Juhatus otsustab parkimiskorra???
Moderaator:Heino
On see võimalik, et parkimiskorra võtab vastu juhatus või peaks see toimuma siiski üldkoosolekul?
Viimati muutis lari16, 22 Juun 2008 20:05, muudetud 1 kord kokku.
-
tähelepanelik
- Revident
- Postitusi:195
- Liitunud:05 Aug 2007 10:52
Re: Kas on nii
Teoreetiliselt on see siiski kõigi ühistu liikmete otsustada kuna ühistule kuuluv maa on erastatud ühiselt, nii et minu arust on see üldkoosoleku otsustada.
Re: Kas on nii
Kas ühisomandi kasutamine ja planeerimine ei ole mitte küikide ühistuliikmete otsustada?
Kas üldkoosolek tohib otsust vastu võtta?
Kas üldkoosolek tohib otsust vastu võtta?
Tark teeb alguses seda, millega rumal lõpetab (Baltasar Gracian)
Re: Kas on nii
Üldkoosolek, see ongi ju kõik ühistuliikmed.Valge kirjutas:Kas ühisomandi kasutamine ja planeerimine ei ole mitte küikide ühistuliikmete otsustada?
Kas üldkoosolek tohib otsust vastu võtta?
Miks ei või üldkoosolek otsustada? Tegemist on ju parkimiskorra, mitte näiteks maa võõrandamisega.
Re: Kas on nii
Võimalik, et nii ongi.
Tark teeb alguses seda, millega rumal lõpetab (Baltasar Gracian)
Re: Kas on nii
Parkimine korteriühistutes korda!
Sirje Vullo, Eesti Korteriühistute Liidu jurist
Keeruline seis
Saagem selgust. Korteriomand koosneb reaalosast (korterist) ja murdarvuna väljendatavast mõttelisest osast, kaasomandist, mis kuulub kõigile korteriomanikele ühiselt. Kaasomandiks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Reaalosa üle on korteriomanikul täielik õiguslik võim.
Korteriomanik võib reaalosa kasutada oma äranägemise järgi selle otstarbe kohaselt, samas nii, et see ei läheks vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Teisiti on aga ühises kasutuses oleva kaasomandi puhul – seda kasutatakse kaasomanike kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusel.Kaasomanikel võivad olla ja sageli ongi, kaasomandi kasutamise suhtes väga erinevad huvid ja eesmärgid. Seepärast kujuneb kaasomand sageli vaidluste koldeks, kus konfliktid on kerged tulema. Põhjused võivad olla nii isiklikku kui ka mitteisiklikku laadi, alates majandusliku tõhususe argumentidest ja lõpetades sellega, et teise kaasomaniku inimlik loomus hakkab vastu. Kindlaimaks mooduseks olukorda lahendada oleks kaasomandi lõpetamine, mida omanikul on üldjuhul võimalus nõuda.
Mõnevõrra piiratum on olukord korteriomandi käsutamisel – korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana.
Omad õigused
Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, kuid sealjuures teiste kaasomanike õigusi arvestades. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Seega ei või kaasomanik(ud) meelevaldselt ära võtta teiselt kaasomanikult õigust parkida. Sest see looks olukorra, kus ei arvestataks teise kaasomaniku seadusest tulenevaid õigusi. Kokkuleppe mittesaavutamisel võib kaasomandi kasutusõiguse kindlaks määrata kaasomanike enamuse otsusel, kuid arvestades seejuures kõigi kaasomanike huvidega, ning lähtuvalt hea usu põhimõttest hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kaasomanikul on õigus kohtu korras nõuda seda, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.
Kaasomandi esemeks oleva maatüki parkimiseks kasutamise kord tuleks kindlaks määrata kas kõigi kaasomanike kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusel. Korteriomanike häälteenamusega võib aga otsustada selliseid kaasomandi kasutamise küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse, s.o millega kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet ei muudeta või küll muudetakse, kuid mitte oluliselt.
Näiteks juhul, kui kaasomandi ese on haljasalana kasutatav maatükk, siis on selle tervikuna parklaks asfalteerimine selle majandusliku otstarbe oluline muutmine ja vajalik on kõigi kaasomanike nõusolek. Kui aga muudetakse üksnes olemasoleva parkla ja haljasala omavahelisi proportsioone, on võimalik asja otsustada korteriomanike häälteenamusega, eeldusel, et muudatused pole olulised.
Vaidlustele sellest, kas konkreetsel juhul on tegemist majandusliku otstarbe olulise muutmisega või mitte, tuleks otsida lahendust kohtupraktikast.
Artikkel on avaldatud SL Õhtuleht 22.09.2007
Sirje Vullo, Eesti Korteriühistute Liidu jurist
Keeruline seis
Saagem selgust. Korteriomand koosneb reaalosast (korterist) ja murdarvuna väljendatavast mõttelisest osast, kaasomandist, mis kuulub kõigile korteriomanikele ühiselt. Kaasomandiks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Reaalosa üle on korteriomanikul täielik õiguslik võim.
Korteriomanik võib reaalosa kasutada oma äranägemise järgi selle otstarbe kohaselt, samas nii, et see ei läheks vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Teisiti on aga ühises kasutuses oleva kaasomandi puhul – seda kasutatakse kaasomanike kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusel.Kaasomanikel võivad olla ja sageli ongi, kaasomandi kasutamise suhtes väga erinevad huvid ja eesmärgid. Seepärast kujuneb kaasomand sageli vaidluste koldeks, kus konfliktid on kerged tulema. Põhjused võivad olla nii isiklikku kui ka mitteisiklikku laadi, alates majandusliku tõhususe argumentidest ja lõpetades sellega, et teise kaasomaniku inimlik loomus hakkab vastu. Kindlaimaks mooduseks olukorda lahendada oleks kaasomandi lõpetamine, mida omanikul on üldjuhul võimalus nõuda.
Mõnevõrra piiratum on olukord korteriomandi käsutamisel – korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana.
Omad õigused
Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, kuid sealjuures teiste kaasomanike õigusi arvestades. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Seega ei või kaasomanik(ud) meelevaldselt ära võtta teiselt kaasomanikult õigust parkida. Sest see looks olukorra, kus ei arvestataks teise kaasomaniku seadusest tulenevaid õigusi. Kokkuleppe mittesaavutamisel võib kaasomandi kasutusõiguse kindlaks määrata kaasomanike enamuse otsusel, kuid arvestades seejuures kõigi kaasomanike huvidega, ning lähtuvalt hea usu põhimõttest hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kaasomanikul on õigus kohtu korras nõuda seda, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.
Kaasomandi esemeks oleva maatüki parkimiseks kasutamise kord tuleks kindlaks määrata kas kõigi kaasomanike kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusel. Korteriomanike häälteenamusega võib aga otsustada selliseid kaasomandi kasutamise küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse, s.o millega kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet ei muudeta või küll muudetakse, kuid mitte oluliselt.
Näiteks juhul, kui kaasomandi ese on haljasalana kasutatav maatükk, siis on selle tervikuna parklaks asfalteerimine selle majandusliku otstarbe oluline muutmine ja vajalik on kõigi kaasomanike nõusolek. Kui aga muudetakse üksnes olemasoleva parkla ja haljasala omavahelisi proportsioone, on võimalik asja otsustada korteriomanike häälteenamusega, eeldusel, et muudatused pole olulised.
Vaidlustele sellest, kas konkreetsel juhul on tegemist majandusliku otstarbe olulise muutmisega või mitte, tuleks otsida lahendust kohtupraktikast.
Artikkel on avaldatud SL Õhtuleht 22.09.2007
Re: Juhatus otsustab parkimiskorra???
Teoreetiliselt ei ole juhatusel, isegi mitte üldkoosolekul mingit õigust otsustada parkimiskorralduse üle maa-alal, mis tegelikult kuulub vallale või linnale. Praktiliselt tehakse kõike, kohtulahendeid ei tea.
Mida teha aastaid seisvate autodega, millest rohi kasvab läbi, kuid omanik ei tee teist nägugi? Tasuta parkimise võimalus kõigil ühesugune. Teistel, kes oma autot igapäevaselt peavad kasutama, ei leia õhtul kodu lähedalt kohta, kuhu oma masin parkida. Probleem on üsna terav.
Mida teha aastaid seisvate autodega, millest rohi kasvab läbi, kuid omanik ei tee teist nägugi? Tasuta parkimise võimalus kõigil ühesugune. Teistel, kes oma autot igapäevaselt peavad kasutama, ei leia õhtul kodu lähedalt kohta, kuhu oma masin parkida. Probleem on üsna terav.
