Vee soojendamise hind.

[JetteL]

Nii mure järgmine: Vee soojendamise hind on selle aja jooksul, mis ma siin elanud olen(üle 1 aasta) koguaeg sama olnud, aga jama hakkas pihta juuni kuu arvega. Sinnamaani oli vee sojendamise hind 3.5300m3. Juunist tõusis 5.9710m3 peale, juuli eest küsiti 5.5040m3, augusti eest 5.2884m3, septembri eest 7.0640m3.

Kas KÜ on õigus tõsta vee soojendamise hinda, ilma mingi ametliku kirjata? Minu küsimise peale, miks see tõusis, siis saadeti mulle hunnik tehteid ning öeldi, et suvekuudel arvestatakse teisiti seda. Suheldes teiste maja elanikega, sain aru, et eelmisel suvel oli ka vee hinna soojendamise tõus, aga seda ainult 1 kuu. Nüüd aga selline jama. Kui kasutan 2-3kanti sooja vett kuus, siis see lüüa läbi 7,0640m3 tuleb täiesti korralik summa Lisaks on eraldi veel 3.50 käteräti kuivati.

[tull6]

See on ISETEGEVUS!Puutusin ka hiljuti kokku sellise isetegevusega.
Energia kulu veesoojendamiseks on õige termin ja selle jaoks on kaks koelf. n.ö. talvine ja suvine.

Nüüd on vaja selgust saada ühistu juhatuselt selle kohta kas on ühistus vastuvõetud otsus vee soojendamiseks?
Mis küte on ühistus? Kas toimub korterites kütte kulu mõõtmine? (n.ö on mõõturid)

[tull6]

Väljendasin ebatäpselt: Kas on vastuvõetud otsus: arvestus vee soojendamiseks

[lasnakas]

Probleem saab alguse sellest, et KÜ saab kogu maja kütte kohta arve, millel vaid üks rida ja üks summa, kütte maksumus kokku.
Iga KÜ peab ise välja arvestama kui palju nende majas kulus vee soojendamisele, majasiseses torustikus sooja vee temperatuuri hoidmisele jne. Kas siugtoru soojendamine maksab kuus just 3,50 € või rohkem, paljudel pole seda eraldi välja toodudki enam vaid jäetud eraldi suvise kütte reale, sest tegelikkuses on see kulu iga kuu erinev olenevalt kasvõi välistemperatuurist jmt.
Talveperioodil laotakse kõik arvestusest tekkinud vahed kütte rea peale ning keegi ei oska nurisedagi.
KÜ saab kütte kohta arve ja kogusumma tuleb korteriomanike vahel ära jagada, keegi hea haldjas arvestusest tekkinud vahesid kinni ei maksa. Kes kuidas ja kui oskuslikult seda ühte kogusummat jagab, on jäetud KÜ-de endi otsustada, kuna iga elamu on erinev, oma spetsiifikaga - kõigil ei ole täpselt ühed ja samad koefitsiendid kohaldatavad.

[tull6]

Lasnakas: mina olen seisukohal,et koelf. on ikka kõigile ühesugune vee soojendamiseks.nüüd see osa mis jääb üle suvel vee soojendamisest on trassi kadu ehk nn tsirkulatsiooni kulu. Seda viimast osa võiks võrrelda kõrval majaga või majaga kellel on samad tingimused ja kütte tarnija on sama ja see on ka üks maja soojapidavus näitaja. Trassi kadu on ka kulu neile kes ei tarbi mingil perioodil sooja vett.
Muide Tallinna linnas on selliseid maju kus on tsentraal e. kaugküte aga soe vesi tuleb gaasi boilerist need on reeglina vastu võtnud ÜK otsuse,et kütte perioodi lõpu kuul ei jagata vaid summeeritakse kütteperioodi algus kuu kuluga.
siis on maju (mis oli mulle üllatus) 40 aastased kus on olnud kõik see aeg tsentraalküte aga siugtoru ei ole s.t vannitoa kütet ei ole olnudki. Nendel on tõstatatud probleemiga sarnane olukord ja sellepärast ma oma eelmises postituses küsimused esitasin. Seal on tõesti m3 hind tulnud suvel 6 € kanti.

[ergon]

Lihtsalt infoks.

http://www.soojus.ee/1_m3_vee_soojendamise_maksumus

[lasnakas]

http://www.soojus.ee/1_m3_vee_soojendamise_maksumus
AS Tallinna Küte lähtub hoones tarbitud soojusenergia jaotamisel korterite vahel Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2008. a määrusega nr 52 kinnitatud „Tallinna linna omandis oleva elamu soojusenergia teenustasu jaotus eluruumide vahel“ ja majandusministri 11.augusti.1997.a. käskkirjaga nr 86 kinnitatud “Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast”.
Seal toodud arvestusmetoodika ei ole kohustuslik! Hoone omanikul või haldajal on õigus kasutada temale sobivat metoodikat ja sellest tulenevalt on ka erinevad vee soojendamise hinnad.
Kütet on kulutatud, summa on nina ees ja see tuleb maksta, tahad või ei taha!
Kuivõrd täpselt keegi suudab oma majas kõiki tegureid hinnata ja võimalikult optimaalselt erinevatele küttekuludele majasisesed hinnad või jaotuse määrata, sõltub paljudest asjaoludest. Samas paljud koguvad aastaringi igakuiselt ühesuuruse keskmise summa küttekuludeks ja vaid kord aastas teevad ümberarvestuse. Kui aga ei oska midagi tarka ise välja mõelda, siis korteriühistu seadus lubab tehtud kulud jagada korteri m2 järgi.

[tull6]

Konstantse summa kogumist lubavad kõik vahendatavate teenuste tarbijad.
Millise metoodika ühistu valib peab olema ÜK otsusega kinnitatud. M2 järgi jagamine on õiglasem kui ainult sooja vee tarbjate järgi. Kelle QI on mõtlemisvõimelisem see oma mõistust ka kasutab ja tundub,et nii võis juhtuda teemaalgatajal.

[Fucs]

"Vee soojendamise hind" sõltub tervest reast muutuvatest teguritest ja jaguneb 1m3 kulutatud soojale tarbeveele, ning ruumide küttele mida soojaveetorustik läbib (soojusenergia eraldus torustikust).

Seepärast tegelikult ei saa olla konstantsed ei 1m3 sooja tarbevee hind, ega vannitoa/WC ja misiganes kohast/ruumist need soojatorud läbi lähevad, kütte hind.

1m3 sooja tarbevee hind on siiski enam-vähem konstantsena välja arvutatav, kui teha vastavaid mõõtmisi ja arvutusi, ning läheneda teemale mõistlikuse printsiibist lähtuvalt natukene lihtsustatult. See eeldab, et oleksid täidetud järgmised tingimused:

1. Sooja tarbevett ikka üldse tarbitakse ( põhitingimus )
2. 24/7 Konstantset, või enam-vähem konstantset (kõikumine paar kraadi C) sooja tarbevee temperatuuri
3. 24/7 konstantset vee ringlemise kiirust süsteemis
4. Soojendamisele kuuluva külma vee kogus peab olema mõõdetav
5. 24/7 Konstantset, või enam-vähem konstantset (kõikumine paar kraadi C) majja siseneva külmavee temperatuuri.
6. Korralikult (ehk 100%) töötav soojavee ringkäik elamus
7. Energiakao mõõtmiste võimalus sooja vee tarbimisvälisel ajal

Tegevused:

1. Soojale tarbeveele määratakse konstantne soojasõlmest väljuv temperatuur (näiteks 50°C), mis jääb edaspidi muutumatuks (olenevalt soojasõlme või soojasõlme automaatika tüübist, võib osutuda keeruliseks või isegi teostamatuks)
2. Vee tarbimisvälisel ajal (100% kindlusega sooja vett ei tarbita) teostatakse tagastuva vee temperatuuri mõõtmised teatud aja jooksul (näiteks öösel ca 4 tunni keskmine kulu), samal ajal mõõtes ära ka selle sooja tarbevee soojendamisele kulunud küttevee soojusenergia kulu täpselt samal ajavahemikul. Mõõtmisi tuleks teha kahel erineval perioodil:
a) Suveperiood, kui keskküte ei tööta näiteks kolmel kuul (juuni, juuli, august), mille tulemusel leitakse keskmine soojusenergia kulu sooja tarbevee kütte osale suvel.
b) Talveperiood, kui keskküte töötab näiteks kolmel kuul (detsember, jaanuar, veebruar), mille tulemusel leitakse keskmine soojusenergia kulu sooja tarbevee kütte osale talvel.
3. Saadud tulemustest arvutatakse aasta keskmine
4. Kulutatud soojusenergiat (torustikust ilma tarbimiseta eraldunud soojus) võrreldakse kütmisele kulutatud soojusenergiaga (sooja tarbevee ülessoojendamisele kulunud küttevee Mwh) ja leitakse palju maksab puhtalt nn "vannitoa ja WC küte ilma veetarbimiseta.
5. Kogu ettevõtmise tulemusel saadakse andmed keskmise soojakulu kohta ilma vee tarbimiseta (puhtalt küttekao suhe kogu soojusenergia kulusse elamus). Kuna soojale tarbeveele kulutatud soojusenergia koosneb kahest osast (kraanist välja lastud soojast tarbeveest ja ilma välja laskmata torustikus ringlevast tarbeveest), siis on võimalik nüüd leida, palju maksab 1m3 sooja tarbevee soojendamine keskmiselt.
6. Mingi X koguse soojavee tarbimisel jaotatakse nüüd ülejäänud soojusenergia (mida kulub paljast ringlemiskaost rohkem) kraanist välja lastud kuupmeetritele ja see on sooja tarbevee 1m3 hind.

Kuna aga sooja tarbevee torustiku soojakadusid mõjutavad erinevatel kellaaegadel, erinevatel ööpäevadel, erinevatel kuudel ja erinevatel aastatel mitmed erinevad ajas ja ruumis pidevalt muutuvad tegurid, siis ei saa nn vannitoa ja WC küttekulud olla (erinevalt kraanist välja lastud sooja tarbevee 1m3 hinnast) konstantsed ja on pidevalt muutuvad.

Soojusenergia kadu (eraldust) torustikust ja seega ka sooja tarbevee torustiku küttekulusid ühe ruutmeetri kohta mõjutavad peaasjalikult järgmised pidevalt muutuvad tegurid (ehk arvestustes aluseks olevad suurused):

1. Ruumide temperatuuri muutused ja ventilatsioon nendes, mida torustik läbib
2. Automaatsete soojasõlmede puhul automaatika poolsed veetemperatuuride korrigeerimised vastavalt välis- või sisetemperatuuridele ja/või automaatne ala- või üleregulatsioon (oleneb paljuski seadistustest: sulgurventiilide reageerimisaeg, sulgurventiilide temperatuuripiirid, sulgurventiilide ülesande toime/täiteaeg jms)
3. Vee ringlemise kiiruse muutumine torustikus
4. Asjade kuivatamine sooja tarbevee torustikul (kinni katmine)
5. Tarbitud sooja tarbevee hulk
6. Torustiku pikkus soojasõlmest tarbijani

........ja lühema/pikema aja jooksul muutuvad muud tegurid:
7. Torustike isolatsiooni seisukord
8. Torustike värvimised ja kinni katmised/ehitamised
9. Torustike asendamised teisest materjalist ja/või läbimõõduga torustikuga

Kokkuvõttes: Tähte närides on normaalne ja õiglane, kui nii sooja tarbevee 1m3 hind kui vannitoa/Wc kütte hind on liikuv suurus. Alternatiivina on teatud juhtudel võimalik suuremat jama tekitamata määrata sooja tarbevee 1m3 üleskütmise konstantne hind, kuid vanni/Wc kütte hind jääb igal juhul liikuv. Välistatud on aga võimalikult õiglasel soojakulude jaotamisel vastupidine olukord, kus vanni/Wc küte on konstantne ja sooja tarbevee 1m3 hind on kas samal ajal samuti konstantne või ainsana liikuv suurus (viimasel juhul maksavad küttekao kõikumised kinni need, kes vett tarbivad võrdeliselt kulutatud sooja tarbevee m3-tele, sest kahest soojatarbimise komponendist on 1m3 üles kütmisele kulutatud soojakaod suhteliselt stabiilsed ja ainult kütteks ringleva soojavee soojakaod absoluutselt ebastabiilsed).

Ja otse loomulikult on küttekulude eest tasumisel aluseks ühetaoliste ruumidega elamus köetava pinna m2 või kui on maja, kus näiteks mõnel korrusel on kõrgemad/madalamad ruumid kui teistel korrustel, siis köetava ruumi m3.

[Uutma]

Lihtsalt infoks ....
http://www.v-maarja.ee/systematic/files.php?id=181

... lugege läbi ja diskuteerime siis edasi.

[lasnakas]

... lugege läbi ja diskuteerime siis edasi.

See uurimustöö on tehtud 2006.aastal, üle 7 aasta tagasi. Selle ajaga on paljutki muutunud. Juba on olemas renoveeritud keskküttesüsteemiga korrusmajad, kus individuaalne küttearvestus toimib edukalt. Kes tahab toas pidevalt 25-27 kraadi, see selle eest ka maksab rohkem, kes rahuldub 20 kraadiga, see maksab vähem. Ainuüksi radiaatorite reguleerimine ilma kütte individuaalse arvestuseta kellelegi säästu ei too, hoitakse radikad maksimum soojusel (kütet muudkui kerib ja kõik maksavad palju) ning samas on aknad valla.
Enam ei lasta nii kergekäeliselt üksikuid kortereid keskküttest välja lülitada ja juba on ka aru saadud, et see nö. keskküttest väljalülitatud korter tarbib naabrite kütet ja peab selle eest ka maksma.
Jagan täielikult kõike, mida Fucs kirja on pannud.

[Uutma]

Selle ajaga on küll ka paljut samaks jäänud. Põhimõtted ei puuduta ainult lahtiühendamist.

Aga lisainfoks ka küttekulujaoturite teemaline uuring:
http://www.mkm.ee/public/Allokaatorite_uuring_.pdf