Meie ühistus on 2/3 elanikest vene rahvusest. Üks taat hakkas mulle nina alla hõõruma, et miks on kõik dokumendid/protokollid eesti keeles, et bla-bla-tema käis õiguskantsleri juures, kus sai teada, et kui üle poole elanikest on venelased, siis on neil õigus nõuda dokumentidele venekeelset tõlget-bla-bla...
Vastab selline väide tõele või on see niisama mingi seadusepügala valesti tõlgendamine taadi poolt? Kohtus ju nt. on õigus saada oma emakeele tõlk.
KÜ dokumendid vene keelde
Moderaator:Heino
Re: KÜ dokumendid vene keelde
Kui soovid , siis võid ju tõlkida seda vene keelde. Kuid meie elame Eesti Vabariigis. Meie Riigikeel on veel Eesti keel. Kui tahad ära hoida neid tobedaid konflikte , siis tõlgi hädavajalik vene keelde, Kuna mul ei ole vahet , mis keeles ma vestlen , siis mul on see kergem. Tõlgin kõik materjali kahte keelde.Koosolekut viin ka läbi kahes keeles
Re: KÜ dokumendid vene keelde
Kuidas sa kujutuad ette oma KÜ juhtimist ilma kahte keelt omamata? Sina, kui KÜ esimees oled KÜ teenistuses ja täidad KÜ otuseid ka teise keelde tõlkimise suhtes. KÜ võib kehtestada ka koosolekute läbi viimise ja dokumentide esitamise vene keeles ja midagi seaduse vastast siin ei ole. Tagatud peab olema ainult eesti keelne tõlge.
Korteriühistu juhatuse liikme keeleoskusnõuded
1. juulil 2008 jõustus valitsuse määrus “Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded”. Sellega kehtestati kohustuslikud keeleoskustasemed muu hulgas ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilistest isikust ettevõtjatele. Seega ka korteriühistutele.
Määruse sihtgruppi kuuluvad isikud, kes ei ole lõpetanud eesti keeles ühtegi tasemehariduse liiki - kas põhihariduse, üldkeskhariduse, põhihariduse baasil kutsekeskhariduse, põhihariduse baasil keskerihariduse või kõrghariduse.
Kui enne määruse jõustumist olid keeleoskustasemed määratletud alg-, kesk ja kõrgtasemega, siis määruse järgi jaotuvad keeleoskustasemed vastavalt A-tasemeks (jaotub A1 - ja A2- tasemeks); B-tasemeks (jaotub B1- ja B2-tasemeks) ja C-tasemeks (jaotub C1- ja C2-tasemeks). Keeleoskustasemete määramisel on aluseks võetud Euroopa Nõukogu (EN) koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis (Common European Framework of Reference for Languages: learning, teaching and assessment), määratletud keeleoskustasemed.
Üleminek EN raamdokumendi keeleoskuse tasemetele võimaldab selgemalt määratleda, missuguses keelelises situatsioonis peab inimene hakkama saama, missugused on tema oskused (grammatika, sõnavara jm). Selline lähenemine on abiks tööandjale, kes oskab tasemetunnistuse põhjal teha järeldusi, milleks selle esitanud inimene keeleliselt suuteline on. Õppijat aitab see õppimist paremini eesmärgistada.
1. juulini 2008 olid erasektori töötajate keeleoskusnõuded reguleeritud valitsuse määrusega (nr 164) “Kohustusliku eesti keele oskuse tasemed äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele”, milles olid sätestatud küll erinevate valdkondade töötajate keeleoskusnõuded, kuid puudusid vastavasisulised miinimumnõuded mittetulundusühingu juhtorgani liikmele.
Uue määruse kohaselt nõutakse vähemalt B1-tasemel keeleoskust seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingute juhatuse liikmetelt, kelle tööülesannete hulka kuulub mittetulundusühingu liikmetega suhtlemine. Eeltoodu osas on tekkinud küsimusi, kas määrusega on kehtestatud n-ö absoluutne nõue kõigi juhatuse liikmete suhtes või on nõue taandatav ka ühele juhatuse liikmele. Kuivõrd ühistu liikmeskonnaga suhtlemine ei pea olema seatud ülesandeks juhatusele täies koosseisus, võib asuda seisukohale, et vähemalt ühe juhatuse liikme kaudu peab vastav nõue olema täidetud.
Eesti Korteriühistute Liit on konsulteerinud korteriühistu juhatuse keeleoskusnõudeid puudutavatel teemadel ka Keeleinspektsiooniga. Järelevalveasutus on välja toonud, et teostades keeleseaduse täitmise üle järelevalvet on soovitatud korteriühistu juhatuse liikmete tööülesanded täpsemalt lahti kirjutada ning määrata ka vähemalt üks juhatuse liige, kes valdab eesti keelt ühistuliikmetega suhtlemiseks vajaliku tasemel. Juhul, kui selline isik on juhatuse liikmete seast määratud ja teave selle kohta on viidud ühistuliikmeteni, siis inspektsiooni kohaselt teistelt juhatuse liiikmetelt järelevalve käigus eesti keele oskust ei nõuta.
B1-tasemel eesti keele oskus tähendab, et keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg või muu, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab ka koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, samuti kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.
Margus Saulep
Eesti Korteriühistute Liit
jurist
Korteriühistu juhatuse liikme keeleoskusnõuded
1. juulil 2008 jõustus valitsuse määrus “Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded”. Sellega kehtestati kohustuslikud keeleoskustasemed muu hulgas ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilistest isikust ettevõtjatele. Seega ka korteriühistutele.
Määruse sihtgruppi kuuluvad isikud, kes ei ole lõpetanud eesti keeles ühtegi tasemehariduse liiki - kas põhihariduse, üldkeskhariduse, põhihariduse baasil kutsekeskhariduse, põhihariduse baasil keskerihariduse või kõrghariduse.
Kui enne määruse jõustumist olid keeleoskustasemed määratletud alg-, kesk ja kõrgtasemega, siis määruse järgi jaotuvad keeleoskustasemed vastavalt A-tasemeks (jaotub A1 - ja A2- tasemeks); B-tasemeks (jaotub B1- ja B2-tasemeks) ja C-tasemeks (jaotub C1- ja C2-tasemeks). Keeleoskustasemete määramisel on aluseks võetud Euroopa Nõukogu (EN) koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis (Common European Framework of Reference for Languages: learning, teaching and assessment), määratletud keeleoskustasemed.
Üleminek EN raamdokumendi keeleoskuse tasemetele võimaldab selgemalt määratleda, missuguses keelelises situatsioonis peab inimene hakkama saama, missugused on tema oskused (grammatika, sõnavara jm). Selline lähenemine on abiks tööandjale, kes oskab tasemetunnistuse põhjal teha järeldusi, milleks selle esitanud inimene keeleliselt suuteline on. Õppijat aitab see õppimist paremini eesmärgistada.
1. juulini 2008 olid erasektori töötajate keeleoskusnõuded reguleeritud valitsuse määrusega (nr 164) “Kohustusliku eesti keele oskuse tasemed äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele”, milles olid sätestatud küll erinevate valdkondade töötajate keeleoskusnõuded, kuid puudusid vastavasisulised miinimumnõuded mittetulundusühingu juhtorgani liikmele.
Uue määruse kohaselt nõutakse vähemalt B1-tasemel keeleoskust seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingute juhatuse liikmetelt, kelle tööülesannete hulka kuulub mittetulundusühingu liikmetega suhtlemine. Eeltoodu osas on tekkinud küsimusi, kas määrusega on kehtestatud n-ö absoluutne nõue kõigi juhatuse liikmete suhtes või on nõue taandatav ka ühele juhatuse liikmele. Kuivõrd ühistu liikmeskonnaga suhtlemine ei pea olema seatud ülesandeks juhatusele täies koosseisus, võib asuda seisukohale, et vähemalt ühe juhatuse liikme kaudu peab vastav nõue olema täidetud.
Eesti Korteriühistute Liit on konsulteerinud korteriühistu juhatuse keeleoskusnõudeid puudutavatel teemadel ka Keeleinspektsiooniga. Järelevalveasutus on välja toonud, et teostades keeleseaduse täitmise üle järelevalvet on soovitatud korteriühistu juhatuse liikmete tööülesanded täpsemalt lahti kirjutada ning määrata ka vähemalt üks juhatuse liige, kes valdab eesti keelt ühistuliikmetega suhtlemiseks vajaliku tasemel. Juhul, kui selline isik on juhatuse liikmete seast määratud ja teave selle kohta on viidud ühistuliikmeteni, siis inspektsiooni kohaselt teistelt juhatuse liiikmetelt järelevalve käigus eesti keele oskust ei nõuta.
B1-tasemel eesti keele oskus tähendab, et keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg või muu, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab ka koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, samuti kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.
Margus Saulep
Eesti Korteriühistute Liit
jurist
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: KÜ dokumendid vene keelde
Kui sa lähed juhatajaks firmasse, kus 2/3 on teist keelt keelt kõnelevad inimesed ja firma sisekorra järgi on töökeel sinu võõrkeel, kas sa hakkad ka ajama riiigikeele juttu?! Kelle leiba sööd, selle laulu laulad. Või avaldus üldkoosolelkule sinu erru mineku suhtes. Nii lihtne see ongi.Thom kirjutas:Meie ühistus on 2/3 elanikest vene rahvusest. Üks taat hakkas mulle nina alla hõõruma, et miks on kõik dokumendid/protokollid eesti keeles, et bla-bla-tema käis õiguskantsleri juures, kus sai teada, et kui üle poole elanikest on venelased, siis on neil õigus nõuda dokumentidele venekeelset tõlget-bla-bla...
Vastab selline väide tõele või on see niisama mingi seadusepügala valesti tõlgendamine taadi poolt? Kohtus ju nt. on õigus saada oma emakeele tõlk.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: KÜ dokumendid vene keelde
Ärge nüüd saage valesti aru, et ma vene keele vastu võitlen. Vastupidi. Igapäevaselt käib ühistus töö vene keeles, juhatuse koosolekud ja üldkoosolekud on mul kõik vene keeles. Teated elanikele on kakskeelsed jne.
Pigem minu küsimus on ajendatud sellest, et ma protokollin kõik iganädalased juhatuse koosolekud/koosistumised. Mu vene keele kirjaoskus on suht olematu ja mul ei ole seda ressurssi/oskust, et kõiki neid koosistumisi vene keelde panna. Samuti ei oska seda teha teised juhatuse liikmed. Ja see taat ise on üks juhatuse liikmetest, kes hakkas seda juttu ajama selle peale, et tema eestikeelseid juhatuse otsuseid allkirjastada eriti ei taha. Ja samas tõlkebüroole ka iga nädal maksta ei taha. Vot sellest see poleemika.
Pigem minu küsimus on ajendatud sellest, et ma protokollin kõik iganädalased juhatuse koosolekud/koosistumised. Mu vene keele kirjaoskus on suht olematu ja mul ei ole seda ressurssi/oskust, et kõiki neid koosistumisi vene keelde panna. Samuti ei oska seda teha teised juhatuse liikmed. Ja see taat ise on üks juhatuse liikmetest, kes hakkas seda juttu ajama selle peale, et tema eestikeelseid juhatuse otsuseid allkirjastada eriti ei taha. Ja samas tõlkebüroole ka iga nädal maksta ei taha. Vot sellest see poleemika.
Re: KÜ dokumendid vene keelde
Kui ühistul on raha tõlgi palkamiseks, siis pole probleemi. Tellige ja makske.Thom kirjutas:siis on neil õigus nõuda dokumentidele venekeelset tõlget-bla-bla...
