Rõduakna paigaldus (Lodza sulgemine)

[ibespalov]

KÜ-ga on tehtud aasta alguses energiaaudiit. See dokument sisaldab ka päris palju soovitusi maja energiakasutuse efektiivsuse tõstmiseks ja mikrokliima parendamiseks. 1 neist on: "Lodzade avadele on korteriomanike initsiaativil aknaid ette pandud, osa on soojustatud ning kööki on selle arvel suurendatud. Lodza ava aknaga sulgemine vähendab mõnevõrra korteri soojuskadusid." Selle doc´i alisel KÜ hääletas, et on vaja kõikidel, kellel lodza on lahti, aknaid panna + see on viidud korterelamu renoveerimis projekti (fassadi tööd + katuse remont ...).
Küsimus:
Kas keegi tohib sundida mind (korteriomanik selles KÜ-s) lodza kinni ehitada?

Naine käis täna TLV-s (Tallinna Linna Valitsuses). TLV-s öeldi ümbes nii, et ~"Jah, nüüd tuleb lodža klaasida vastavalt projektile, ja teist var. pole".
...
Järgmisel aastal on KY-s plaanis ventilatsiooni ka korda teha - loodan, et see loll arhitekt-projekteerija ei sundi mind peldiku ust lammutada

[pimeloom]

Küsimus:
Kas keegi tohib sundida mind (korteriomanik selles KÜ-s) lodza kinni ehitada?

Kõik üldkoosolekul vastu võetud otsused on täitmiseks kõigile ühistuliikmetele.
Korteriühistuseadus
§ 13. Korteriühistu otsused
(4) Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Aga kuna lodžade kinniehitamine on fassaadi muutmine, siis vajab see ka ehitusluba ja projekti. Küsi juhatuselt neid näha.

[ibespalov]

Tänan. Tuleb välja, et minul on ainuke võimalus loobuda "lodža klaasimisest" - kohtu pöörduda? (§ 13. Korteriühistu otsused (3))

[pimeloom]

Tänan. Tuleb välja, et minul on ainuke võimalus loobuda "lodža klaasimisest" - kohtu pöörduda? (§ 13. Korteriühistu otsused (3))

Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on aega kolm kuud selle teadasaamisest alates. Kui see tähtaeg on möödas ja ühistul on ehitusluba olemas, pole sul alust kohtusse pöörduda.

[??C000]

tervitused kõigile, tõstataksin seda vana teemat, sest ka minul on nüüd sarnane olukord.. ülltuslikult, sest omateada ikka soetasin lodžaga korteri (tõsi küll, ostu hetkel omavoliliselt kinniehitatud lodžaga) - veel enam, plaanisin seda omaalgatuslikku jubedust sealt likvideerima hakata, aga nüüd tuleb välja, et teised on hoopis minu kinnisvarast eeskuju võtnud ja plaanivad kohe kõigile ja korraga samasuguse asja rajada

On sellel teemal vahepeal mingt praktikat ja seisukohti juurde tulnud?

siit artiklist justkui jääb mulje, et päris nii lihtsalt ei saa, et KÜ otsustab sellise lahenduse häälteenamusega ja ehtatakse ümber ka nende inimeste korterid, kes on vastu:

http://tarbija24.postimees.ee/1222342/l ... ni-ehitada

http://www.upload.ee/image/5534488/text.JPG


sooviks niisama selleteemalist arutelu siin näha, sest ma ise vist asjasse kuidagi sekkuda ei saa, kuivõrd vastav otsus ilmselt toimus juba enne minu antud majas millegi omanikuks saamist ja seega ma vist midagi kobiseda ei või (?) ja pealegi keegi andis selle KÜ plaani juba kohtusse ka. (au ja kiitus sulle mu tundmatu sõber! )

Millist tulemust teie sealt eeldate või prognoosite?

[ergon]

Tere,
Kui ühistu (korteriomanikud) on otsustanud elamu renoveerida ja tellinud selleks ka projekti, kus nähakse ette rõdude/lodzade kinni (lahti) ehitamist, siis on see otsus kõigile täimiseks, juhul kui selle otsuse tegemiseks järgiti kõiki seadusest tulenevaid reglemente. Kas kellegile personaalselt see meeldib või mitte pole tähtsust. Toon näite enda 75 korteriga majast, kus olid nii lodzad kui rõdud kinni ehitatud.Paaris korteris oli isegi köögi sein maha lõhutud ja lodza arvelt elamist suurendanud. Üldkoosolek otsustas lodzad katta lükandklaasidega ja rõdud jätta lahti. Andsime kahele omanikule aega kuu köögiseina taastamiseks, mis ka ära tehti. Täna on meil kaunis maja ja keegi ei virise.

[??C000]

Tere,
Kui ühistu (korteriomanikud) on otsustanud elamu renoveerida ja tellinud selleks ka projekti, kus nähakse ette rõdude/lodzade kinni (lahti) ehitamist, siis on see otsus kõigile täimiseks, juhul kui selle otsuse tegemiseks järgiti kõiki seadusest tulenevaid reglemente. Kas kellegile personaalselt see meeldib või mitte pole tähtsust. Toon näite enda 75 korteriga majast, kus olid nii lodzad kui rõdud kinni ehitatud.Paaris korteris oli isegi köögi sein maha lõhutud ja lodza arvelt elamist suurendanud. Üldkoosolek otsustas lodzad katta lükandklaasidega ja rõdud jätta lahti. Andsime kahele omanikule aega kuu köögiseina taastamiseks, mis ka ära tehti. Täna on meil kaunis maja ja keegi ei virise.

tänud kaasa mõtlemast!

Ei oska öelda, kus maalt läheb renoveerimine vs sanitaar remont piir (või on siin juriidiliselt lähenedes üldse mingit vahet), selles mõttes et mingit põhjalikku soojustamist vmt ei toimu - kus siis tõesti maja neljakandiliseks ilma süvenditeta kuubikuks ehitamine annaks ehk märgatava võidu või mingitele kindlatele nõuetele vastavuse.

Taheti lihtsalt rõdu/lodža piirded korrastada ja mingil põhjusel klaasida ka avatuna säilinud lodžad (ilmselt siis hääleka enamuse soov, kes on endale lodžast superkasuliku illegaalse lisatoa juba eelnevalt meisterdanud ja nüüd hakkas selle pärast põdema). ja loomulikult võiks siin veel paljude meeldib-ei meeldi asjade üle arutleda ja loomulikult on mul ka hea meel, et sa elad majas, kus kena tervik saavutati - minule ka väga meeldiks lodža klaasimine ilma paksude raamidega akendeta! aga hetkel huvitab mind pigem ülalpool viidatud artiklis olev lause:

Hoone välisilme muutmiseks ja rõdude kinniehitamiseks on vajalik sõlmida korteriomanike kokkulepe.

Olukorrale, kus Teie majas tegutsev korteriühistu kavandab ilma korteriomanike kokkulepet omamata ebaseaduslikke ehitustöid on Teil võimalik reageerida kahel moel:
1. taotleda kohtult korteriühistu otsuste tühisuse tunnistamist;
2. keelduda ebaseaduslike ehitustööde eest nõutavate maksete tasumisest.

ja korteriomanike kokkulepe tähendab seda:

korteriomanike kokkulepe = kõigi korteriomanike poolt antud nõusolek/otsus.

või olen ma millestki valesti aru saanud? Kas ajalehes vastuse andnud jurist siis eksib või on siin mingeid kavalaid lisanüansse, mis veel asjade käiku mõjutada võivad?

[vello12]

Kuna hoone välisilme muutmine nõuab ehitusluba siis peaks ehitusloa väljastaja (KOV) nõudma projektis omaniku kooskõlastust. Enne ehitusluba ei saa.
Samas, kuidas erinevad KOV-d tõlgendavad omaniku kooskõlastust, on täiesti ettearvamatu. Olles õige pisut kunagi asjaga tegelenud siis neid ilma raamita kokkuvolditavaid klaase lubatakse kergemini paigaldada, piisab üldkoosoleku otsusest. Samas nn paksu raamiga ja veel eriti eri ruutudega kinniehitamine aga tähendab kaasomanike kokkulepet (selline suurema linna KOV spetsi arvamus). Mõnedel (suurematel, rikkamatel) KOV-l on lausa eraldi arhitekt, kes vaatab ehitusloa taotlusega koos esitatud projektist, milline maja välisilme on ja kas see ikka sobib antud piirkonna üldise miljööga.

[ergon]

Hoone fassaadi muutmiseks peab alati olema ehitusluba. Tööde teostamise ja vastavate tööde tellimiseks piisab üldkoosoleku otsusest. Kuigi mingi KOV tegelane nõuab omanike nõusolekut, siis ma tahaks teada millise seaduse alusel seda nõutakse.

[ennkippel]

Asjaõiguse seaduse alusel ergon! Seda ei tohiks unustada, et peale korteriühistuseaduse kehtivad veel mõningad seadused korteriühistus.

[ergon]

Palun seadust ja paragrahvi, kus öeldakse, et renoveerist ei otsusta KÜ üldkoosolek.

[ennkippel]

Ergon, pane mulle postkasti meiliaadress, saadan materjali. Kui veel keegi huvitatud siis tehke sama. Materjal pärit korteriühistujuhi põhikursuse asjaõigusseaduse konspektist.

[ennkippel]

Umbes sama teema on ka EKÜL kodulehel 2015.a kohtulahendite loetelus. See on "ehitusluba ei asenda kaasomanike nõusolekut" all.

[??C000]

Ergon, pane mulle postkasti meiliaadress, saadan materjali. Kui veel keegi huvitatud siis tehke sama. Materjal pärit korteriühistujuhi põhikursuse asjaõigusseaduse konspektist.

min tutvuks ka eneseharimis eesmärgil: masterplan@maildrop.cc
tänud ette!

[lasnakas]

http://www.glikmanalvin.ee/et/gap-eston ... s?nid=1647
Kohtuasjas nr 3-2-1-155-14 pidi Riigikohus lahendama järgmised küsimused:
• kas korteriühistu ja korteriomanikud saavad nõuda elamu projektijärgse küttesüsteemi taastamist,
• kas korteriomanikel on õigus teha oma korterisse ukseava ilma teiste kaasomanike nõusolekuta.
Kohus leidis ka seda, et ehitise osaks olevad kõik seinad, st nii välis- kui ka siseseinad, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega on ka korteriomandi reaalosa piiresse jäävasse seina avause tegemiseks vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kui on tegemist asja olulise muutmisega.
Riigikohus rõhutas ka seda, et ehitusluba annab loa ukseava tegemiseks ja ukse ehitamiseks avaliku õiguse järgi, kuid see ei asenda kaasomaniku seadusjärgset nõusolekut.
Lõpetuseks selgitas Riigikohus, et kui korteriomanik soovib oma korteris teha mingit olulist muudatust ja vajab selleks kõigi teiste omanike nõusolekut, siis võib omanik nõuda nõusolekut ka kohtu kaudu tingimusel, et plaanitud muudatus ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve.

[ergon]

Kas siis üldkoosoleku otsused küttesüsteemi renoveerimiseks ja fassaadi soojustamiseks on õigustühised, sest seda loogikat järgides on nende tööde jaoks vaja kaasomanikke nõusolekut?

[ergon]

Kas siis üldkoosoleku otsused küttesüsteemi renoveerimiseks ja fassaadi soojustamiseks on õigustühised, sest seda loogikat järgides on nende tööde jaoks vaja kaasomanikke nõusolekut?

Ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku otsustamine

Kohtuasjas nr 3-2-1-31-15 oli Riigikohtul vaja kujundada seisukoht küsimuses, kas ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega või on selleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.

Riigikohus leidis, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, vaid selle otsuse saavad teha korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega. Sama kehtib ka otsuse tegemisele ühelt küttesüsteemilt teisele üleminekuga seotud laenu võtmiseks ja remondifondi suurendamiseks.

Seega on fassaadi soojustamine (sh rõdude, lodzade kinni/lahti ehitamine), küttesüsteemi ümberehitus, veevärgi vahetus üldkoosoleku otsust. KOV ei saa nõuda mingit kaasomanike nõusolekut.

[??C000]

Kas siis üldkoosoleku otsused küttesüsteemi renoveerimiseks ja fassaadi soojustamiseks on õigustühised, sest seda loogikat järgides on nende tööde jaoks vaja kaasomanikke nõusolekut?

Ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku otsustamine

Kohtuasjas nr 3-2-1-31-15 oli Riigikohtul vaja kujundada seisukoht küsimuses, kas ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega või on selleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.

Riigikohus leidis, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, vaid selle otsuse saavad teha korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega. Sama kehtib ka otsuse tegemisele ühelt küttesüsteemilt teisele üleminekuga seotud laenu võtmiseks ja remondifondi suurendamiseks.

Seega on fassaadi soojustamine (sh rõdude, lodzade kinni/lahti ehitamine), küttesüsteemi ümberehitus, veevärgi vahetus üldkoosoleku otsust. KOV ei saa nõuda mingit kaasomanike nõusolekut.

samas kasutaja lasnakas toodud viide eelmisel lehel väidab ju vastupidist nähtavasti selgub antud teemas tõde tõepoolest vaid kohtus case by case. Kui mu enda maja tulemus kunagi teatavaks saab siis püüan ka selle kotha meeles pidada ja infot jagada siin.

lisaküsimuseks, et kas ainult lodža kinniehitust saab käsitleda fassaadi soojustamisena?

[ergon]

Viidatud on ainult osale. See on valikuline info edastamine. Tegelikkus on midagi muud ja kogu info oli viidatud kohas. Vahet pole kas sa soojustad või teed lodzad kinni - mõlemad muudavad hoone fassaadilahendust.

[??C000]

eks paistab, mulle tundub siiski asi lahtisena arvestades ka eesti suurima meediaväljaande alla kuuluva tarbija24 artiklis avaldatud juristi seisukohti. Tartus tänaseni igaljuhul sellist kinniehituse näidet ei meenu ka ühtegi.

Seevastu Tallinnas on mõningaid selliseid nähtud küll (samas pole võibolla nendes majades keegi lihtsalt kohtuni minna vajalikuks pidanud?).

Üldiselt kummaline selliste asjade seadusega tolereerimine (linna välisilme? inimese eeldus rõduga korterit ostes ikkagi rõduga korteris elada?, kas millegi meelevaldsel sulgemsel keegi ka põhjalikke uuringuid teeb mis tõestab, et see ei mõju millelegi halvasti - kas rõdu seinad on piisavalt tugevad ametlikult akende kandmiseks, kas uute kohta tekkiv õue vs siseõhu kohtumispunkt ei hakka seal niiskust tekitama jne?) Rohkemarenenud ühiskondades nagu põhjamaad (või vähemalt soome praktikast) küll ühtegi sellist kinniehitamis näidet ei meenu. See viimane lõik on muidugi puhtalt arutlev mitte juriidika teemaline.

[ergon]

Kinniehitamisel ja kinniehitamisel on vahe. Meil on lükandklaasid, mis on kerged ja silmapaistmatud. VEntileerib hästi kuna rõdupleki ja seina vahele jääb ca 5 cm vahe. Klaasid saab kokku lükata või ees hoida. Totaalse kinni ehitamisele olen vastu. Sarnaste lahendustega maju on Tallinnas üksjagu ja ka Helsingis on on silma jäänud.

[??C000]

jep, see lükandklaas oleks pigem tervitatav nähtus tõesti. minu kommenteeritud majal tahetakse panna tavalised pakettaknad lodžadele ette, et siis selline ilma kütte, soojustuse ja ventilatsioonita (kinnise akna korral) - kunku suuretoa aknataha pole küll ehitus insener aga minuarvates kätkeb see endas ka võrdlemisi suurt ohtu potentsiaalselt hallituse tekkeks.