Küte või õigemini selle puudumine
Moderaator:Heino
Selline mure - kas on olemas seadus, kui on siis milline, selle kohta, et korteriomanik peab oma korteris hoidma talvel kasvõi minimaalselt sooja. (omanik ei ela korteris ja talvel on seal temperatuur miinuses)
Mind hakkas ka see toasoe huvitama. Leidsin tervisekaitseinspektsiooni portaalilt sellise artikli.
Kui tuba on külm
Toasoe ja järelevalve
Tervisekaitseinspektsioon saab külmemate ilmade saabudes pärimisi eluruumide kütmise kohta. Mitmete kortermajade elanikud ei ole rahul sellega, et kütet pole veel sisse lülitatud või on see miinimumi keeratud.
•hutemperatuuri määra eluruumis sätestab Vabariigi Valitsuse määrus Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine, kus on äeldud: “•hu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast käetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 .“
Kui see eluruumides nii ei ole, siis tuleks teada, et Eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud Elamuseaduse alusel. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on aga elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine antud vallas või linnas kohalike omavalitsuste (mitte tervisekaitse) pädevuses. Kuid praktiliselt puudub ka kohalikul omavalitsusel eluruumide tingimuste üle järelevalveõigus, kuna tegemist on isikute omandi kasutamisega ehk eraomandiga. Kütteküsimus kuulub nende otsuste hulka, mis puudutavad asja (elamu) kasutamist ja majandamist ning neid lahendavad kaasomanikud ühiselt.
Elamu kasutamist ja majandamist reguleerivad (vastavalt sellele, milline on korterelamu majandamise vorm) Korteriühistuseadus või Hooneühistusseadus.
Korteriühistuseadus sätestab, et “Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.”
Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.
Korteriühistu kui juriidiline isik esindab korteriomanike huve ühiselt, mitte üksikuid korteriomanikke.
Samasugune regulatsioon on läbiv ka Hooneühistuseaduses veidi teises sõnastuses.
Kokkuvõtlikult äeldes tähendab see seda, et üldkoosolek ja juhatus on need organid, kes enamuse soovi arvestades organiseerivad ühistule vajaliku kütmise, vee- ja kanalisatsiooni jm.
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2004. aasta seisuga 582 089 leibkonda, neile kuulub kokku ca 36 miljonit ruutmeetrit elamispinda.
Kui tuba on külm
Toasoe ja järelevalve
Tervisekaitseinspektsioon saab külmemate ilmade saabudes pärimisi eluruumide kütmise kohta. Mitmete kortermajade elanikud ei ole rahul sellega, et kütet pole veel sisse lülitatud või on see miinimumi keeratud.
•hutemperatuuri määra eluruumis sätestab Vabariigi Valitsuse määrus Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine, kus on äeldud: “•hu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast käetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 .“
Kui see eluruumides nii ei ole, siis tuleks teada, et Eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud Elamuseaduse alusel. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on aga elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine antud vallas või linnas kohalike omavalitsuste (mitte tervisekaitse) pädevuses. Kuid praktiliselt puudub ka kohalikul omavalitsusel eluruumide tingimuste üle järelevalveõigus, kuna tegemist on isikute omandi kasutamisega ehk eraomandiga. Kütteküsimus kuulub nende otsuste hulka, mis puudutavad asja (elamu) kasutamist ja majandamist ning neid lahendavad kaasomanikud ühiselt.
Elamu kasutamist ja majandamist reguleerivad (vastavalt sellele, milline on korterelamu majandamise vorm) Korteriühistuseadus või Hooneühistusseadus.
Korteriühistuseadus sätestab, et “Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.”
Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.
Korteriühistu kui juriidiline isik esindab korteriomanike huve ühiselt, mitte üksikuid korteriomanikke.
Samasugune regulatsioon on läbiv ka Hooneühistuseaduses veidi teises sõnastuses.
Kokkuvõtlikult äeldes tähendab see seda, et üldkoosolek ja juhatus on need organid, kes enamuse soovi arvestades organiseerivad ühistule vajaliku kütmise, vee- ja kanalisatsiooni jm.
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2004. aasta seisuga 582 089 leibkonda, neile kuulub kokku ca 36 miljonit ruutmeetrit elamispinda.
