Korteri sisene veemõõtja kaasomandis või reaalosa osa

[MargusT]

Üks selgeks mõelda vajav teema, vähemalt minu jaoks.

Kas korterisisene veemõõtja on kaasomandis või tuleb teda käsitleda reaalosa osana? Mõtterännakuid ses osas on mitmeid, aga selge lahenduseni pole jõudnud. Mida arvate?

[anne47]

Veearvesti, gaasiarvesti, elektriarvesti on korteri reaalosa juurde kuuluv ese, mille vahetamise eest tuleb korteriomanikul endal ka tavaliselt maksta.
Samas on arvestite plommi olemasolu ja korraoleku kontrollimine arvesti alusel mõõdetava teenuse pakkuja pädevuses.
EE kontrollib elektrarvesti plomme, kui ühistu vahendab elanikele nii gaasi kui vett, kontrollib ühistu nende arvestite plomme.
Samuti peavad teenusepakkujad arvestust selle üle, kas arvesti taatlemise tähtaeg või üldse kasutamise lõpptähtaeg on käes ning vastavalt sellele saab teha ettekirjutuse taatlemiseks või arvesti vahetamiseks.
Ettekirjutuse mitte täitmisel arvesti näitusid arvesse ei võeta.

[ennkippel]

Eelmisest postitusest koorub selline teema,et korteriomanik,kes on plommi veemõõtjait ära võtnud või rikkunud saab kasu.Nimelt on võimalik,et maja korterite veemõõtjad summana näitavad natuke rohkem,kui veemõõtja veesõlmes.Seda sellepärast,et mida vanem mõõtja,seda rohkem korteriomaniku kahjuks näitab(millegipärast ei näita kunagi vähem).Niisiis majal tekivad väiksed plussid(meil paar kanti kuus),kui aga plomm rikutud,tuleb võtta näit maja veemõõtja ja korterite summa vahena.See tähendab siis,et need paar kanti vett,mis maja kokku hoidnud lähevad sulist korteriomanikule kasuks.Muidugi peaksid kõik veemõõtjad taadeldud olema,aga saate isegi aru miks ma seda ei nõua.Küll aga jälgin hoolega üldveemõõtjat,sest pidu võib otsa saada,kui seda ei kontrollita.

[MargusT]

Veearvesti, gaasiarvesti, elektriarvesti on korteri reaalosa juurde kuuluv ese, mille vahetamise eest tuleb korteriomanikul endal ka tavaliselt maksta.

Mille alusel sa seda väidad?

[ennkippel]

Kõik mida korterit müües kaasa ei saa võtta on ju ühisosa.Arvestid jäävad ju paika,nii nagu ka aknad,uksed,tehnosüsteemid.... . Aga maksmisega on nii,nagu üldkoosolekul või ka vaikival kokkuleppel kokku lepitud.See on minu arvamus.

[anne47]

Veearvesti, gaasiarvesti, elektriarvesti on korteri reaalosa juurde kuuluv ese, mille vahetamise eest tuleb korteriomanikul endal ka tavaliselt maksta.

Mille alusel sa seda väidad?

See on nii paljuräägitud teema ühistuid puudutavates foorumites.

Kaasomand lõpeb vee- ja gaasitorustike puhul sulgventiiliga arvesti eel, elektripaigaldise puhul korteri peakaitsmega arvesti eel. Majades, kus vee, gaasi ja elektri ostmiseks on igal korteril individuaalne leping ettevõttega, sellist küsimust ju ei tekiks, kuna piirid on paika pandud tarbija ja ettevõtte vahelises lepingus.

Miks peaks ühistu poolt vahendamise korral asi teisiti olema?

Arvestid ei puutu teistesse kaasomanikesse, vaid on arvesti alusel müüdava või vahendatava teenuse tarbija ja teenust müüva/vahendava juriidilise isiku vaheline asi.
Korter, mis tahab nt soojavee võrgust või gaasivõrgust eralduda (panna boileri, elektripliidi), ei pea selleks omama kõigi kaasomanike nõusolekut, vaid tegema seda kokkuleppel sooja vett või gaasi müüva/vahendava ettevõttega (firma või ühistu).
Arvesti võib ta seejuures süsteemilt eemaldada ja see ei mõjuta kuidagi teisi kaasomanikke.

Korteritesse jääb välja kolides alati reaalosa alla kuuluvaid asju nagu siseviimistlus, sanitaartehnika jms. Arvesteid ei hakka ka keegi tõesti kaasa võtma. Aga see ei muuda ei veemõõtjat ega WC-potti kaasomandi esemeks, millest mõtteline osa kuuluks teistele kaasomanikele.

Arvestite osas saavad teised ühistu liikmed kaasa rääkida üldkoosoleku otsustes, mis puudutavad ühistu poolt vahendatavate teenuste arvestite kontrollimist, vahetamist ja plommimist - olukordadeks, kus korteriomanik ettekirjutusi pole täitnud ning kuidas toimub selles olukorras näitude arvesse võtmine, võtamata jätmine ning teenuse eest arve esitamine.

[anne47]

See on nii paljuräägitud teema ühistuid puudutavates foorumites.

Näiteks siinsamas

Newsletter_Pro/op=archive/date=1244746597.html

[ennkippel]

Ma pean nentima,et selles viimases postituses on siiski palju jama kirja pandud.Kõik tehnovõrgud,mis on korteris:(veetorustik,kesküttetorustik koos radikatega ja gaas,kui on majas ja ka elektrijuhtmestik) on ühisomand.Selleks et neid muuta on vaja kõigi majaelanike nõusolekut ja ka projekti.Vaata ehitusseadust,mida loetakse ehitamiseks ja kuidas seda teha tohib?Küll aga peab korteriomanik neid tehnosüsteeme korras hoidma,mis on korteris.Igat jama mida kirjutatakse ei maksa kullana võtta,eriti kui veel seadustega vastuolus on.Kui korteriomanik vastutab korterisiseste süsteemide eest,ei tähenda see seda,et need tema omad oleks.Vastasel juhul ju korteriomanik võib näiteks küttesüsteemi või ka elektrisüsteemi tuksi keerata,mida ka vahest juhtub ja kannatab terve maja.

[MargusT]

Tänan ennkippel

Aga kas keegi on kuskil kokku puutunud selgitustele kus on ka seadustele viidatud?

[anne47]

Korteriomandi puhul on olemas reaalosa ja kaasomandi osa. Sellist asja nagu ühisomand seaduse järgi pole.

Reaalosa: Korteriomandi eseme reaalosaks on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa valdab ja hooldab korteriomanik. Korteriomandi eseme reaalosaks on näiteks mittekandvad vaheseinad, korteriomandi eseme piires asuvad uksed, aknad, aknaplekid, korteriomandi eseme reaalosaks olevad tehnovõrgud jm.

Kaasomand: Kaasomandiks on ehitis ja selle osad ning ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires, ühiseks kasutamiseks mõeldud tehnovõrgud ning elamumaa. Kaasomandi eest vastutavad kaasomanikud.

Korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektrijuhtmestik ei ole kaasomandi osa alates arvestitest (kanalitoru puhul alates püstiku liitmikust) - sest nende õiguspärane muutmine ei kahjusta teisi kaasomanikke. Ma ei väida, et nende muutmiseks poleks vajalik projekt - elektripaigaldise muutmiseks on kindlasti vaja projekti. Aga see projekti vajadus tuleneb Ehitusseadusest või KOV nõuetest, mitte sellest, et tegu oleks kaasomandi või siin nimetatud "ühisomandiga".

Küttesüsteem on loomulikult kaasomandi ese, kuna seda ei saa ükski korteriomanik torkida, ilma, et see ei mõjutaks teisi.

Soovitan oma ühistus paika panna kohustuste piiritlus ja üldkoosolekul asjad selgeks rääkida, kes mida teha võib ja mis on nendeks tegevusteks vajalik Ehitusseaduse või KOV nõuete või mõne muu õigusakti järgi.


Viitan ka:
Korteriomandiseadus
Asjaõigusseadus
Ehitusseadus

[ennkippel]

Mis sa Anne 47 nüüd sellega öelda tahtsid,arvatavasti olen ma ju neid seadusi lugenud ja sa said ju väga hästi aru,mida ma ühisosa all mõtlesin.Kas ma saan sinu mõttest aru õieti,et inimene võib näiteks korterist radikad välja võtta ja midagi ei juhtu?Korteriomandiseadus §2.2 ütleb ju selgelt mis on reaalosa .............ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed,ka siis kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.Sellega asi selge,veemõõtja on seade,mis asub reaalosa piires ja seda on vaja ühiseks kasutamiseks.Ei vaata ju ainult tema neid näite imetlemiseks vaid ka ühise vee puudujäägi(ülejäägi) arvutamiseks.Küll aga võib ta veemõõtjat vastavalt majas kehtestatud korrale vahetada(kui nii on otsustatud).

[anne47]

Küttesüsteem on loomulikult kaasomandi ese, kuna seda ei saa ükski korteriomanik torkida, ilma, et see ei mõjutaks teisi.

Kuidas saab sellest välja lugeda, et igaüks võib radikad ära võtta ja midagi ei juhtu, kui ma ometi väidan vastupidist?

Tsiteeritud seaduselõik teema viimases postituses samuti mitte ei ütle, mis on reaalosa, vaid vastupidi: ütleb, mis ei ole reaalosa.
(2) Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.

Veemõõtja aga on reaalosa, kuna see ei ole vajalik seade ühiseks kasutamiseks. Veemõõtjat kasutab ainult üks korter oma tarbimise mõõtmiseks.

Ühistu üldkoosolek võib loomulikult otsustada, et korterite veearvestid kuuluvad kaasomandi hulka, mis tähendab, et edaspidi maksavad nende vahetuse või taatlemise eest kõik ühiselt: remondifondist.

Kui seda otsust pole ja KÜ kohustab näitude arvesse võtmiseks igat korteriomanikku ise arvesteid vahetama/taatlema ja selle eest omast taskust maksma, ei ole tegemist kaasomandiga.

[ennkippel]

Hea küll,ma ei hakka sinuga vaidlema aga minu arvates on veearvesti seade,mis ei kuulu korteriomanikule.Ära kolides ei tohi ta seda kaasa võtta.Jah sealt saab vastav korter orienteeruva näidu,põhinäit on ikkagi üldveemõõtja,veefirmad ju ei aksepteeri korterite mõõtjaid.Aga kõigi korterite veemõõtjate summa on väga oluline,muidu ei ole võimalik tuvastada,kui üldveemõõtja valetama hakkab ja see tähendab,et korteri näite on ühiselt kogu majale vaja,mitte ainult antud korterile.Kõike head!!!

[Kytt]

See on huvitav küsimuse asetus Enn Kippeli (eeldan kasutajanimest lähtuvalt) poolt. Mina näiteks ei saa nõustuda väitega, et "korteri veemõõtjat ei saa ära kolides kaasa võtta". Kes keelab? Mille alusel? Loomulikult võin võtta! Mina kui korteriomanik maksin (seega kuulub ese AõS järgi seaduslikult mulle), mina lasin paigaldada, võtan kaasa kui tahan. Ainult, et uus korteriomanik peab tagama enda kuludega adekvaatsete arvutuste aluseks olevad näidud - sest nii nõuab ühistu põhikiri. Ma ei kujuta ette, kuidas seda teha ilma taadeldud veearvestita... Juhul, kui korterisisesed veemõõtjad võtta kaasomandisse, siis on tõepoolest vaja kasutuskorra muudatus sisse viia - nimelt notari juures kõikide korteriomanike nõus- ja juuresolekul. Väga kulukas ning vaevarikas, kuid tehniliselt teostatav. Alles siis võib väita, et veearvesti ei kuulu omanikule.

NB! Isegi siis, kui ÜK otsustab vahetada välja kõik veearvestid remondifondist, ei muuda see veemõõtjate omandivormi. Arvamus, et seetõttu hakkavad veemõõtjad kuuluma ühistule, on ekslik. Sest ühistu raha selleks tuli ju võrdsetes osades kõikide omanike taskust.

Lühidalt: ühistul on õigus nõuda veearvesti olemasolu, omanikul on õigus see kaasa võtta.

[vello12]

ennkippel, kui veemõõdusõlm kaasa võtta (aga ventiil siiski jätta) siis kaasomandi kasutamine on igal juhul võimalik endisel moel. Kui radiaatorid kaasa võtta siis ei ole võimalik kaasomandit sihipäraselt kasutada, kuna muutub küttesüsteemi tasakaal jmt. Veega on selles osas lihtsam.

Kuidas uus korteriomanik vee müüjaga (ei ole vahet, on selleks vee-ettevõte või ühistu) kokkuleppele saab vee mõõtmise osas on uue omaniku asi. Ühistu ei saa mõõtmise osas lähtuda millestki muust, kui seadusest. Kui veemõõdusõlmes on veemõõtja taatlemata (taatlemata on ka siis, kui taatlusaeg on läbi) siis ühistu ei pea korteriomaniku poolt edastatud näite aktsepteerima, kuid võib siiski aktsepteerida. Samas võib ja peabki nõudma siiski korrektset veemõõdusõlme: korteriomanik esitab sertifitseeritud asutuse arve (ja/või muud dokumendid), kust võib üheselt järeldada, et vahetati veemõõdusõlmes olevat mõõtjat, vana näit oli selline, uus näit on selline, taatlemise dokumendid on sellised. Kogu lugu.
Võib ju elektrisüsteemile lisada igale pistikule mõõtesüsteemi, egas korteri müümisel mõõtesüsteemi kaasaviimine takista elektri tarbimist ja ega elekter põrandale ka jookse selle tegevuse tulemusena. Aknaid ei saa kaasa võtta, sest meie kliimas langeb korteris temperatuur sellisel juhul kindlasti alla +18°C (rääkimata tõsiasjast, et välisfassaad on kaasomand niikuinii).

[ennkippel]

Meil on kodukorraga kehtestatud,et veemõõtjat võib vahetada ainult vana näidu ettenäitamisel enne mõõtja maha monteerimist.Aga ära kolimisel jääb mõõtja paika.Seda igasuguste jamade vältimiseks.Kui teil on teistmoodi,ega keegi keela.Aga kumb variant parem on,otsustage ise?Mis elektriarvestistesse puutub,kas mitte Eleringi omad?Eks proovige plommi lõhkuda!!! Lõppkokkuvõttes otsustatakse ilmselgelt need küsimused üldkoosolekuga või ka kodukorraga ja Aamen selle teemaga.

[Roland66]

See on huvitav küsimuse asetus Enn Kippeli (eeldan kasutajanimest lähtuvalt) poolt. Mina näiteks ei saa nõustuda väitega, et "korteri veemõõtjat ei saa ära kolides kaasa võtta". Kes keelab? Mille alusel? Loomulikult võin võtta! Mina kui korteriomanik maksin (seega kuulub ese AõS järgi seaduslikult mulle), mina lasin paigaldada, võtan kaasa kui tahan. Ainult, et uus korteriomanik peab tagama enda kuludega adekvaatsete arvutuste aluseks olevad näidud - sest nii nõuab ühistu põhikiri. Ma ei kujuta ette, kuidas seda teha ilma taadeldud veearvestita... Juhul, kui korterisisesed veemõõtjad võtta kaasomandisse, siis on tõepoolest vaja kasutuskorra muudatus sisse viia - nimelt notari juures kõikide korteriomanike nõus- ja juuresolekul. Väga kulukas ning vaevarikas, kuid tehniliselt teostatav. Alles siis võib väita, et veearvesti ei kuulu omanikule.

NB! Isegi siis, kui ÜK otsustab vahetada välja kõik veearvestid remondifondist, ei muuda see veemõõtjate omandivormi. Arvamus, et seetõttu hakkavad veemõõtjad kuuluma ühistule, on ekslik. Sest ühistu raha selleks tuli ju võrdsetes osades kõikide omanike taskust.

Lühidalt: ühistul on õigus nõuda veearvesti olemasolu, omanikul on õigus see kaasa võtta.

Ei saa omanik korterist kaasa võtta kõike, midahing ihkab, kui selles ei ole lepingus eraldi kokku lepitud. Kui müüja näitas korteri ette, siis seal olid olemas veemõõtjad ja uuel omanikul on õigustatud ootus, et need säilivad ka peale müüki. Täpsemalt reguleerib neid küsimusi VÕS, kuid on olemas ka veel TsÜS § 53. lg 1 Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Lg 2 Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

[MargusT]

Veemõõtja aga on reaalosa, kuna see ei ole vajalik seade ühiseks kasutamiseks. Veemõõtjat kasutab ainult üks korter oma tarbimise mõõtmiseks.

Mulle meeldib see selgitus. KOS § 2 juurde tõlgenduseks sobib väga hästi.

Ühistu üldkoosolek võib loomulikult otsustada, et korterite veearvestid kuuluvad kaasomandi hulka, mis tähendab, et edaspidi maksavad nende vahetuse või taatlemise eest kõik ühiselt: remondifondist.

KÜS seaduse alusel saab KÜ üldkoosolek otsustada ainult elamu majandamisküsimusi ega saa otsustada omandiküsimusi. Omandiküsimustega tegeleb korteriomanike üldkoosolek KOS alusel või vähemalt KOS-s sätestatu alusel.

Mina näiteks ei saa nõustuda väitega, et "korteri veemõõtjat ei saa ära kolides kaasa võtta". Kes keelab? Mille alusel? Loomulikult võin võtta! Mina kui korteriomanik maksin (seega kuulub ese AõS järgi seaduslikult mulle), mina lasin paigaldada, võtan kaasa kui tahan. võtta.

Nõus, et raalosas oleva eseme võin kaasa võtta vms. Keegi ei keela mul seinas oleva tapeedi maha rebida või veelugeja maha võtta ja sellises olukorras korterit müüa.

Isegi siis, kui ÜK otsustab vahetada välja kõik veearvestid remondifondist, ei muuda see veemõõtjate omandivormi. Arvamus, et seetõttu hakkavad veemõõtjad kuuluma ühistule, on ekslik. Sest ühistu raha selleks tuli ju võrdsetes osades kõikide omanike taskust.

Huvitav mõte. Olen ses osas kahtleval seisukohal. Arvan, et juhul kui korteriomanikud otsustavad ühiste rahade eest osta veekulu mõõtmiseks veemõõtjad ja maksavad kinni ka paigaldusega seotud kulud, siis võiksid nad veemõõtjaid käsitleda kaasomandis olevatena. Aga oma mõtte kaitseks ei oska ma juriidilist kaitset pakkuda. Aga, hea Kytt, ehk arendad teemat edasi viitega seaduses olevale?

Lühidalt: ühistul on õigus nõuda veearvesti olemasolu, omanikul on õigus see kaasa võtta.

Siin jään sügavalt väite õigsuses kahtlema. Mille alusel on KÜ-l õigus nõuda korteriomanikult veemõõtja olemasolu?

[lasnakas]

Siin jään sügavalt väite õigsuses kahtlema. Mille alusel on KÜ-l õigus nõuda korteriomanikult veemõõtja olemasolu?

Arvatavasti KÜ-l ei ole õigust nõuda veemõõtja olemasolu korteris, aga mis selle teadmisega peale hakata? Seda parem elu teistel omanikel, kui üks protsessib. Teised kõik annavad oma veemõõtjate näidud ja vahe, mis tekib maja üldveemõõtja ja korterite olemasolevate veemõõtjate näitude vahel pannakse kõik selle korteri kraesse, kel veemõõtjad puuduvad (tegelik kulu pole ju teada). Lihtne!

[anne47]

Ühistu üldkoosolek võib loomulikult otsustada, et korterite veearvestid kuuluvad kaasomandi hulka, mis tähendab, et edaspidi maksavad nende vahetuse või taatlemise eest kõik ühiselt: remondifondist.

KÜS seaduse alusel saab KÜ üldkoosolek otsustada ainult elamu majandamisküsimusi ega saa otsustada omandiküsimusi. Omandiküsimustega tegeleb korteriomanike üldkoosolek KOS alusel või vähemalt KOS-s sätestatu alusel.

Olen nõus ja võtan oma väite tagasi! ÜK ei saa tõesti nihutada kaasomandi piire häälte üldarvu enamusega.
Selleks oleks kindlasti tarvis kõigi korteriomanike ehk kaasomanike kokkulepet.

Ühistu ei saa nõuda veemõõtjate paigaldamist korteriomanikult, aga sellisel juhul jääb korteriomanik ise kaotajaks, kuna tema ei saa tõestada tegelikku tarbimist oma korteris. Ühistu kui veeteenuse vahendaja saab määrata tingimused teenuse vahendamiseks (sh teenuse mõõtmiseks) ja nende tingimuste eiramise juhuks siis teised tingimused. Selleks tingimuste määramise kohaks on ilmselt põhikiri, mis sätestab kommunaalteenuste eest arvete koostamise alused.

Elektriarvesti puhul olen kindel, et võrguettevõtja on lepingusse pannud mingi klausli, mis seob arvesti korteriga (mitte omanikuga) ja keelab arvesti eemaldamise või plommi rikkumise. Aga taaskond ei puuduta see klausel teisi korteriomanikke, vaid üht korterit ja talle teenust müüvat ettevõtet.

[MargusT]

Arvatavasti KÜ-l ei ole õigust nõuda veemõõtja olemasolu korteris, aga mis selle teadmisega peale hakata? Seda parem elu teistel omanikel, kui üks protsessib. Teised kõik annavad oma veemõõtjate näidud ja vahe, mis tekib maja üldveemõõtja ja korterite olemasolevate veemõõtjate näitude vahel pannakse kõik selle korteri kraesse, kel veemõõtjad puuduvad (tegelik kulu pole ju teada). Lihtne!

Ühistu ei saa nõuda veemõõtjate paigaldamist korteriomanikult, aga sellisel juhul jääb korteriomanik ise kaotajaks, kuna tema ei saa tõestada tegelikku tarbimist oma korteris. Ühistu kui veeteenuse vahendaja saab määrata tingimused teenuse vahendamiseks (sh teenuse mõõtmiseks) ja nende tingimuste eiramise juhuks siis teised tingimused. Selleks tingimuste määramise kohaks on ilmselt põhikiri, mis sätestab kommunaalteenuste eest arvete koostamise alused.

Mind huvitaski nõude seaduslik alus. Nõudmise mõistlikkus ei olnud teemaks. Olen ka ise arvamusel, et nõudmise õigust KÜ-l pole. Peale nõudmise on ka muid eesmärgile, so veelugeja olemasolule, viivaid lahendusi.

Aga „lasnakas“ poolt pakutud valemi juurde, mis üldlevinud, pakuks ühe teise valemi, mille pakkus Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ jurist Andry Krass ühes oma vastuses ühele analoogsele küsimusele- kortermaja veekulu / kortermaja korterite üldpind * korteri üldpind = korteri veekulu. Niipalju kui ma ridade vahelt lugeda oskasin, pakkus ta seda valemit kui ainuõigena. Juristihärra poolt pakutav lahend on minu arvates üpris huvitav. Kahjuks ei lisanud juristihärra valemi põhjendust kas seadusele või mõnele kohtulahendile tuginedes.

[anne47]

Korteriühistuseadus

§ 151. Majandamiskulud

(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Siit see m2 põhine arvestus tulenebki, kui põhikirja järgi või üldkoosoleku otsuse alusel pole määratud teisiti.

[MargusT]

Hea anne47.
Majandamiskulude käsitlemine KÜS-s ja KOS-s oli mul pea sõna-sõnalt meeles ka enne sinu tsiteeringut.
Kui nüüd minu kirjutatu peale diagonaalis läbi lugemist veelkord ja tähelepanelikult läbi lugeda siis hakkab kirjas silma väide kus juristihärra pakkus valemi nö ainuõigena olevat. Küsimus ongi selles, et miks ta nii kategooriliselt ainuõige väitis olevat. Kas tuginedes mõnele kohtulahendile, mis on üpris tõenäoline, või mõne seadusepügala nö uuele tõlgendusele? Ei tahaks uskuda, et kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes juristist praktik oma vastusega nii sügavalt eksib.

[Uutma]

Korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektrijuhtmestik ei ole kaasomandi osa alates arvestitest (kanalitoru puhul alates püstiku liitmikust) - sest nende õiguspärane muutmine ei kahjusta teisi kaasomanikke.

Ma väidaks, et:
1) Korterisisesed veetorustikud ei ole kaasomandi eseme osaks alates korteri peakraanist (mis on ise kaasomandis) kuna vastasel juhul pole võimalik eriomandi piiresse jääva torustikuga midagi ette võtta ilma, et ülejäänud püstikul vett kinni ei keeraks.
2) Kanalisatsioonitorustiku puhul alates liitmikust. Liitmik ise jälle kaasomandis.
3) Elektripaigaldis pole kaasomandis alates korteri peakaitsmest. Peakaitse ise on kaasomandis kuna sisuliselt on korteri peakaitse eesmärk kaitsta korterivälist paigaldist läbipõlemise eest.

Mis puudutab Andry "ainuõige variandi" vastust, siis keegi on mulle kunagi väitnud, et kohtud on asunud just vastupidisele seisukohale. Ehk kui tarbimine on konkreetselt mõõdetud, siis ei pea katma kulutusi, mis on vajalikest suuremad. Peab ikka ise ilmselt neid lahendeid läbi kammima hakkama jälle. Kogu respekti juures tundub Andry lähenemine antud juhul natuke pealiskaudne. Aga noh, eks meil ole teadupärast juristihärrasid ka alama astme kohtutes, kes eksivad.

Meil endal on kortermajas teema kaasomandis oleva ja keldris asuva elektriboileriga. Mõned korteriomanikud nõuavad sellele eraldi elektrimõõtja paigaldamist kuna neil on korteris eraldi boilerid (projektiga väidetavalt kooskõlas) ja nad ei taha maksta enam ülejäänud korterite vee soojendamise eest.
Minu arusaama järgi on vee soojendamise kulu piisavalt täpselt arvutatav ja kõik ülejäänud tarbitud ja keldris läbi boileri isolatsiooni hajuv energia nö tavaline üldküte, mida tuleb jagada üldkulude kandmise suhte alusel.
Aga raske on neil ilmselt mõista, et keldris on seda sooja väga vaja kuna keldri lagi soojustamata. Nende jaoks on ikka tegemist ainult vee soojendamiseks tarbitud elektriga
Peab vist eraldi teema alla selle tõstma

[Uutma]

Khm.
http://www.vastused.ee/loe/oigus/korter ... mmida.html

See vastus on nüüd küll väga kahtlase väärtusega. Mis siis kui konkreetselt selle ühe korteri veekulu on suurem tema korteri proportsioonist ja teised maksavad arvestite alusel?

Kaldun arvama, et tegelikult mõtles ta siiski jagada arvestite alusel jaotamata vett proportsionaalselt nende korterite vahel, kes mõõdiku alusel ei maksa.