korduskoosolek

[leammj]

Läbi viia koosolek m2-tele .See peab olema põhikirjas ,. Kui seda seal ei ole põhikirjas on see seadusega vastuolus. Lugege oma põhikirja. Kasvõi kutsuge koosolek kokku ja arutage kõik punktid punktgile läbi.Võibolla ei saa omanikud millestki aru

[sirts]

See pole nüüd küll ühistu juhatuse asi, miks keegi koosolekule ei tule. Oluline on see, et ta tuleks, või siis volitakse enda asemel kedagi teist. Inimesed suhtuvad sellesse kohustusse väga lõdvalt. Ei viitsita kedagi paluda ja ega paljud ei taha ka kellegi eest hääletada, sest äkki to volitaja oleks hoopis teisiti hääletanud.
Minu teada oli asutamiskoosolekul see nõue, et kui asutajate ´korterite summa on suurem kui 50% kogu maja korterite m2 summast, siis saab ühistu ära asutada. Mull juhul ei saa ma päris hästi aru. Mõnes majas piisaks siis paarist suurest korterist, kes otsustavadki kõiki asju. Aga iseenesest on see mõte huvitav, kuigi seab väikesed korterid suurtega ikka äärmiselt ebavõrdsesse olukorda. Loogika järgi peaks ju siis hääli jagatama ka m2 järgi. Seaduses on aga selgelt öeldud, et üks korteriomand annab ühe hääle, mitte nii, et 70 m2 korteril on 70 häält ja 30 m2 korteril 30 häält. Hääletama peavad ikkagi korteriomanikud, mitte nende korterite ruutmeetrid.

[leammj]

M2 nõue on ainult asutamisel, mitte üldkoosolekute läbiviimisel. Üldkoosolek viiakse läbi vastavalt KÜS,MTÜS seadusele .See , et hääletab korteriomand. Sirts kirjutab ka sellest siin õieti.
Varsti tulevad koosolekud notariaalsed.Kutsute notari koosolekule ja tema siis kinnitab. Muidugi kui Riigikogu selle kinnitab

[pimeloom]

Paragrahv 3. Korteriühistu asutamine
(1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita

Seega on vastavalt KÜS-ile asutamiskoosolekuks kaks nõuet - asutamise poolt peavad olema üle poole korteriomanikest ja nendele peab kuuluma üle poole ehitisest ja maatükist.

Häälte jagunemine m² järgi on pehmelt öeldes absurd.

[rewa2]

See jutt on nüüd küll ilmselt luulu. Ja peale selle on su jutus loogikaviga. Ka kõigi korterite pindalade summa ei saa olla suurem elamu elamispinna suurusest.

EI OLE LUULU!!
See on tõesti sündinud lugu!
Ühistu juhataja oli ametisse võeti väljaspoolt. Liikmed elavad ka mööda Eestit, kus keegi. Koosolekule sõideti kaugelt kohale ja foorumit kokku ei saadud! KÜ juhataja oli ise koosoleku juhata ja nii ta arvas, et teeme täna nii,et liidame korterite pinnad....ta võttis kalkuraatori, natuke klõbistas ja ütles OK ,sobib. Keegi ei protesteerinud. Aga kuidas protokolli hiljem pandi, seda ei tea....?? kaugelt kohale sõitnud inimesed ei taha ju jälle 2 nädala pärast uuesti tulla.....

[rewa2]

Kui vaadata, kes tulevad üdkoosolekule? Põhiliselt võtavad koosolekutest osa pensionärid ja tõstavad kätt -no hääletavad poolt -olgu see otsus neile milline tahes Pärast, peale koosolekut küll maja koridoris julgelt räägivad: "Vaat, mis täna tehti!"
Aga need uued liikmed, kes nüüd ostavad ühistu majja endale miljonite eest korteri. Need (eriti noored) ei vaevu enam ühistu muredest osa võtma, lausa keelduvad koosolekule tulemast, öeldes pole minu asi, mis seal otsustatakse....

[rewa2]

Loogika järgi peaks ju siis hääli jagatama ka m2 järgi. Seaduses on aga selgelt öeldud, et üks korteriomand annab ühe hääle, mitte nii, et 70 m2 korteril on 70 häält ja 30 m2 korteril 30 häält. Hääletama peavad ikkagi korteriomanikud, mitte nende korterite ruutmeetrid.

Loomulikult, igal korteriomanikul on 1 hääl nagu seaduses on öeldud.

[tähelepanelik]

Minu teada oli asutamiskoosolekul see nõue, et kui asutajate ´korterite summa on suurem kui 50% kogu maja korterite m2 summast, siis saab ühistu ära asutada. Mull juhul ei saa ma päris hästi aru. Mõnes majas piisaks siis paarist suurest korterist, kes otsustavadki kõiki asju. Aga iseenesest on see mõte huvitav, kuigi seab väikesed korterid suurtega ikka äärmiselt ebavõrdsesse olukorda.

Ühtpidi on see loomulikult veider, kuid järele mõeldes isegi õiglane, sest kõikides ühistutes on häälte arv vastavalt osaku suurusele. Ruutmeetri järele kogutavate summade järgi maksab 70m2 suurune korter elektripirni eestki 2 korda rohkem kui 35m2 korter, miks ei võiks tal siis ka 2 korda rohkem hääli olla.

[sirts]

rewa2, mitte ei saa aru.

[rewa2]

Loen netist ühistute põhikirju ja leidsin sellise lõigu:

Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest. Kui Üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Uus Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata Üldkoosolekul osalenud liikmete arvust, kui üksnes juhul kui Üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks liiget.

Kuidas sellest nüüd aru saada? Kas tõesti on võimalik kahe liikmega koosolek läbi viia? Kui KÜ juhataja ja raamatupidaja on KÜ liikmed.....siis teisi polegi vaja

[sirts]

Nii on kirjas jah. Aga keegi ei keela ju inimesi koosolekule tulemast. Minu kogemus näitab, et korduskoosolekule tuleb veelgi vähem inimesi.Aga see pole kindlasti reegel.

[pimeloom]

Kuidas sellest nüüd aru saada? Kas tõesti on võimalik kahe liikmega koosolek läbi viia? Kui KÜ juhataja ja raamatupidaja on KÜ liikmed.....siis teisi polegi vaja

Kui on näiteks 8 liikmeline ühistu, siis on ju hästi. Aga eks iga ühistu on oma põhikirja ise vastu võtnud, seega ei tohiks probleemi olla.

Kes/mis on KÜ juhataja?

[rewa2]

EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIT ; Põhikirja -Näidis
7.7 Üldkoosoleku läbiviimine:

7.7.1 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest.

7.7.1.1 Kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, teavitab koosoleku läbiviija sellest kokkutulnud Ühistu liikmeid ja kannab selle fakti protokolli. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija.

7.7.1.2 Korduskoosolek tuleb uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul.

7.7.1.3 Korduskoosolekust peab ette teavitama vähemalt 7 päeva. Teade korduskoosoleku kokkukutsumise kohta peab sisaldama informatsiooni selle kohta, et tegemist on korduskoosolekuga.

7.7.1.4 Korduskoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt kolm Ühistu liiget.

[pimeloom]

Näidispõhikiri on näidis. Näidispõhikiri ei oma seaduslikku jõudu.

[leammj]

Iga maja teeb omale vajaliku arvu .Meil on 7 liiget. See on näidis.Võibolla juhatus teeb sellisel ajal koosoleku , et rahvas ei saagi tulla. Ja korduse teeb ka nii, et tal kasulik. seega näidis on mida sa võid kasutada kui ei taha teed omad ajad ja arvud.