juhatuse otsuse teatavaks tegemine

[roheline]

On juhatuse koosolek, arutlusel on mõned korralduslikud küsimused. Kuulatakse teemad, tehakse otsused. Kuidas on korrektne juhatuse osused (korraldused) teatavaks teha raamatupidajale ja majarahvale?

Kuna raamatupidaja suuliseid korraldusi ei ole nõus täitma ja e-posti aadressi ei oma oleks vaja teda teavitada kirjalikult. Kas selleks on vajalik:
- kogu juhatusekoosoleku protokolli koopia?
- teha protokollist kirjalik väljavõte raamatupidajat puudutavas osas ja anda talle kätte ning majarahvale teha väljavõte ja panna üles teadete tahvlile?
- trükkida eraldi kiri - KORRALDUS ja edastada vastavatele asjaosalistele?
- koostada KÄSKKIRI protokolli põhjal ja edastada asajosalistele?

Kuidas teie majades on kombeks ja kas nii käsuliinid toimivad?

[Heino]

Kõik need variandid sobivad minu arvates.

Aga meil konkreetselt raamatupidajaga käib suhtlus meilitsi. Kui vaja midagi muuta või lisada saadan juhatuse otsuse ja asi toimib.
Maja rahvale teavitatakse aga nii nagu põhikirjas seisab. Reeglina siis infostendid.

[Valge]

Jah, kõik versioonid sobivad. Meil kaks aastat tagasi oli nii, et koosoleku protokoolist said omanikud ja raamatupidaja koopia (panime stendile ja saatsime e-postiga).
Nüüd saab omanik meil otsustest teada alles siis, kui otsus teostuses/teostatud.

[roheline]

Kõik need variandid sobivad minu arvates.

Aga meil konkreetselt raamatupidajaga käib suhtlus meilitsi. Kui vaja midagi muuta või lisada saadan juhatuse otsuse ja asi toimib.
Maja rahvale teavitatakse aga nii nagu põhikirjas seisab. Reeglina siis infostendid.

Ma ei taha tähenärinaja tunduda aga küsin siiski üle...
- raamatupidajale juhatuse otsus - kas see on üks-ühele koopia protokoolist või teed eraldi paberikese (ehk siis World doc)?
- millise paberi sa infostendile paned`? protokolli või koosatad kirja TEADE ?

[k24]

KÜS § 13 lg 2 ütleb järgmist: Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
.....ehk siis pead tegema täpselt nii nagu sul põhikirja on sätestatud. Mina nt teen protokollist koopia ja panen selle kogu täiega stendile ja kodulehele ülesse ja raamatupidaja saab samuti protokollist üks-ühele koopia kui seal on midagi, mis teda puudutab.

[Heino]

Kõik need variandid sobivad minu arvates.

Aga meil konkreetselt raamatupidajaga käib suhtlus meilitsi. Kui vaja midagi muuta või lisada saadan juhatuse otsuse ja asi toimib.
Maja rahvale teavitatakse aga nii nagu põhikirjas seisab. Reeglina siis infostendid.

Ma ei taha tähenärinaja tunduda aga küsin siiski üle...
- raamatupidajale juhatuse otsus - kas see on üks-ühele koopia protokoolist või teed eraldi paberikese (ehk siis World doc)?
- millise paberi sa infostendile paned`? protokolli või koosatad kirja TEADE ?

Koopiast on küll ja küll.

[roheline]

Loen meie põhikirja...
Juhatuse pädevus:
- Ühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see isiklikult allkirja vastu või tähtkirja väljastamise teel tehti teatavaks kõigile ühistu liikmetele.

Kas siis nii ongi? et allkirja vastu ja mis nendest korteriomanikest saab, kes meie majas ei ela, korter on tühi ja ma ei tea, kus omanik asub??? et tähtkirja saata.

[k24]

......... kümnendal päeval, arvates päevast, mil see isiklikult allkirja vastu või tähtkirja väljastamise teel tehti teatavaks kõigile ühistu liikmetele.

tavaliselt kehtib selline nõue juhatuse otsusele, mis puutub konkreetsesse isikusse ja talle tuleb siis allkirja vastu see kätte anda. kui tõesti pead kõik otsused sedasi isiklikult kõigile kätte toimetama, siis soovitan kiirelt põhikirja muutmine ette võtta.

[sirts]

Jama põhikiri jah. Ehk käib see allkirja vastu teatavaks tegemine ikka nende tsuste kohta,mis puudutavad inmest isiklikult. Eluilmas ei jõua sa kõigil järel joosta, et protokolli üle anda.

[Valge]

Soovitan, lugege oma põhikiri terve mõistusegsa läbi ja tehke ettepanek selle muutmiseks (konkreetsed punktid). Võimalik, et seal on veel selliseid punkte, mille täitmine on kulukas või ebaefektiivne.

[roheline]

Jah, seda ma vaatasin ise ka, et põhikirja peame muutma, ka mõne teise punkti pärast.

Kas oskate öelda, kas näiteks korteriühistute liit annab nõu, et milline peaks olema asjalik KÜ põhilkiri? Ei tahaks hakata iga aasta põhikirja muudatustega tegelema, teeks ühe korraliku toimiva asja, mis kestaks pikka aega.

Kuidas teie ühistud oma põhikirja said, koostasite ise?

[Heino]

Meie võtsime kõigepealt tavalise valmis põhikrja (neid on ka siin portaalis saada). Vastavalt vajadusele muutsime seda ja asi korras. Põhikrija tegemisel tuleb lähtuda ikkagi oma ühistu soovidest ja vajadustest. Kolme aasta jooksul oleme korra ka seda muutnud.

[k24]

EKÜL näidispõhikiri on täiesti olemas: http://www.ekyl.ee/9386
Seal siiski mõned punktid täiesti vananenud ja ikkagi pead oma vajadustele kohendama asja.

[Valge]

Põhikiri ehk leping omanike vahel, peab sisaldama kokkuleppeid ja seaduse punkte seal tsiteerima ei peaks.

[sirts]

Teinekord on vaja ka mõned asjad ka seadusest maha kirjutada. Kasvõi sellepärast, et inimesed enamasti ei tuhla seadustes. Ei piisa, kui sa lihtsalt vihjad, et vastavalt KÜ või mõnele muule seadusele. Seega mida täpsem on põhikiri, seda lihtsam on pärast sellele vihjata, kui hakata igaleühele seletama, et see on sellest ja too tollest seadusest vaja juurde lugeda.

[k24]

Teinekord on vaja ka mõned asjad ka seadusest maha kirjutada. ....

asja juures on ka halb külg, mis kaasneb seaduse muutumisega. äriühingutel tehakse seepärast viimasel ajal palju viimseni lihtsustatud põhikirju, aga olen siiski seda meelt, et ühistutel nii ei saa.

[Valge]

Kui seaduse punktid sisse kirjutada, siis seaduse muutmisel peab ka põhikirja muutma. Pole mõtete tsiteerida seadusi.
Juhenda inimesi, kus ja millist seadust tuleks lugeda. Sellest piidab.

Aga kõik on ju matse asi.

[Valge]

[asja juures on ka halb külg, mis kaasneb seaduse muutumisega. äriühingutel tehakse seepärast viimasel ajal palju viimseni lihtsustatud põhikirju, aga olen siiski seda meelt, et ühistutel nii ei saa.

Miks KÜdel nii ei saa?

[k24]

Miks KÜdel nii ei saa?

saab, aga minu kogemus näitab, et see ei oleks mõistlik. kui ärimees on reeglina teadlik oma äri tegutsemise põhimõtetest, siis keskmise ühistu liikme kohta seda väita ei saa. see tähendab igasugu ühituga seotud asjade liikmetele selgitamiseks tuleb enamus ajast kasutada "puust-ja-punaseks" meetodit ja selleks on hea, kui põhikirjas on kõik pikalt-laialt lahti seletatud.

[Lennujaam]

Meie põhikiri+ kodukord võeti vastu pettusega.Kuna seda 3 kuu jooksul
kohtus keegi ei vaidlustanud,jäigi nii. Üks endine revident sai ainult KÜ
liikmelt arupürimise meili teel,kuid sellele ei vastatud. Teine revident ja
juhatuse liikmed on öelnud,et mingit e-maili aadressi nad ei anna ja seda pole ka põhikirjas.
Põhikirjas ei ole ka kohustust juhatusel oma otsustest teatada ei stendil ega stendi taga. Ise tuleb siis aru pärida,leida viis,kuidas. Korteriust lahti ei tehta,tähitud kirjale järgi ei minda,tavakiri postkastist visatakse minema.
Kas ikka põhikiri saab nii räige olla? Osanikud e.need Kü liikmed peavad ikka tööl ka käima.Kus see aeg võtta,et sellist mängu mängida? Kas selline
põhikiri ei ole millegagi vastuolus? Kuidas saab see olla mittetulundusühing
kui sarnaneb räigelt juhitavale äriühingule.

[JanekK]

Kui palju oli kohal kui ÜK seda küsimust arutas?

§ 4. Korteriühistu põhikiri

(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.

Endal puudub kogemus kas siin kehtib ka see nõue,et 3 kuu jooksuv võib esitada kohtule nõude otsuse tühistamiseks või saab seda ka hiljem teha.Kel kogemust võiks anda teistele ka teada

[Lennujaam]

Esimene põhikiri võetigi vastu asutamiskoosolekul 2005.a.See oli siuke
leebeke,mitte käsen-lasen-poon.
Nüüd see uus oli vajalik ilmselt juhatuse huvides,sest kellegagi liimetest
ei konsulteeritud,mis punkte muudetakse.Ja miks.
Kutse esimesele üldkoosolekule võttis vastu vist 26 liiget. Enamik kahe
trepik.1-30 liikmed, Teist kahte trpik krt.31-60 ,samuti 30 liiget ,ei olnud peale 2 juh.liikme kedagi kohal. Kohe ei taibanudki,et spets.nii korraldatud.
Kordus(üld) koosolek oli vastupidine ja mõni peale esimesest koosolekust,
oli kvoorum vist küll 31+1
Aga korduskoosolekul seda nõuet ei ole või põhikirja muutmisel on?
Poolele majale vist lubati tasuta elamist. Igal juhul ükski vastuargument
ei mõjunud. Keegi ei tahtnudki teada mis põhikirjas on.
Kuidas siin midagi muuta,kui mingit infot ei anta? Ei ole enam kindel,et
võrdne kohtlemine toimub. Mis nüüd tagantjõrgi võimalik on ?

[majaka]

Lp. lennujaam!
Ma ei saa kuidagi aru, kas te ise olete põhikirja lugenud, või kirute juhatuse tegude pärast. Põhikiri, muide, peab olema kõikidel KÜ liikmetel

[JanekK]

ja kui ei taha ise juhatuse käest uut minna küsima siis siit leiad 25 EEK eest: https://ariregister.rik.ee/index.py

[sirts]

Olen ikka mõelnud, et kuidas inimesed ei saa omavahel suheldud.