Korteri sisene veemõõtja kaasomandis või reaalosa osa

[vello12]

Mis selles vastuseks kahtlast on? Kuna tegu on juristiga, mitte vee eriala inimesega siis täitsa jokk vastus ju.
Samas muidugi õiglane oleks, et mõõtesüsteemi puudumisel toimub jagamine siiski nende korterite vahel, kel puudub aktsepteeritav vee mõõtmise võimalus. Määramatust lisab muidugi asjaolu, et vett kasutatakse ka kaasomandi korrashoiuks jmt (nimeks siis üldvesi), seega kogu mõõtmata vett ainult nende korterite vahel ära jagada pole ka päris õige.

[Uutma]

Mis selles vastuseks kahtlast on? Kuna tegu on juristiga, mitte vee eriala inimesega siis täitsa jokk vastus ju.

Antud juhul on siiski tegemist kortermajade temaatikat väga hästi valdava juristiga. Korrektse vastuse andmiseks ei pea kindlasti olema tegemist vee eriala inimesega.

Samas muidugi õiglane oleks, et mõõtesüsteemi puudumisel toimub jagamine siiski nende korterite vahel, kel puudub aktsepteeritav vee mõõtmise võimalus. Määramatust lisab muidugi asjaolu, et vett kasutatakse ka kaasomandi korrashoiuks jmt (nimeks siis üldvesi), seega kogu mõõtmata vett ainult nende korterite vahel ära jagada pole ka päris õige.

Üks võimalus oleks nö kaasomandi korrashoiuks kasutatav vesi lasta ka läbi eraldi mõõtja. Iseasi, kas sellisel tegevusel just mõtet on.

[vello12]

Uutma, tegu ongi juristi korrektse vastusega. Vee eriala inimene vastaks vast teisiti, tädi Maalile arusaadavamalt.
Eraldi mõõtesüsteeme võib rajada pea igale mõõdetavale suurusele, suuremate KÜ puhul siis peaks palkama inimese, kes neid mõõtesüsteeme hooldab ja jälgib, töötama välja arvutusmetoodika ja selle ka üldkoosolekul kinnitama.
Aga teemasse ka: korterisisene veemõõdusõlm varustatud automaatse näiduedastamissüsteemiga, võimalik muidugi ka kohapeal numbreid vaadata. Kui ise mõõdusõlme näppima hakata siis automaatne näiduedastamissüsteem läheb untsu ning senine automaatne vee arvestus saab olema häiritud. Kas sellisel juhul on tegu kaasomandiga või siiski reaalosaga?

[anne47]

Näiduedastamissüsteem on lihtsalt üks võimalus konkreetse korteri veearvestite andmete saamiseks. Hoolduse ja kontrolli meetodid määrab tõesti üldkoosolek selle süsteemi kasutuselevõtmisel, aga kui andmete edastus on korteriomaniku poolt häiritud, on see taaskord KÜ ja ühe korteriomaniku omavaheline teema näitude arvesse võtmise küsimuses.
Teisi kaasomanikke ja nende tarbimiste mõõtmist see ju ei puuduta.
Küsimus taandub vaid sellele, kuidas arvestada veekulu näitudeta korterile.

Aga kuidas on lood küttekulujaoturitega? Kas need on küttesüsteemi (mis on algusest lõpuni kaasomand) osad või ikkagi iga korteriomaniku omad?
Nende paigaldamine on kohustuslik (kui nii on otsustatud), nende põhjal jagatakse mingi osa küttekuludest, nende rikkumine on koheselt tuvastatav ja keelatud. Ja neid ilmselt välja kolides kaasa võtta ei tohi.

[Kytt]

anne47 on tõstatanud väga huvitava küsimuse jälle. Tõepoolest - olukord ongi täpselt selline, et:

1) Allokaatorid maksti kinni ühiselt, kuid ühise küttesüsteemi TOIMIMISEKS nad tegelikult hädavajalikud pole. Tegemist on mõõteseadmega kasutaja huvides.
2) Tehniliselt seda seadet ära võtta ei saa (kohene veateade ning uuesti paigaldamine uues kohas elaniku poolt on reaalsuses praktiliselt teostamatu)
3) Mitte kuskil ei ole kirjas, otsustatud ega sätestatud, et see on KÜ ühisomand. Aga praktikas pole selle teadmisega just suurt midagi peale hakata...

[Uutma]

Aga kuidas on lood küttekulujaoturitega? Kas need on küttesüsteemi (mis on algusest lõpuni kaasomand) osad või ikkagi iga korteriomaniku omad?
Nende paigaldamine on kohustuslik (kui nii on otsustatud), nende põhjal jagatakse mingi osa küttekuludest, nende rikkumine on koheselt tuvastatav ja keelatud. Ja neid ilmselt välja kolides kaasa võtta ei tohi.

Olgem nüüd terminites korrektsed. Küttesüsteem on kaasomandis, ehk kaasomandi eseme osa, mitte kaasomand ise.
Kuna küttejaoturid ei tee midagi muud, kui mõõdavad ära suhte, mille alusel maja küttekulu laiali jagada, siis on ka need otse loomulikult kaasomandis. Üksinda nad ei töötaks ja ilma jaoturita pole võimalik kulu ka teistele ju arvutada.
Kui oleks tegemist sooja tarbimise mõõturiga, mis mõõdab sissetulnud ja välja läinud vee temperatuuride vahet ja kogust (nagu maja soojasõlmes tavaliselt), siis oleks tegemist individuaalselt töötava süsteemiga.

Mis puudutab paigaldamise otsustamist, siis selle jaoks ei piisa seaduse järgi tegelikult vähemast kui korteriomanike kokkuleppest.

3) Mitte kuskil ei ole kirjas, otsustatud ega sätestatud, et see on KÜ ühisomand. Aga praktikas pole selle teadmisega just suurt midagi peale hakata...

Mis imeasi on KÜ ühisomand?

[Kytt]

antud kontekstis oli tegemist keelevääratusega, peaks üheselt mõistetav olema

[Ilmar]

Minu jaoks jääb selle probleemi olemus iseenesest segaseks.
Ma arvan et antud küsimuses ühest vastust ei ole.

Esiteks kui on vastuvõetud otsus, et vee kulu arvestatakse mõõturite järgi,siis peaks olema ka varuks otsus ,mis moodi arvestatakse kulu juhul kui mingil põhjusel arvestit ei ole või ei vasta ta nõuetele.

Minu ühistus on vastuvõetud üldkoosoleku otsus kus on piiritletud kus maalt algab ja kus maalt lõpeb kellegi vastutus ala. See täidab nö seda lepingu piiritluse osa.

Reeglina lõpeb piirtlus punkt nö sulgsedamega,mis iganes trass ta siis pole,siis on arvesti ja peale arvestit algab siis korteri omaniku osa.

Arvestid on siis elekter - Elektrilevi v Elering,peatrassi vesi -Tallinna Vesi ,küte- Tallinna Küte(mul majas oli kungi ka ühistu soojamõõtur,siis tuli maksta ka iga kahe aasta tagant taatlemiskulu 2000EEK, vahetsime ta kulude kokkuhoiuks Tallinna Kütte oma vastu välja ).See tuleneb müüjate huvist ,et mõõteseade oleks töökorras ja õigeaegselt taadeldud.Sama huvi on ka korteri ühistul.

Variante on kaks kas veemõõtja on korteriomaniku oma (korrasolu ja taatlemise eest vatutab omanik) ehk reaalosa või kui arvestid kuuluvad ühistule(korrasolu ja taatlemise vastutab ühistu)on ta kaasomand,sest kõik arvestid kuuluvad kõigile ühistu liikmetele.See on rohkem otsustamise küsimus.

[Uutma]

Esiteks kui on vastuvõetud otsus, et vee kulu arvestatakse mõõturite järgi,siis peaks olema ka varuks otsus ,mis moodi arvestatakse kulu juhul kui mingil põhjusel arvestit ei ole või ei vasta ta nõuetele.

Igati nõus.

Minu ühistus on vastuvõetud üldkoosoleku otsus kus on piiritletud kus maalt algab ja kus maalt lõpeb kellegi vastutus ala. See täidab nö seda lepingu piiritluse osa.

Korteriühistu pädevus pole mitte reguleerida omandiküsimusi. Kõik omandiküsimused on reguleeritud seaduse ja omanikevaheliste lepingutega.

Reeglina lõpeb piirtlus punkt nö sulgsedamega,mis iganes trass ta siis pole,siis on arvesti ja peale arvestit algab siis korteri omaniku osa.

Üldmõõtjate puhul on tavaliselt jah tegemist müüja omandiga, kuna seadusest tulenevalt peab ta enda poolt müüdavaid koguseid mõõtma. Eriomand (hetkel kehtiva seaduse terminina reaalsosa) on kõik see, mida on võimalik teistest korteriomanikest sõltumatult kastutada. Veemõõtja võib olla kõikide korterite sees sõltumatult teistest. Ka ei ole veemõõtja soetamine selline kulu, millega korteriomanik peaks ilmtingimata nõustuma, kuna tegemist pole kaasomandi eseme majandamiseks vajaliku kuluga.
Kusjuures korteriühistul pole mitte mingit kohustust ka korteriomanike arvesteid taadelda. Kui tekib kahtlus, et kellegi arvesti valetab, siis võib testi teha ära kas või 5L kanistriga. Mõõteviga +/-10% on täiesti ok.

Arvestid on siis elekter - Elektrilevi v Elering,peatrassi vesi -Tallinna Vesi ,küte- Tallinna Küte(mul majas oli kungi ka ühistu soojamõõtur,siis tuli maksta ka iga kahe aasta tagant taatlemiskulu 2000EEK, vahetsime ta kulude kokkuhoiuks Tallinna Kütte oma vastu välja ).See tuleneb müüjate huvist ,et mõõteseade oleks töökorras ja õigeaegselt taadeldud.Sama huvi on ka korteri ühistul.

Variante on kaks kas veemõõtja on korteriomaniku oma (korrasolu ja taatlemise eest vatutab omanik) ehk reaalosa või kui arvestid kuuluvad ühistule(korrasolu ja taatlemise vastutab ühistu)on ta kaasomand,sest kõik arvestid kuuluvad kõigile ühistu liikmetele.See on rohkem otsustamise küsimus.

Nagu öeldud, siis korteriomanikul pole mitte mingit kohustust aktsepteerida kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust kulust suuremat kulu.

[Ilmar]

Minu ühistus on vastuvõetud üldkoosoleku otsus kus on piiritletud kus maalt algab ja kus maalt lõpeb kellegi vastutus ala. See täidab nö seda lepingu piiritluse osa.

Korteriühistu pädevus pole mitte reguleerida omandiküsimusi. Kõik omandiküsimused on reguleeritud seaduse ja omanikevaheliste lepingutega.

Seadus ütleb,et kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand ja kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas,siis ei näe ma seaduslikku vastuolu,kui kaasomanikud omavahel selguse huvides kokkulepivad näidates tahet on sisuliselt leping,kuna meil on kaasomandi osas mitmeid nö "hall osasid"

Reeglina lõpeb piirtlus punkt nö sulgsedamega,mis iganes trass ta siis pole,siis on arvesti ja peale arvestit algab siis korteri omaniku osa.

Üldmõõtjate puhul on tavaliselt jah tegemist müüja omandiga, kuna seadusest tulenevalt peab ta enda poolt müüdavaid koguseid mõõtma. Eriomand (hetkel kehtiva seaduse terminina reaalsosa) on kõik see, mida on võimalik teistest korteriomanikest sõltumatult kastutada. Veemõõtja võib olla kõikide korterite sees sõltumatult teistest. Ka ei ole veemõõtja soetamine selline kulu, millega korteriomanik peaks ilmtingimata nõustuma, kuna tegemist pole kaasomandi eseme majandamiseks vajaliku kuluga.
Kusjuures korteriühistul pole mitte mingit kohustust ka korteriomanike arvesteid taadelda. Kui tekib kahtlus, et kellegi arvesti valetab, siis võib testi teha ära kas või 5L kanistriga. Mõõteviga +/-10% on täiesti ok.

Tulenevalt korteriühistu seadusest on vee edasimüük korteriühistu majandus tegevus ning kui ühistu ostab vett müüvalt firmalt vett maja veemõõtja näidu alusel ning jagab selle siis korterite veemõõtjate(jättes erandjuhud välja) näitude alusel laiali,siis saab eeldada,et tegemist on ühistu majandustegevuseks vajaliku seadmega ja tulenevalt korteriomandi seadusest ei ole korteriomandi eseme reaalosaks ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.Ehk et läbi ühistu oleks veemõõtur kaasomandis,aga nagu ma eelnevalt kirjutasin võivad ka siin kaasomanikud kokkuleppida.

Arvestid on siis elekter - Elektrilevi v Elering,peatrassi vesi -Tallinna Vesi ,küte- Tallinna Küte(mul majas oli kungi ka ühistu soojamõõtur,siis tuli maksta ka iga kahe aasta tagant taatlemiskulu 2000EEK, vahetsime ta kulude kokkuhoiuks Tallinna Kütte oma vastu välja ).See tuleneb müüjate huvist ,et mõõteseade oleks töökorras ja õigeaegselt taadeldud.Sama huvi on ka korteri ühistul.

Variante on kaks kas veemõõtja on korteriomaniku oma (korrasolu ja taatlemise eest vatutab omanik) ehk reaalosa või kui arvestid kuuluvad ühistule(korrasolu ja taatlemise vastutab ühistu)on ta kaasomand,sest kõik arvestid kuuluvad kõigile ühistu liikmetele.See on rohkem otsustamise küsimus.

Nagu öeldud, siis korteriomanikul pole mitte mingit kohustust aktsepteerida kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust kulust suuremat kulu.

Tulenevalt korteriomandi seadusest tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.