Esimehe ja raamatupidaja tasu

[pimeloom]

Tasu suurus võiks olla täpselt nii suur kui üldkoosolek otsustab. Tean, et paljudes väikestes ühistutes teevad esimehed seda tööd vaid rõõmu pärast.
Kui tahate esimehele kahte eraldi tasu maksta, siis peate temaga sõlmima raamatupidamise teostamiseks näiteks töövõtulepingu. Ja lepingule peab siis juhatuse poolt keegi teine alla kirjutama. Aga võte ka koosolekul otsustada, et esimees saab seetõtu suuremat tasu, et raamatupidamist teeb. Siis pole eraldi lepingut vaja ja seaduse ees vastutab raamatupidamise eest niikuinii juhatus.
Kõige lihtsam ja ka seaduse järgi on kõiki mittemõõdetavaid kulusi jagada m2 järgi. Aga loomulikult võite üldkoosolekul otsustada, et jagate mingil muul alusel.

[rewa2]

Raamatupidaja ja esimehe tasu määramine ruutmeetrite järele on loogika vastane. Sest kumbki ei tee suurema korteri jaoks rohkem tööd kui väiksema korteri heaks.
Juhataja tasu peaks olema poole suurem kui seda on raamatupidajal, sest juhatajal on töömured iga päev.

[rewa2]

Jaja on selliseid juhatuse esimesi, kes töötasust loobuvad- no ei võta töötasu vastu. Kuigi üldkoosoleks on majanduskavasse summa kinntanud. Tean ise nelja esimees. Aga nad on suurepalgalised või firmade omanikud.
Muideks, ega nad laupäeval, pühapäeval ja tööpäeval peale kella 18 telefoni vastu ka ei võta

[timmu]

Raamatupidaja ja esimehe tasu määramine ruutmeetrite järele on loogika vastane. Sest kumbki ei tee suurema korteri jaoks rohkem tööd kui väiksema korteri heaks.

See on väga loogiline. Aga kuskilt siit foorumist jäi mulle silma, et KÜ juhatus osutab teenust. On see tõene?

Ning kas sel juhul kehtib ka see säte KÜ seadusest:

§ 151. Majandamiskulud
(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

[sirts]

KÜ juhatuse liige tegutseb käsunduslepinguga, lihtsamalt öeldes osutab jah, teenust. Kui just juristid siin vastu ei vaidle.
Ega see seaduspunkt on ikka jõus, loomulikult. Te võite teenust osta ka haldusfirmalt, see ei tee juhatust olematuks.
Palgad ja tasud peavad ikka vastama sellele, kui suured on teie ühistu võimalused. Pole mõtet kehtestada palku ja tasusid, kui teil nende maksmiseks raha pole.
Paljud ühistujuhid ei võta tasu vastu ka sellepärast, et kui makstakse, siis on alust ka rohkem nõuda. Kui ei maksta, siis on võimalik alati öelda, et tulge ja rabelge ise ilma tasuta kogu majarahva heaolu ja õnne nimel.
Ehk siis tasu motiveerib inimest igaljuhul, aga mitte kauaks.
Vaadake, milline on teie ühistu võimalus maksta ja otsustage selle järgi. Ruutmeetrite järgi arvestus pole midagi loomuvastast, mingi arvestuse aluse peab ju olema. Aga keegi ei keela ka teisiti arvestamast. See on ühistu sisemine asi. Ainult ärge unustage, et väljamaksete pealt tuleb ka riigile makse maksta. Need tuleb tasudele ja palkadele alati juurde liita ja siis hinnata, kui palju olete nõus raha välja käima.
Seega on vaja aluseks võtta palgafond. Abiks on siin näiteks www.palgakalkulaator.ee , kuid neid lehekülgi on veel.

[pimeloom]

Siin maailmas on väga palju ebaloogilist. Ma rewa2-le loomulikult vastu ei vaidle, tal ju ikka 40aastane(!) ühistukogemus.
Timmu. Ega ei peagi liikmetelt eraldi koguma raha juhatuse liikmele ja raamatupidajale tasu maksmiseks. Meil on ühistus kaks fondi: haldus/hooldusfond ja remondifond. Remondifondi rahadest remondime maja ja maksame pangalaenu. Haldus/hooldusfondist maksame töötasud, juhatuse liikme tasu, maksud, ostame koristusvahendid ja kõik muu selline jooksev kulu. Mõlemasse fondi kogume raha elamispinna ruutmeetri järgi.

[majaka]

Miks te kipute asja keeruliseks ajama. Teil on ju haldus,või hooldustasu, mida jagate m2 järgi. Selle suuruse peab koosolek kinnitama. Sellest rahast te maksata kõik palgad või tasud, kontoritarbed, töövahendid jne. Kõik palgad- tasud kinnitab üldkoosolek
Mis esimehe raha jagamisest te veel räägite?

[rewa2]

Kui te ostate igale korterile uue postkasti, siis maksab ka suurem korter postkasti eest rohkem ja väiksem korter vähem kui postkasti hind . sest raha võetakse remondifondist.

[pimeloom]

Kui te ostate igale korterile uue postkasti, siis maksab ka suurem korter postkasti eest rohkem ja väiksem korter vähem kui postkasti hind . sest raha võetakse remondifondist.

Alati saab elu keeruliseks elada, aga milleks.

[sirts]

rewa2, sellepärast kogutaksegi raha haldus ja hooldusfondi ja m2 järgi. Ostetakse ja remonditakse sellest rahast, mis ühiserlt kogutakse. Kuidas ja mida remonditakse ja soetatakse, selles lepitakse kokku, kui majanduskava koostatakse. Nii lihtne see keeruline asi ongi.

[Fucs]

Tere.
Mul hoopis selline küsimus targematele.

Meil on põhikirjas selgelt öeldud, et ühistul on juhatus, raamatupidaja ja juhataja. Kusagil pole öeldud, et juhataja ja/või raamatupidaja peab olema ka ühtaegu juhatuse liige ja vastupidi, raamatupidaja ja/või juhataja võib olla ka juhatuse liige. Samuti on meil põhikirjas kirjas, et juhatuse liikmetele tasu ei maksta. Tasu makstakse juhatajale ja raamatupidajale. Kui nüüd palgata juhataja ja raamatupidaja väljaspoolt juhatust siis võib sõlmida nendega nii töölepingu, töövõtulepingu kui käsunduslepingu. Kui aga juhataja (mitte lihtsalt juhatuse liige või juhatuse esimees, vaid põhikirja järgi ikkagi juhataja- kui ametikoht?) ja/või raamatupidaja on samas ka juhatuse liikmed siis kas ainsaks lepinguvormiks on töövõtuleping ning käsundusleping? Kas mitte kuidagi ei saa nendega sõlmida töölepingut? Vaja oleks inimesed põhikohaga tööle võtta ja tööraamatusse ka vastavad kanded teha mida aga käsunduslepinguga teha ei saa.
Ühistul on valitud usaldusisik. Kui nüüd juhataja või raamatupidaja kes samaaegselt on ka juhatuse liikmed, sõlmivad töölepingu usaldusisikuga kes esindab tervet ühistut, siis kas see on vastuolus mingite seadustega?

[pimeloom]

Vastavalt MTÜS § 26. Juhatus
(1) Mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete minimaalne arv nähakse ette põhikirjas.

peab KÜ-l olema juhatus. Raamatupidaja võib olla, aga raamatupidamisteenust võib ka sisse osta. Juhatus valitakse üldkoosolekul ja juhatus täidab üldkoosoleku otsuseid ja juhib KÜ tegevust. Tavaliselt valib juhatus oma töö organiseerimiseks juhatuse esimehe.
Juhatuseväline Kü juhataja on palgatöötaja, kes allub juhatusele. Temaga võite sõlmida kas töölepingu või töövõtulepingu. Käsunduslepingut temaga, nagu ka raamatupidajaga sõlmida ei saa. Käsundusleping sõlmitakse juhatuse liikmega. Kui raamatupidaja on juhatuse liige, siis tuleb temaga ikkagi sõlmida töö- või töövõtuleping. Ainult, et lepingu sõlmimise otsustramisel tema ei saa hääletada. Juhatajal, kes kuulub juhatusse, ei näe mina mingit mõtet. Juhatuse liikmega ei saa sõlmida töö- või töövõtulepingut ühistu juhtimiseks.

[Fucs]

Tänud. Tähendab selleks, et saaks juhatajaga sõlmida töölepingu peaks juhataja ennast taandama juhatuse liikme kohalt. Või peaks juhatajaga sõlmima eraldi töölepingu igasuguste juhatuse liikme ja juhataja kohustustest (juhataja organiseerib juhatuse tööd, annab ja kontrollib ühistu töötajate tööd jms.) välja jäävate tööde tegemiseks (väiksemad remonditööd mida teeb juhataja ise; igasugused näitude korjamised ja kontrollimised; mõõdikute plommimised; elektripirnide vahetamised; muruniiduki, soojasõlmede, torustiku filtrite jm tehnika hooldamine jne.) teostamiseks? Aga siis peaks vist nimetama seada töökohta näiteks hooldustöötaja vms?

Ja veel tekib mul küsimus:
Kui isik töötab põhikohaga ühes ettevõttes ja samaaaegselt käsunduslepinguga korteriühistus, millist töötamist aga tööraamatusse kanda ei saa kuna puudub tööleping, siis kas juhul kui isik jääb ilma oma põhikohast kuid jätkab käsunduslepingu alusel käsundi täitmist (mitte töötamist sest puudub tööleping) saab see isik võtta ennast töötuna arvele kuna tal puudub igasugune tööleping ?

[lasnakas]

Alates 01.01.1999 pensioni ja ravikindlustuse jaoks ei ole üleüldse tähtis millise lepingu alusel inimene töötab, vaid tähtis on see, palju tema eest või ta ise (FIE-na) riigile sotsiaalmaksu maksab. Tööraamatu kanded on vajalikud kuni 31.12.1998 tööstaazi tõestamiseks, väga vähestel ka soodustingimustel varasemalt pensionile saamiseks, kuid ka seda tõendatakse töölepinguga. Tööraamat kui rudiment kaob koos uue töölepinguseaduse kehtima hakkamisega 01.07.2009. See raamatuke antakse töötaja kätte, kes annab selle edasi pensioniametile (kui on kandeid enne 1999.aastat) või teeb seda ettevõte ja ongi kogu lugu. Uusi tööraamatuid enam kellelegi vormistama ei hakata.
Saades "kinga" põhitöökohalt, saab MTÜ juhatuse liige ennast töötuna arvele võtta juhul kui mujalt tasu ei saa.
On aga ainsaks töökohaks KÜ juhtimine juhatuse liikmena (töö käsunduslepinguga), siis peab brutopalk olema vähemalt 4350 kr, et oleks ravikindlustusega kindlustatud. Lepingu tüübil pole edaspidi nii suurt vahet kui senini.

[sirts]

No terve mõistus kipub tõrkuma, et käsundusleping polegi leping. Ikka on, kuid sellel on vähe teisem sisu ja tagatised. Traditsioonilises mõttes töölepingut jah varsti ehk enam polegi.
On olemas juhatuse liikmed, kes otsustavad, kas vajatakse palgalist tegevjuhti või ostetakse haldusteenust. Viimasel ajal on vist tegevjuhid või nn korteriühistute haldurid ka enamasti FIEd. KÜl endale ei tasu küll minu arusaamise järgi palgata nn tavalise töölepingu järgi tegevjuhti. Aga mine tea.

[Fucs]

Jaa. Siis inimene kes näiteks tegi põhitöö kõrvalt käsunduslepingu alusel tööd korteriühistus ütleme 1000 eegu eest ning kaotas töö põhikohas, ei saa ennast töötuna arvele võtta tänu sellele, et ta ullike täitis ("kopika" eest) käsundit korteriühistus. Ehk siis praeguses majandusseisus on lausa kahjulik osutatada teenust töövõtu või käsunduslepingu alusel mõnele mtü-le.

[lasnakas]

Teatud tingimustel saab töötukassast raha ka võlaõiguslepinguga tööd teinud inimene.
Töötu on see, kes ei tööta.

[majaka]

Lasnakase öeldu juurde. Nagu mina aru sain, siis kui juhataja pole pensionär ja ei tööta, siis sotsiaalmaksu tuleb maksta ka 4350 kroonilt.
Aga mind paneb imestama, kuidas foorumi külastajad armastavad igasuguse nimega lepinguid. Aeg juba tänapäeva suundadega harjuda.

[sirts]

Majaka, kas sa tahad väita, et lepingutel pole praegusel ajal enam erinevusi?
Absoluutselt vale järeldus. Juhatus peab lähtuma igasuguste tehingute tegemisel sellest, mis on kõige kasulikum ühistule. Sellest seisukohast on eri liiki lepingutel ikka üsna olulised erinevused.

[majaka]

Minul on raamatupidajaga ja koristajaga lihtsalt leping. Ja ei näe mõtet nimetada neid töölepinguks või töövõtu. Tähtis on lepingu sisu.

[Fucs]

Vabandan juba ette kui ma ei oska öelda § lõiget ja primmi või midagi segi ajan (loe: ärge võtke seda "puhta kullana") aga minu teada kui lepingut üldse pole või kui leping pole konkreetselt fikseeritud töövõtu või käsunduslepinguna siis laienevad töötajale kõik töölepingust tulenevad kohustused ja soodustused (puhkus, lepingu lõpetamine jne).

See võis olla töölepinguseadus

[pimeloom]

Vabandan juba ette kui ma ei oska öelda § lõiget ja primmi või midagi segi ajan (loe: ärge võtke seda "puhta kullana") aga minu teada kui lepingut üldse pole või kui leping pole konkreetselt fikseeritud töövõtu või käsunduslepinguna siis laienevad töötajale kõik töölepingust tulenevad kohustused ja soodustused (puhkus, lepingu lõpetamine jne).

See võis olla töölepinguseadus

Tubli! Täpselt nii ongi.

[pimeloom]

Aga mind paneb imestama, kuidas foorumi külastajad armastavad igasuguse nimega lepinguid. Aeg juba tänapäeva suundadega harjuda.

Mind paneb jälle imestama, et millises sajandis on sinu tänapäev. Seni, kuni Eesti Vabariigis on olemas kehtiv Töölepingu seadus, on töölepingut korrektne nimetada töölepinguks.
Ja seni, kuni on olemas Võlaõigusseadus praegusel kujul, seni on olemas ka töövõtuleping.

[pimeloom]

Aga mind paneb imestama, kuidas foorumi külastajad armastavad igasuguse nimega lepinguid. Aeg juba tänapäeva suundadega harjuda.

Mind paneb jälle imestama, et millises sajandis on sinu tänapäev. Seni, kuni Eesti Vabariigis on olemas kehtiv Töölepingu seadus, on töölepingut korrektne nimetada töölepinguks.
Ja seni, kuni on olemas Võlaõigusseadus praegusel kujul, seni on olemas ka töövõtuleping.

[k24]

Kellel huvi, siis väheke lepinguvabadusest: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? ... p=archive2