdselt) kohtusse anda.

Kas revisjonikomisjon ei saaks temalt neid dokumente välja nõuda? Ma võin pea anda, et dokumendid on tal vähemal või suuremal määral olemas. Ehk ta lihtsalt arvab, et need on tema isiklikud?

Teised kaks juhatuse liiget on aastaid tagasi siit ära kolinud ja pole juhatuses enam aktiivsed tegelased olnud. Ühe elaniku kätte jäeti aga dokumendimapp, mis on mulle ilusti üle antud. Seal aga paraku vaid remondifondi kogumise arved ja pangaväljavõtted. Aga vähemalt midagigi ning jäeti see kaust just ühe elaniku mitte vana esimehe kätte, kuna juba siis oli selgunud, et see üks kahtlane mees on.

Ja kuidas sellega siis tegelikult on, palun seletage mulle. Kui uus juhatus valiti novembris, äriregistrisse saime siiki alles detsembri lõpus - kas riigi silmis said uued juhatuse liikmed pädevateks alles pärast äriregistrisse kandmist? Ehk siis eesti keeli: kui vana esimees võttis raha välja PÄRAST uue juhatuse valimist koosolekul, kas see oli veel tema võimuaeg või juba uue juhatuse võimuaeg - riigi silmis?

Head uut aastat ka!

[pimeloom]

Hea timmu, head uut aastat kõigepealt.
Revisjonikomisjonil ei ole mingit jõudu, nagu ka uuel juhatusel, mis paneks vana juhatuse dokumente üle andma. Selline võim on ainult kohtul, kohus saab vana juhatust kohustada dokumentatsiooni üle andma.
Nagu ma eelpool kirjutasin, olin omal ajal sama probleemi ees ja käisin nõu küsimas kahelt juristilt. Mõlemad rääkisid kohtuasjast.

Ja selle juhatuse volituste algusega on ka täpselt nii (ja siin portaalis on sellest korduvalt juttu olnud), et juhatuse volitused seaduse silmis algavad üldkoosoleku otsusest. See, kui kaua juhatusel läheb registrikandeni jõudmisega, on juhatuse oma lõbu. Aga paraku on nii, et enne, kui juhatus on registrisse kantud, ei saa ta teha pangas ühtegi toimingut. Aga ega see ei tee veel vana esimehe süüd olematuks, et ta kuritarvitas ühistu raha siis, kui ta enam juhatusse ei kuulunud.

[majaka]

Ma pakun järgmist. Uutel arvetel, mida Te vanale esimehele esitate, pange talle hästi suur võlg, mis ületab tema väljavõetud raha. Ja sinna veel viivised otsa.. Ta peab tõestama, et ta võlgu pole ja dokumente näitama. Asi poe muidugi seaduslik, nagu ka tema tegevus.
Tegutsege sulide reeglite järgi. Ja suruge talle võlg ja viivised otsa seni, kuni dokumendid pole kätte saanud.

[majaka]

Meil üks korteriomanik ei esita näite ja ei lase kedagi korterisse näite kontrollima ja ei tasu arveid. Panen talle vee ja gaasi puudujäägid, kohtukulud ja kiirmenetluse kaudu surun võla välja.

[pimeloom]

ja kiirmenetluse kaudu surun võla välja.

Edu sulle. See kiirmenetlus on ikka naljategemine oma kiiruse poolest küll. Ma andsin möödunud aasta 18 juulil kaks kiirmenetluse avaldust sisse ja tänaseni ei ole kummaski maksekäsu tegemiseni jõutud. Kohus kiirustab juba pea pool aastat.

[timmu]

Üldkoosolek, kus valiti uus juhatus, toimus 1,5 kuud tagasi. Olen selle aja sees vanale esimehele mitmeid kordi nii e-maili teel kui ka suusõnaliselt dokumentide üleandmise teemat meelde tuletanud. Iga kord on ta vastanud, et ega tal suurt midagi üle anda polegi. Eile aga jälle temaga rääkides vastas ta, et tegelikult pole tal mitte midagi meile üle anda.

Imestasin siis, et kas tõesti pole alles ka seda avaldust, mille me kirjutasime ja kogusime sellele allkirju üldkoosoleku kokkukutsumiseks (ühistu lihtliikmetena)? Mingit vastust ei saanud.

Minu järgmine mõte oli juhatuse poolt kirjutada talle avaldus vms., kus paluda tal KÜ dokumendid uuele juhatusele teatud kuupäevaks üle anda. Ning et kui pole dokumente üle anda, siis just vastavasisuline avaldus meile teha.

Tundub, et ta nimelt ei taha dokumente üle anda. Igal koosolekul on ta protokollinud. Kuhu need siis jäänud on? Samuti on tulnud KÜ-le posti. Kirjavahetus peaks olema dokumentatsioonis säilitatud ju 5 aastat? Kas peaks välja printima ka kirjavahetuse ametkondade ja arendajaga, kes maja hetkel remondib? Kaks aastat tagasi paljundas ta meile kui uutele elanikele meie korruse inventariseerimisplaani - ka selle võiks/peaks ta ju juhatusele üle andma?

Ning lõppkokkuvõttes veel tänane avastus. Saime vahetult enne pühi uued liikmed lõpuks äriregistrisse kantud ning täna õnnetus pangas KÜ arvele ligipääs saada. Avastasin, et vana esimees on detsembri alguses KÜ arvelt 6000.- sulas välja võtnud... Pangast sain ju teada, et ainus pangakaart, mis KÜ-le väljastatud oli, oli tema nimel...

Kuna ta eile mulle väitis, et mitte mingeid pabereid tal juhatusele üle anda pole, siis järelikult ei kasutanud ta seda sularaha küll ühistu tarbeks. Seda enam, et meil on haldusfirma ja KÜ arvel on kunagi kogutud remondifond.

Kaunikesti jääb mulje, et tehnikavõõra inimesena arvas ta, et sula väljavõtt ei tule välja...

Avaldus vanale esimehele dokumentide üleandmiseks üle antud. Kaks eksemplari, meile jäänud paberi peale võtsime ka tema allkirja. Tähtaeg 2 nädalat.

Lihtne küsimus: miks on võetud KÜ arvelt välja 6000 kr, kui sel ajal polnud Teil enam õigust seda võtta. Vastus: tõestage, et mul polnud õigust võtta. Seejärel antud talle avaldus raha väljavõtmise kohta selgituse saamiseks ning raha tagastamiseks. Tähtaeg 2 nädalat. Sinna loomulikult keeldus alla kirjutamast ning kadus viuhti oma korterisse.

Mis nüüd? Vargusteatega politseisse? Pangast tõendid võtta, et ainuke pangakaart sel ajal oli vaid temal jne?

[pimeloom]

Mis nüüd? Vargusteatega politseisse? Pangast tõendid võtta, et ainuke pangakaart sel ajal oli vaid temal jne?

Kas te seda olete ta käest küsinud milleks ta selle raha võttis? Äkki ühistu heaks. Siis las tõestab.
Politsei vaevalt, et asja menetlema hakkab. Tsiviilhagiga kohtusse saate vist pöörduda.
Ja üldse soovitus teile: pange see pangakaart kinni ja sularahaga ärge ka arveldage. Ilma nendeta saab edukalt hakkama.

[timmu]

Kas te seda olete ta käest küsinud milleks ta selle raha võttis? Äkki ühistu heaks. Siis las tõestab.
Politsei vaevalt, et asja menetlema hakkab. Tsiviilhagiga kohtusse saate vist pöörduda.
Ja üldse soovitus teile: pange see pangakaart kinni ja sularahaga ärge ka arveldage. Ilma nendeta saab edukalt hakkama.

Raha kasutamise kohta ei õnnestunudki küsida, sest esialgu "pidime me tõestama, et tal polnud õigust võtta" ja siis ta ju kadus oma korterisse. Sellepärast sai antud ka avaldus, kus need küsimused kõik kirjas on. Selle kohaselt peab ta hiljemalt 26.jaanuariks meile selgituse andma ning raha tagasi kandma (avalduses ka konto nr).

Aga kui raha võtmise hetkel polnud ta enam juhatuses, siis ei ole tal ju ka õigust seda raha kasvõi ühistu nimel kulutada?

Pangakaart on kinni juba mitu nädalat. Kui uue juhatuse liikmena pangas asju korda ajamas käisin, sulgesin KÕIK panganetid ja ka selle ainukese pangakaardi, mis tol hetkel KÜ-l oli. Lihtsalt too inimene kasutas ära olukorda, kui me polnud end jõudnud veel äriregistrisse kanda. Pank ju vaatab just seda.

Soovitad Sa ühistule üldse mitte pangakaarti teha? Igalt poolt võtta arve, mille siis raamatupidaja hüvitab?

Ning kui vana esimees juhatust kuulda ei võta, raha ei tagasta jne., mida peaksime tegema? Andma asja ühistu revidendile lahendada? Kutsuda kokku üldkoosolek, pannes raha varguse teema eelnevalt päevakorda? Millal siis võib ühistu tema vastu kohtusse minna?

[ergon]

Isegi kui tal oli õigus võtta, siis peab ta esitama mainitud summa ulatuses kuludokumendi.

Kehtiv juhatuse liikmete nimekiri on äriregistris ja seal on näha ka uute liikmete kannate tegemise kuupäevad. Seega kui ta võttis pangast raha peale äriregistri muudatust, siis polnud tal õigust seda teha.

Juhul kui õigus oli, siis kehtib kirja algus.

[timmu]

Isegi kui tal oli õigus võtta, siis peab ta esitama mainitud summa ulatuses kuludokumendi.

Kehtiv juhatuse liikmete nimekiri on äriregistris ja seal on näha ka uute liikmete kannate tegemise kuupäevad. Seega kui ta võttis pangast raha peale äriregistri muudatust, siis polnud tal õigust seda teha.

Juhul kui õigus oli, siis kehtib kirja algus.

Pank vaatab tõesti äriregistri kannet, kuid KÜ seaduse põhjal saan ma siiski aru, et kuna uus juhatus oli valitud, siis ei olnud tal õigust raha võtta, mis siis, et ta nimi veel äriregistris oli. Või tõlgendan ma seadust valesti? :O

[pimeloom]

Vaata timmu, sellepärase see paragrahvimärk § selline kõver ongi, et neid saaks erinevalt väänata ja tõlgendada. Loomulikult ei olnud tal tegelikult mingit õigust ühistu arvelt enam raha võtta. Paraku on loomulik see, et peale üldkoosolekut läheb uuel juhatusel registrikande tegemiseks aega. Tema kasutas seda lihtsalt julmalt ära. Ja kui ta ei suuda selle raha kohta teile mingit kuludokumenti esitada ja raha ühistu arvele tagasi ei kanna, siis tuleb minna kohtusse. Kinkidas eda talle ei ole ju mõtet.

Aga jah, siiralt soovitan ühistule pangakaarti mitte teha. Ilma selleta saab edukalt hakkama ja ühistu liikmetel tekib vähem võimalust juhatust rahakulutamises kahtlustada.
Mina olen teinud nii, et kui kuskilt midagi vaja osta on (koristusvahendeid, el.pirne, bensiini muruniidukile, muud nipet-näpet), siis olen oma raha est ostnud ja kassatšeki võtnud. Pärast saan avansiaruandega selle raha tagasi.

[majaka]

Pangakaardiga on lihtsam asju ajada ja vähem kulukas. Kaardiga iga ülekanne maksab 3 kr, aga läbi telleri rohkem. Saab ka läbi interneti, aga seda saab samuti süüdistada, nagu kaardiga toimetamist.
Ja tahaks Teilt veel kord küsida, miks Te ei pane väljavõetud summat endise esimehe võlaks? Ja edasi veel viivised otsa? Tema peab tõendama , mitte Teie.
Ja miks Te nii kiirustate ja pabistate. Kas teil ei ole raha arvete maksmiseks? Arvestage kohe sellega, et selle raha kättesaamisega läheb teil parimal juhul kuid ja halvimal aastaid. Sest kohtus isegi kiirmenetlus võtab vähemalt pool aastat.
Aga kui mehel iga kuu viivised tõusevad, siis see paneb teda närveerima.

[pimeloom]

Pangakaardiga on lihtsam asju ajada ja vähem kulukas. Kaardiga iga ülekanne maksab 3 kr, aga läbi telleri rohkem. Saab ka läbi interneti, aga seda saab samuti süüdistada, nagu kaardiga toimetamist.
.

Pangakaarti ja internetipanka ikka omavahel võrrelda ei saa. Internetipangast sularaha välja võtta ei saa, pangakaardiga saab. Poes oma oste kasvõi kogemata ühistu arvelt maksta ei saa, pangakaardiga saab. Internetipangas ülekannet tehes on näha kellele, millise arve alusel ja kui palju on tasutud. Pangakaardiga näeb pärast ainult kui palju ja kellele on makstud, mille eest aga näha ei ole. Ja loomulikult saab süüdistada alati. Aga võimalusi annab minimeerida. Pangakaart ühistus ei ole hädavajalik.
Minu arvates on tänapäeval ikka täiesti normaalne, et kõik arved tasutakse internetipangas. Ja tunduvalt mugavam ning odavam ka.

Aga see on lihtsalt minu soovitus oma kogemusele tuginedes. Eks iga ühistu otsustab ise mismoodi ta oma arveid tasub ja raha kasutab.