Kelle poole pöörduda?
Moderaator:Heino
KÜ juhatuse poole pöördus elanik alljärgnevalt:
Palun infot seoses koeraga väljas käimisel. Elan Põhja-Tallinnas Angerja tänaval. Kõnnin rihma otsas oleva puudliga Angerja 4 ja 6 vahel oleval muruplatsil, kuhu on sissetallatud tee ja kõnnivad ka teised inimesed, olen märganud ka teisi koeraomanikke sealt koeraga läbi kõndimas. Oma koera väljaheited koristan alati ära.
Mure seisneb selles: maja nr 6 elanik karjub venekeeles alati kui sealt koeraga mööda kõnnin. Kahjuks ma venekeelt nii palju ei mõista et aru saada täpselt mida ütleb, kuid seda küll et minge oma koeraga siit ära.
NB: lisasin manusesse kaardi ja tähistasin selle kust me läbi kõnnime.
Küsimus siis meil nüüd selline ongi abikaasaga: kas on lubatud koeraomanikel seal kõndida? Võib KÜ keelata kõndida nende maale kuuluval teel, muruplatsil vms?
-----------
Kuidas peaks KÜ juhatus elaniku kirjale reageerima ning kust vastust otsima-küsima?
Palun infot seoses koeraga väljas käimisel. Elan Põhja-Tallinnas Angerja tänaval. Kõnnin rihma otsas oleva puudliga Angerja 4 ja 6 vahel oleval muruplatsil, kuhu on sissetallatud tee ja kõnnivad ka teised inimesed, olen märganud ka teisi koeraomanikke sealt koeraga läbi kõndimas. Oma koera väljaheited koristan alati ära.
Mure seisneb selles: maja nr 6 elanik karjub venekeeles alati kui sealt koeraga mööda kõnnin. Kahjuks ma venekeelt nii palju ei mõista et aru saada täpselt mida ütleb, kuid seda küll et minge oma koeraga siit ära.
NB: lisasin manusesse kaardi ja tähistasin selle kust me läbi kõnnime.
Küsimus siis meil nüüd selline ongi abikaasaga: kas on lubatud koeraomanikel seal kõndida? Võib KÜ keelata kõndida nende maale kuuluval teel, muruplatsil vms?
-----------
Kuidas peaks KÜ juhatus elaniku kirjale reageerima ning kust vastust otsima-küsima?
Re: Kelle poole pöörduda?
Sain vastuse:
Korteriühistul on õigus oma krundil käimine ära keelata, kuid sellest tuleb teistele inimestele ka teada anda (aed ümber ehitada või sisenemise keelumärgid üles seada). Paljud korteriühistud paigaldavad oma krundi piiridele koeraga sisenemise keelumärgid ning sellistele aladele on koeraga sisenemine keelatud. Juhul kui koeraga sisenemise keelumärke üleval ei ole, ei saa eeldada, et inimesed teaks, kus jooksevad krundipiirid ja millistel aladel koeraga liikumist taunitakse. Juhul, kui järgite kõiki Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirjaga seatud nõudeid, võite avalikus kohas koeraga liikuda.
Lugupidamisega,
Tallinna Keskkonnaamet
Heakorra ja investeeringute osakond
Vanemspetsialist
Korteriühistul on õigus oma krundil käimine ära keelata, kuid sellest tuleb teistele inimestele ka teada anda (aed ümber ehitada või sisenemise keelumärgid üles seada). Paljud korteriühistud paigaldavad oma krundi piiridele koeraga sisenemise keelumärgid ning sellistele aladele on koeraga sisenemine keelatud. Juhul kui koeraga sisenemise keelumärke üleval ei ole, ei saa eeldada, et inimesed teaks, kus jooksevad krundipiirid ja millistel aladel koeraga liikumist taunitakse. Juhul, kui järgite kõiki Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirjaga seatud nõudeid, võite avalikus kohas koeraga liikuda.
Lugupidamisega,
Tallinna Keskkonnaamet
Heakorra ja investeeringute osakond
Vanemspetsialist
Re: Kelle poole pöörduda?
Kortermaja ümber olev kinnistu kuulub mõtteliste osadena kõigile ühistu liikmetele, mitte juriidilisele kehale nimega ühistu.
Otsuse, et piirame selle kinnistu ära ja keelame sellel kinnistul teatud tegevused, saab teha kõigi kaasomanike kokkuleppel (mitte ühe vene keeles karjuva ühistu liikme tuju ajel).
Nt lepivad kaasomanikud kokku, et nende kinnistul asuva mänguväljaku juurde läheb üles seal koeraga viibimist keelav silt. See keeld kehtib siis ka ühistu liikmete endi koerte kohta.
Kui see kokkulepe puudub ja selle kokkuleppe alusel mingeid silte välja pandud pole, siis üks inimene ei saa otsustada kogu maja eest.
Tallinna Keskkonnaameti vanemspetsialisti vastust pean selles osas mitte korrektseks, et ta viitab ühistu õigusele midagi piirata. Viitama peaks kaasomanike õigusele oma omandi suhtes kokkuleppeid teha.
Otsuse, et piirame selle kinnistu ära ja keelame sellel kinnistul teatud tegevused, saab teha kõigi kaasomanike kokkuleppel (mitte ühe vene keeles karjuva ühistu liikme tuju ajel).
Nt lepivad kaasomanikud kokku, et nende kinnistul asuva mänguväljaku juurde läheb üles seal koeraga viibimist keelav silt. See keeld kehtib siis ka ühistu liikmete endi koerte kohta.
Kui see kokkulepe puudub ja selle kokkuleppe alusel mingeid silte välja pandud pole, siis üks inimene ei saa otsustada kogu maja eest.
Tallinna Keskkonnaameti vanemspetsialisti vastust pean selles osas mitte korrektseks, et ta viitab ühistu õigusele midagi piirata. Viitama peaks kaasomanike õigusele oma omandi suhtes kokkuleppeid teha.
Re: Kelle poole pöörduda?
Vot seda kohtulahendit tahaks näha, millega üks või teine pool võidab koeraga viibimist keelava sildi vaidluse
Kahtlustan, et kui KÜ organ on sellise otsuse vastu võtnud ja seda otsust pole kohtus vaidlustatud (kuna ükski mõislik inimene sellise asjaga kohtusse ilmselt ei lähe), siis on see otsus iseenesest kehtiv ja kohustuslik täitmiseks.
Aga otsuse mittetäitmise eest meeldib mõndadel haigetel inimestel "käsi väänata" :\
Kahtlustan, et kui KÜ organ on sellise otsuse vastu võtnud ja seda otsust pole kohtus vaidlustatud (kuna ükski mõislik inimene sellise asjaga kohtusse ilmselt ei lähe), siis on see otsus iseenesest kehtiv ja kohustuslik täitmiseks.
Aga otsuse mittetäitmise eest meeldib mõndadel haigetel inimestel "käsi väänata" :\
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Kelle poole pöörduda?
Foorumi külastajad palun abi koos seaduse viidetega kui võimalik, nimelt lugu kestab 2013.a. maist ja läheb edasi: Kesklinna korteri omanik suri 05.2013.a. jäi maha suur üürivõlg. Nüüd 2 last pärand pole avanenud, üks lastest elab lähivälismaal. Arved saavad elektrooniliselt mõlemad, kus on näha alati viimane laekumine (kui see on toimunud) Üürivõlg on suurenenud. nagu aru olen saanud laekumine on toimunud kolmandalt isikult - välismaalase elukaaslane väidetavalt.ja eestis elavalt poolelt. Pidevalt nõuab välismaal elav pool infi minu käest palju on keegi tasunud?
Olen vastanud nii et mail läheb mõlemile osapoolele ja sain inetult sõimu,et küsitakse privaatselt aga mina saadan vastuse ka teisele.Praegu ootab sama sisuline meil vastust, nüüd tahan teilt teada kas ma pean ikka neile üleüldse vastama ja kas pean ühepoolele infi andma teise poole kohta. See just kui nuhkimise moodi.
Olen vastanud nii et mail läheb mõlemile osapoolele ja sain inetult sõimu,et küsitakse privaatselt aga mina saadan vastuse ka teisele.Praegu ootab sama sisuline meil vastust, nüüd tahan teilt teada kas ma pean ikka neile üleüldse vastama ja kas pean ühepoolele infi andma teise poole kohta. See just kui nuhkimise moodi.
Re: Kelle poole pöörduda?
Nädsa, üks jurist Varuli büroost on lausa ühe Prezi sel teemal kokku pannud, ehk on abiks:
http://prezi.com/ackgprjt-cc2/dokumendi ... te-kaitse/
... edasi tagasi saab prezis liikuda slaidide all olevaid nooli vajutades.
http://prezi.com/ackgprjt-cc2/dokumendi ... te-kaitse/
... edasi tagasi saab prezis liikuda slaidide all olevaid nooli vajutades.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Kelle poole pöörduda?
ei ole mingit parooli vaja Prezi vaatamiseks. just testisin. oota lihtsalt korralikult ära, millal fail alla on laetud (jälgi sinist riba). Flash'i versioon oli mul 13.0.0.206 -- töötas.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Kelle poole pöörduda?
Mis abist puudu jääb? Selgitab ju üsna detailselt, et mis tingimustel vastavalt VÕS § 1015-l on õigust infot nõuda ja toob välja ka, et millised privaatsust puudutavad sätted reguleerivad info teistega jagamist.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Kelle poole pöörduda?
Ja seda infot, mida Sina jagad pole kuskil dokumentides vaid ainult kuskil mujal?
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
Re: Kelle poole pöörduda?
Uutma, kas mitte Riigikohus ei sätestanud, et KÜ volitused lõppevad kinnistu kasutamisel (kui kasutamine pole vajalik KÜ eesmärgi täitmiseks: näiteks prügimaja ukse kinni parkimise vältimiseks kinnistu kasutamise piiramine), so ühistu ainult hooldab jne. Kinnistu kasutamine (näiteks parkimiskohtade jagamine) on siiski ainult kaasomanike otsustada?
Koeraga jalutamine ei puutu küll kuidagi hooldamisse ja kui ongi probleem (väljaheited, ohtlik koer, jne) siis ju puhtalt omanikevaheline tsiviilvaidlus.
Koeraga jalutamine ei puutu küll kuidagi hooldamisse ja kui ongi probleem (väljaheited, ohtlik koer, jne) siis ju puhtalt omanikevaheline tsiviilvaidlus.
Re: Kelle poole pöörduda?
Vello12,
KÜ tegeleb kaasomandis oleva eseme majandamisega, mitte kasutamisega. Kasutamisega tegelevad korteriomanikud ja nende leibkondlased. Sätestab seadus, mitte Riigikohus. Kohus tegeleb õiguse mõistmisega. Arvan, et pead silmas seda lahendit, kus KÜ ületas volituste piire ja nõudis tasu turvateenuse eest, kusjuures kohtus väideti, et turvateenuse eesmärgiks oli kaitsta korteriomanike vara -- räige viga, kuna seetõttu polnud tegemist kaasomandi majandamiseks vajaliku tegevusega.
KÜ eesmärgiks on korraldada kaasomandi eseme valitsemine selliselt, et korteriomanikud saaksid kasutada tavapäraseid teenuseid -- prügi äravedu jne.
Parkimiskohtade jagamine on otseloomulikult kaasomanike otsustada. Paraku näitab minu kurb kogemus kohtuga, et KÜ otsuseid tuleb täita isegi siis kui nendest teadlik pole, mingitele jobudele juhatusest vastu oled vaielnud ja need kohtule ise enda kirjutatud "tõendid" on esitanud, millele ei anta võimalustki vastu vaielda.
Koeraga jalutamise piiramine kinnistul puutub vägagi korra hoidmisse.
KÜ tegeleb kaasomandis oleva eseme majandamisega, mitte kasutamisega. Kasutamisega tegelevad korteriomanikud ja nende leibkondlased. Sätestab seadus, mitte Riigikohus. Kohus tegeleb õiguse mõistmisega. Arvan, et pead silmas seda lahendit, kus KÜ ületas volituste piire ja nõudis tasu turvateenuse eest, kusjuures kohtus väideti, et turvateenuse eesmärgiks oli kaitsta korteriomanike vara -- räige viga, kuna seetõttu polnud tegemist kaasomandi majandamiseks vajaliku tegevusega.
KÜ eesmärgiks on korraldada kaasomandi eseme valitsemine selliselt, et korteriomanikud saaksid kasutada tavapäraseid teenuseid -- prügi äravedu jne.
Parkimiskohtade jagamine on otseloomulikult kaasomanike otsustada. Paraku näitab minu kurb kogemus kohtuga, et KÜ otsuseid tuleb täita isegi siis kui nendest teadlik pole, mingitele jobudele juhatusest vastu oled vaielnud ja need kohtule ise enda kirjutatud "tõendid" on esitanud, millele ei anta võimalustki vastu vaielda.
Koeraga jalutamise piiramine kinnistul puutub vägagi korra hoidmisse.
See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.