koosolekute protokollide koostamisest

[pimeloom]

[Vaielda pole siin tõesti millegi üle kui Sa ühtegi viidet oma väidete tõestuseks lauale ei pane

Mida ma väitnud olen?

[Uutma]

[Vaielda pole siin tõesti millegi üle kui Sa ühtegi viidet oma väidete tõestuseks lauale ei pane

Mida ma väitnud olen?

Oma vastuses reeliccale mainisid, et mõtteliste osade järgi kvoorumi nõude arvestamine on mõttetu ja KOS'i ei tohiks kvoorumi arvestamisel kohaldada kuna KÜS'is pole sellele viidet.

Kas ma olen Su seisukohast valesti aru saanud või miks ma pean üldse Su väiteid üle kordama?

[pimeloom]

Oma vastuses reeliccale mainisid, et mõtteliste osade järgi kvoorumi nõude arvestamine on mõttetu ja KOS'i ei tohiks kvoorumi arvestamisel kohaldada kuna KÜS'is pole sellele viidet.

Kas ma olen Su seisukohast valesti aru saanud või miks ma pean üldse Su väiteid üle kordama?

Kui nüüd ikka täpne olla, siis oma vastustes reeliccale EI ole ma kirjutanud ja seega veel vähem väitnud, et KoS-i ei tohiks kvoorumi arvestamisel kohaldada.
Aga ma olen endiselt sellel arvamusel, sest korteriühistute tegevuse alus on sätestatud korteriühistuseadusega ja seal reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
Korteriühistu üldkoosolekute läbiviimine on nende kahe seadusega kenasti reguleeritud.

[Uutma]

Oma vastuses reeliccale mainisid, et mõtteliste osade järgi kvoorumi nõude arvestamine on mõttetu ja KOS'i ei tohiks kvoorumi arvestamisel kohaldada kuna KÜS'is pole sellele viidet.
Kas ma olen Su seisukohast valesti aru saanud või miks ma pean üldse Su väiteid üle kordama?

Kui nüüd ikka täpne olla, siis oma vastustes reeliccale EI ole ma kirjutanud ja seega veel vähem väitnud, et KoS-i ei tohiks kvoorumi arvestamisel kohaldada.

Vabandust, läks kiiruga kirjutades kirja 'tohiks' sinna kuhu oleks pidanud minema 'peaks'. Mõte jääb samaks.

Unustage need mõttetud mõttelised osad.

Korteriomandiseadusest ei räägita üldse.

2+2 ei ole 4? Ehk siis Sa ei väida mitte kumbagi: et peaks ja ei peaks kohaldama KOS'i kvoorumi arvestamisel?

Aga ma olen endiselt sellel arvamusel, sest korteriühistute tegevuse alus on sätestatud korteriühistuseadusega ja seal reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Korteriühistu üldkoosolekute läbiviimine on nende kahe seadusega kenasti reguleeritud.

Sellel arvamusel? Millisel siis? Kohaldub või ei kohaldu? On vastuolu KÜS'iga või pole?

Otseloomulikult on kenasti reguleeritud ja selles osas pole meil erimeelsusi ja otseloomulikult võid jääda oma arvamuse juurde, aga palun viita siis ka seadusepügalatele või kohtulahenditele, mis Su arvamust toetaks.
Läheb nagu enese ülekordamiseks meil mõlemal.

KÜS on nii lühike seadus, et sätestab lihtsalt erinormid KÜ tüüpi MTÜ jaoks, mis MTÜS'i kirjutades lihtsalt risustaks seda. KÜS ise ei kirjuta tegelikuses valitsemise kohta praktiliselt midagi. Seepärast ongi KÜ tegevust reguleeriv kirjas muudes seadustes. Ega Sa ometi arva, et MTÜS reguleeriks tuleohutusnõudeid, raamatupidamist, võlaõigust jms?
Täpselt sama moodi on KÜ tegevuse aluseks ka KOS. Ja KOS ütleb, et tuleb "valitsemise suhtes KOS'i kohaldada niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega."

Seega küsimus oli, et kus on vastuolu KOS'i kvoorumi nõudega, et KOS'i vastavat sätet "ära unustada ja mõttetuks pidada". Mina seda vastuolu ei leidnud (kuigi ma olen huvitatud sellest, et taoline vastuolu eksisteeriks). Palun aita leida!

Kui Sa seda vastuolu välja ei too, siis palun nõustu, et tuleb KOS'is esitatud kvoorumi nõudest kinni pidada.

[MargusT]

Seega küsimus oli, et kus on vastuolu KOS'i kvoorumi nõudega, et KOS'i vastavat sätet "ära unustada ja mõttetuks pidada". Mina seda vastuolu ei leidnud (kuigi ma olen huvitatud sellest, et taoline vastuolu eksisteeriks). Palun aita leida!
Kui Sa seda vastuolu välja ei too, siis palun nõustu, et tuleb KOS'is esitatud kvoorumi nõudest kinni pidada.

Viide, et tuleb rakendada MTÜS on KÜS § 1. (Seaduse ülesanne), mille lõige 2 ütleb „Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.“ Ja MTÜS reguleerib kenasti kvoorumi nõuded ühistule.

Aga mis puudutab Uutma poolt tsiteeritud KOS §8 lõikes 1 kirjas olevat mõtet - "valitsemise suhtes KOS'i kohaldada niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.", siis siin on seaduse mõte selles, et KOS rakendub juhtudel, mis jääb KÜS regulatsioonist väljapoole – omandi küsimused. Nagu näiteks korteriomandamise võõrandamise kohustuse juhud, mis on reguleeritud KOS § 14-ga (Korteriomandi võõrandamise kohustus).

Meeldivat arutelu

[Uutma]

MargusT, tänud ühinemast ja arutelu toetamast. Kohaldamine ja rakendamine pole päris sünonüümid. Räägime antud juhul ikka kohaldamisest.

Ja MTÜS reguleerib kenasti kvoorumi nõuded ühistule.

Palun tuleta mulle meelde, et millises paragrahvis MTÜS'is üldkoosoleku kvoorumi suuruse kohta nõue sisaldus.

siis siin on seaduse mõte selles, et KOS rakendub juhtudel, mis jääb KÜS regulatsioonist väljapoole

Kuhu selline seaduse mõte tõlgendus kirja on pandud?
KOS §8(1) ütleb ju otse vastupidist -- KOS'i kohaldatakse valitsemisel alati, välja arvatud juhtudel, mis lähevad vastuollu KÜS'iga.

Vastavalt TSüS §3-le tuleb tõlgendada seaduse sätteid siiski ka lähtuvalt sõnastusest. Antud sõnastuses nõutakse väga konkreetselt vastuolu KOS'iga ja seda ei saa eirata.

– omandi küsimused. Nagu näiteks korteriomandamise võõrandamise kohustuse juhud, mis on reguleeritud KOS § 14-ga (Korteriomandi võõrandamise kohustus).

Mitte ainult omandi küsimused, vaid ka tavapärast valitsemist puudutav (§15), mida KÜS üldse ei käsitle kuid mille jaoks KÜ ometigi loodud on ja mida hoolimata KÜ olemasolust ja sõltumatult enamuse otsustest järgida tuleb (tuleb parandada katust kui see on hakanud läbi tilkuma, hoida kaasomandi eset korras jne).
Kuid kohaldatavuse küsimuse kontekstis tundub viimane teemaarendus mulle pigem mitterelevantne.

[MargusT]

Ja MTÜS reguleerib kenasti kvoorumi nõuded ühistule.

Palun tuleta mulle meelde, et millises paragrahvis MTÜS'is üldkoosoleku kvoorumi suuruse kohta nõue sisaldus.

Rääkisin kvoorumi nõuete reguleerimisest, aga mitte konkreetsest suurusest.

Regulatsiooni võib leida lugedes MTÜS § 21. (Üldkoosoleku läbiviimine) lõiget 1 „….. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.“

[Uutma]

Rääkisin kvoorumi nõuete reguleerimisest, aga mitte konkreetsest suurusest.

Just. Konkreetne miinimum on sätestatud KOS'is ja kuna puudub igasugune vastuolu nii KÜS'is kui MTÜS'is, siis tuleb seda tulenevalt seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist ka rakendada.

Regulatsiooni võib leida lugedes MTÜS § 21. (Üldkoosoleku läbiviimine) lõiget 1 „….. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.“

Otseloomulikult võib kehtestada ühistu karmima kvoorumi nõude kui KOS'is sätestatud. Aga tegemist on siiski kortermaja valitsemisega ja KÜ loomisel ei saa eirata antud KOS'i paragrahvi eesmärki. Pealegi oleks selline vahetegemine valitsemisvormide vahel suht mõttetu.

[MargusT]

Just. Konkreetne miinimum on sätestatud KOS'is ja kuna puudub igasugune vastuolu nii KÜS'is kui MTÜS'is, siis tuleb seda tulenevalt seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist ka rakendada.

KOS ütleb, et KÜ asutamise hetkest valitsetakse KÜ-d KÜS järgi ja KÜS ütleb, et reguleerimata küsimuste korral kasutada MTÜS.
Seega kui tahame teada kvoorumi kohta sätestatut, siis võtame ette MTÜS ja loeme seal kirja pandut.

[Uutma]

KOS ütleb, et KÜ asutamise hetkest valitsetakse KÜ-d KÜS järgi

Miks Sa KOS'ist ainult paragrahvi ühte lauset loed ja järgneva olulise lause lugemata jätad?

[MargusT]

Miks Sa KOS'ist ainult paragrahvi ühte lauset loed ja järgneva olulise lause lugemata jätad?

MTÜS reguleerib ühingute organisatoorseid küsimusi. KOS-i nö „järgnev lause“ on seotud siiski omandi küsimustega.

Sinu jäärapäine kiindumine sellesse „teisesse lausesse“ jääb mulle siiski arusaamatuks (loe põhjendamatuks).

Usun, et seda valdkonda tundev jurist oskab Sind paremini veenda.

Pole oma, enam kui 10 aasta pikkuse, KÜ juhtimise aja jooksul kuulnud kordagi, et mõne juristi loogika antud küsimuses oleks teises suunas liikunud kui MTÜS.

[Uutma]

MTÜS reguleerib ühingute organisatoorseid küsimusi.

Nõus.

KOS-i nö „järgnev lause“ on seotud siiski omandi küsimustega.

Sulaselgelt öeldakse ses lauses, et "kohaldatakse valitsemise suhtes". Üldkoosolek on valitsemisorgan ja kvoorumi määramine on "organisatoorne küsimus". Seetõttu tundub mulle Su käsitlus vähe savisel alusel väljamõeldisena.

Sinu jäärapäine kiindumine sellesse „teisesse lausesse“ jääb mulle siiski arusaamatuks (loe põhjendamatuks).

Sinu jäärapäine kiindumine MTÜS'i ja meelevaldne seaduses kirjapandu väänamine ei jäta mulle muud võimalust kui edasi uudishimulik olla (positiivses mõttes). Aga ärgem muutugem nüüd liiga emotsionaalseks.

Mis pärast Sulle see põhjendus ei sobi, et printsiibis valitsemise vormide vahel omanikke võrdselt kaitsma ei peaks? Miks peaks olema ühistuga kortermaja suuremate korteriomandite omanikud vähem kaitstud kui ühistuta majas?
Ennekõike on tegemist kortermaja valitsemisega, mitte tavalise MTÜga, mis tähendab, et juriidilises mõttes kohalduvad eri-, mitte üldnormid. Kas selline õiguse printsiip on Sulle ka tundmatu/arusaamatu?

Usun, et seda valdkonda tundev jurist oskab Sind paremini veenda.

Kahjuks küll on nad seda juba teinud. Nagu ma ka varem selles teemas olen maininud, oleks ma isiklikult pigem huvitatud mõnest pädevast argumendist, miks antud normi KÜ puhul kohaldama ei peaks, aga vastas on mul üks päris suur kinnisvarahaldusettevõte oma juristidega.

Pole oma, enam kui 10 aasta pikkuse, KÜ juhtimise aja jooksul kuulnud kordagi, et mõne juristi loogika antud küsimuses oleks teises suunas liikunud kui MTÜS.

Ka minul on KÜdega kogemusi üle tosina aasta ja pealiskaudselt lähenedes olin viimase ajani arvamusel, et KÜ olemasolul ei pea KOS'i kvoorumi nõuet järgima. Nuta või ära nuta, aga nagu aeg on näidanud on ka mainekate advokaadibüroode juristide ja alama astme kohtunike seas selliseid, kel koolis liiga kõva pea on olnud.

Kuna me võime jääda antud momendil ka eriarvamustele, siis ma loeks selle teema ammendatuks. Kui kellelgi on mõni asjassepuutuv riigikohtu lahend välja käia, siis loeks hea meelega. Seniks soovitan märkida üldkoosolekul üles nii esindatud korteriomandite arvu kui ka mõtteliste osade summa -- tükki küljest see ära ei võta ja häälte arvu ei mõjuta. Suurem omanike esindatus ja kaasatus on alati vähemast parem alternatiiv.

[Roland66]

Riigikohtu otsus http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-154-06 Ebaõige on kassatori seisukoht, et korterite 60 ja 61 omanikul oli üldkoosolekul kokku üks hääl. KÜS § 11 lg 1 järgi annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 11 lg 1 on erisätteks KOS § 19 lg 1 suhtes, mille kohaselt omab korteriomanik korteriomanike üldkoosolekul ühe hääle talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata. Kostja põhikirja punkti 5.3 järgi annab iga korteriomand selle omanikule ühe hääle. Seega oli korterite 60 ja 61 omanikul üldkoosolekul hääletamisel kaks häält.

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-38-06
Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtu seisukohaga, et otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks. Arvestades asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võetakse vastu hääletamise teel ning üldkoosoleku otsus jõustub selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, on oluline koosoleku toimumise ajal kohalolev kvoorum. Linnakohus tuvastas, et kostja põhikirja kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Kolleegium leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse hilisem heakskiitmine ei muuda üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks. Taolist arusaama kinnitavad ka KOS § 19 lg-d 2 ja 3 ning § 17 lg 3. Neist esimene reguleerib korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisust ja uue üldkoosoleku kokkukutsumist, kui üldkoosolek on otsustusvõimetu. KOS § 17 lg 3 lubab aga korteriomanikel otsuse teha ilma üldkoosolekut kokku kutsumata vaid siis, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht.

[Uutma]

Tänud Roland!

Riigikohtu otsus http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-154-06 Ebaõige on kassatori seisukoht, et korterite 60 ja 61 omanikul oli üldkoosolekul kokku üks hääl. KÜS § 11 lg 1 järgi annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 11 lg 1 on erisätteks KOS § 19 lg 1 suhtes, mille kohaselt omab korteriomanik korteriomanike üldkoosolekul ühe hääle talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata. Kostja põhikirja punkti 5.3 järgi annab iga korteriomand selle omanikule ühe hääle. Seega oli korterite 60 ja 61 omanikul üldkoosolekul hääletamisel kaks häält.

See ei puuduta nüüd küll kuidagi meil vaidlusalust teemat. Samas isevärki huvitav oleks arutada selle üle, et mitu häält meil oleks naisega koos ühistuta majas, kus meile mõlemale kuulub pool kahest korterist. KOS §19 lg 1 ses kohas üksjagu jabura sõnastusega. Mulle tundub, et õige vastus on kahe peale kokku 2 häält.

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-38-06
Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtu seisukohaga, et otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks. Arvestades asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võetakse vastu hääletamise teel ning üldkoosoleku otsus jõustub selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, on oluline koosoleku toimumise ajal kohalolev kvoorum. Linnakohus tuvastas, et kostja põhikirja kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Kolleegium leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse hilisem heakskiitmine ei muuda üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks. Taolist arusaama kinnitavad ka KOS § 19 lg-d 2 ja 3 ning § 17 lg 3. Neist esimene reguleerib korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisust ja uue üldkoosoleku kokkukutsumist, kui üldkoosolek on otsustusvõimetu. KOS § 17 lg 3 lubab aga korteriomanikel otsuse teha ilma üldkoosolekut kokku kutsumata vaid siis, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht.

Antud juhul tuvastati otsus(t)e tühisus tulenevalt põhikirja nõude eiramisest. RK kolleegium ei võta arutuse alla küsimusi, mida kahtluse alla pole seatud (antud juhul siis KOS § 8 lg 1 "teine lause"), kuid märgib siiski ära KOS § 19 lg 2 ja 3 asjakohasuse. Seega pole vähemalt mul põhjust arvata, et Riigikohus neid "organisatoorseid" paragrahve kassatsioonikaebuses mõne muu KÜ puhul eirama peaks.

[pimeloom]

Küsisisn siis sellel teemal nõu juristaitab.ee portaalist ja tulemus on selline:
Minu esimene küsimus:
Korteriomandiseaduse §19 lõige 2 sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.
Kas seda seadusepügalat peab arvestama korteriühistu üldkoosoleku kvoorumi alusena?

SA Õigusteenuste Büroo vastus:
Kui on asutatud korteriühistu, siis valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi (selles seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriomandiseaduse ja mittetulundusühingute seaduse sätteid).

MTÜS § 21 lg 1 alusel üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.

Seega, oluline on ka põhikirjast tulenevad üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord. Tuleb ka tähele panna, et korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe.

Minu teine küsimus:
Paraku ei suuda ma leida vastusest vastust minu küsimusele.
Ma tean, et MtüS §21 sätestab, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.
Rõhutan siin sõna seadusest ja küsin uuesti: kas korteriomandiseaduse §19 lõige 2-es sätestatut peab arvestama KÜ üldkoosoleku kvoorumi alusena, ehk siis kas KÜ üldkoosolekul peab alati arvestama, et kvoorumi moodustatavatele korteriomanikele kuuluks üle poole kinnisturaamatusse kantud kaasomandist?

Kui KÜ põhikirjas on sätestatud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole KÜ liikmetest. Kas siis sellisest kvoorumist piisab üldkoosoleku läbiviimiseks, sõltumata üldkoosolekul osalevate korteriomanikele kuuluvate kinnisturaamatusse kantud kaasomandite suurusest?

SA Õigusteenuste Büroo vastus:
Korteriühistu jaoks kehtib üldkoosoleku otsustusvõimelisuse küsimuses MTÜS § 21 lg 1 teise lause I alternatiiv, st korteriühistu võib oma põhikirjas ise ette näha vajaliku kvoorumi. Seega, lähtuda tuleb KÜ põhikirjast ehk KÜ liikmete enamusest.
https://www.juristaitab.ee/forum/viewto ... =17&t=1536

[Uutma]

No tüüpiline UT esimese kursuse juuratudengi vastus Kõigepealt ei saa nad küsimusest aru ja siis annavad koba peale mingi vastuse, mis eriti vee- ega tulekindel pole. Testisin seda just ühe peal.

Aga miks Sa seda ei küsinud, et kus vastuolu KOSiga on? Või miks printsiibis kortermaja valitsemine KÜ puhul põhimõtteliselt teistmoodi käima peab?
Oleks andnud neile enne mõtlemisruumi kui vastama hakkavad.

Ennustaks, et nüüd hiljem sedaviisi asja üle küsides hakkaks nad oma kredibiilsuse tarvis pigem oma tagumenti päästma ja õigustama seni välja öeldut mingisuguse kõike- ja samas mittemidagiütleva plämaga.

[pimeloom]

Austet Uutma. See juristaitab.ee portaal on kõigile kasutamiseks, võid sealt sinagi küsida kui midai vaevama jäi.

Lohuta ennast sellega, et ei minu küsimus ega nende vastus ei keela sinul targem olemast. Keegi ju peab. Alati.

[lasnakas]

Pimeloom on saanud vastuse just neile küsimustele, mis meie KÜ-s reaalselt läbikäidud on. Antud vastused on täiesti õiged, st vastavalt kehtivatele seadustele.
Registris ja kohtus võetakse kõigepealt aluseks korteriühistuseadus, seejärel konkreetse KÜ põhikiri. MTÜ ja muud seadused võetakse arutlusele alles neis küsimustes mida korteriühistuseadus ei reguleeri. See, et seadused omavahel kooskõlas ei ole, ei huvita kedagi.

[Uutma]

Pimeloom on saanud vastuse just neile küsimustele, mis meie KÜ-s reaalselt läbikäidud on. Antud vastused on täiesti õiged, st vastavalt kehtivatele seadustele.

Ainuke asi mida seal vastatud ei olnud oli küsimus vastusele, et kas peab lisaks põhikirjale kohaldama ka KOS'is sätestatut või mitte.
Natuke põhjalikumal lugemisel jääb mulje nagu oleks vastanud kaks erinevat inimest.

Seega, oluline on ka põhikirjast tulenevad üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord...

Teine ütleb, et MTÜS § 21 lg 1 kohaldub, aga jätab otseselt vastamata, et KOS antud momendil ei kohalduks -- vastus stiilis "mõelge ise, meie ei tea".
Panin igatahes omapoolse selgituse ka teele. Natuke sai vist ülolev või vähe ülbevõitu ja mõni mõttearetus lõpu poole vähe laialivalguv , aga eks näis kuidas moderaator asjale läheneb.

Registris ja kohtus võetakse kõigepealt aluseks korteriühistuseadus, seejärel konkreetse KÜ põhikiri. MTÜ ja muud seadused võetakse arutlusele alles neis küsimustes mida korteriühistuseadus ei reguleeri. See, et seadused omavahel kooskõlas ei ole, ei huvita kedagi.

Kooskõla on täitsa olemas. Tuleb lihtsalt raamistikust aru saada (mis mida reguleerib ja mis eesmärgil on loodud). Abiks ilmselt ka KOS 3'e seletuskirja lugemine.

Äriregister on jah üks isevärki asutus. Minu isikliku kogemuse kohaselt ei tea keskmine ÄR'i töötaja õigussüsteemist ööd ega mütsi. Kui nende peajurist õnnestus kunagi telefonile saada, siis läks tal päris palju aega, et suht ebakindlalt vastata äriregistri kande iseloomu kohta (küsimus oli kande olemuses - deklaratiivne vs õigust loov).

Mis kohtuid puudutab, siis vaata minu varasemat viidet selles teemas riigikohtu lahendile, kus märgitakse ära antud juhul KOS'i vastava sätte võimalik kohaldumine.

Keegi ju peab. Alati.

Ma loodan, et see polnud ironiseeriv