Prügiveo tasu?

[MargusT]

Sellisel juhul jääb ainult loota, et kunagi üldkoosolekul saab kinnitada otsuse, et komm.kulud arvestada pinna alusel.

Minu isiklik ja subjektiivne arvamus on see, et teie 2004. aasta põhikiri annab juhatusele liiga suured volitused. Maksete suuruse ja jagamise alused peaks ikka ja ainult otsustama üldkoosolek.

Siin ei aita ainult vastavasisulisest üldkoosoleku otsusest, vaid tuleb asuda põhikirja muutmise teele.
Majandamiskulude alused on üpris konkreetselt kirjas Korteriühistuseaduses. Ja on ainult üks võimalus – kõik peab kirjas olema põhikirjas (KÜS §4). Seadus ei võimalda otsust a´la juhatus otsustab. Juhul kui põhikirjas on majandamise kulude eest tasumise alused ja kord lahti kirjutamata, siis tuleb seda teha esimesel võimalusel.

Oma väidete kaitseks toon välja alljärgnevad §-d KÜS-st.

§ 4. Korteriühistu põhikiri
(2) Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

§ 151. Majandamiskulud
(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

[suisse]

Pakun, et see lause on sees väga paljude KÜ põhikirjades, sest põhikiri on kohendatud asjatundjate poolt koostatud ja internetis levitatud põhikirja näidisest.

[Roland66]

AÕS § 75 lg 1 Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Mida te selle kohta ütlete?

[suisse]

Kas on siis miskit hullu lahti, kui
1. üldkoosoleku otsusega tühistame 1995.a ük otsuse, mille järgi toimub praeguseni elanike kohta sihtotstarbeliste maksete arvestamine.
2. ük kinnitab uue arvestuse alused - m2 alusel

seega arvestmine on nii nagu seaduseski sätestatud ja kui ük on otsustanud arvestuse alused, siis juhatusel on sellega ülearune voli välistatud.

Põhikirja muudaks, kuid seda ei saa nii kiiresti teha. Ennem pean leidma majast ka inimesed, kes sisuliselt selle koostamisega ka tegeleda tahavad (siiamaani on näidistest ülearuse väljarookimine jätnud siiski sisse punktid, mis 100% pole seadusega kooskõlas).

[pimeloom]

Minu arvates pole sellisel juhul midagi hullu lahti. Sest teie ühistu põhikirjas ju jagamise aluseid kirjas ei ole ja kui te kehtestate need m2 alusel, siis on see seadusega kenasti kooskõlas.
Minu arvates ei ole 1995. aasta üldkoosoleku otsuse tühistamine vajalik, sest kehtib ikka viimati vastuvõetud üldkoosoleku otsus.

[pimeloom]

AÕS § 75 lg 1 Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Mida te selle kohta ütlete?

Millises kontekstis selle kohta nüüd midagi ütlema peab?

[MargusT]

AÕS § 75 lg 1 Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Mida te selle kohta ütlete?

Millises kontekstis selle kohta nüüd midagi ütlema peab?

Kui majandame kaasomandit korteriühistu kaudu, siis lähtume oma tegevuses Korteriühistuseadusest. Kui seal on majandamise alused kenasti kirjas, siis ei ole vaja meil minna Asjaõigusseadust lugema.
Kui meil aga korteriühistut pole, siis tegutseme korteriomandiseaduse järgi ja seal on samuti kõik kenasti kirjas.
Seega, mis puutub korterelamu majandamisse, siis selle teema juures meil Asjaõigusseadust lugeda pole vaja.
Asjaõigusseadust läheb meil vaja juhul kui tuleb käsitleda muid kaasomanike vahelisi asja käsitlemist puudutavaid küsimus, mis ei mahu kaasomandi ühise majandamise küsimuste alla.
Nii olen mina, kui mittejurist, seaduste rakendamisest aru saanud.

[pimeloom]

AÕS § 75 lg 1 Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Mida te selle kohta ütlete?

Millises kontekstis selle kohta nüüd midagi ütlema peab?

Kui majandame kaasomandit korteriühistu kaudu, siis lähtume oma tegevuses Korteriühistuseadusest. Kui seal on majandamise alused kenasti kirjas, siis ei ole vaja meil minna Asjaõigusseadust lugema.
Kui meil aga korteriühistut pole, siis tegutseme korteriomandiseaduse järgi ja seal on samuti kõik kenasti kirjas.
Seega, mis puutub korterelamu majandamisse, siis selle teema juures meil Asjaõigusseadust lugeda pole vaja.
Asjaõigusseadust läheb meil vaja juhul kui tuleb käsitleda muid kaasomanike vahelisi asja käsitlemist puudutavaid küsimus, mis ei mahu kaasomandi ühise majandamise küsimuste alla.
Nii olen mina, kui mittejurist, seaduste rakendamisest aru saanud.

Ma tänan sind vastuse eest, kuigi see oli Roland66-le esitatud. Võib-olla on ta sind vastama volitanud.

[suisse]

Teema lõpetuseks lugege ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-146-10
(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.02.2011.a otsus, http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-146-10), mis andis juhise selle kohta, kuidas saab ja ei saa jagada korteriomanike vahel ühiseid hoone ja kinnistuga seotud kulutusi.

Korteriomandiseaduse § 13 lõike 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest kasu võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Korteriomandiseaduse § 13 lõike 1 teises lauses sätestatakse, et korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lahendis selgitas Riigikohus, et kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe.

Kokkulepe on korteriomanike vahel olemas, kui kõik on andnud sellele oma nõusoleku. Korteriomanike kokkulepet ei asenda ka häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused.

Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasuvad kõik korteriomanikud võrdselt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud põhimõttest, et korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

[MargusT]

Teema lõpetuseks lugege ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-146-10
(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.02.2011.a otsus, http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-146-10), mis andis juhise selle kohta, kuidas saab ja ei saa jagada korteriomanike vahel ühiseid hoone ja kinnistuga seotud kulutusi.

See kohtulahend ja jutt, majandamisega seotud jms kulutuste jagamise kohta, kehtib juhul kui korterelamus ei ole moodustatud korteriühistut ja majandamise vormiks on korteriomanike ühisus.
Selle kohta ütleb Korteriomandiseadus:
§ 8. Korteriomanike ühisus
(1) Kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025; 1999, 42, 498; 2000, 88, 576) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.

[suisse]

See oli mõeldudki lihtsalt lugemiseks, kuna siin foorumis on arutletakse nii ühistute kui ka ühisuste vaatevinklist. Otsinguga ei leidnud ühisuse alt vastavat teemat.

[MargusT]

Hea "suisse"
Olen Sinuga nõus.

Oma eelmise kirjutisega püüdsin lihtsalt pöörata täiendavat tähelepanu, et keegi valesti aru ei saaks.

[Roland66]

Teema lõpetuseks lugege ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-146-10
(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.02.2011.a otsus, http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-146-10), mis andis juhise selle kohta, kuidas saab ja ei saa jagada korteriomanike vahel ühiseid hoone ja kinnistuga seotud kulutusi.

Korteriomandiseaduse § 13 lõike 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest kasu võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Korteriomandiseaduse § 13 lõike 1 teises lauses sätestatakse, et korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lahendis selgitas Riigikohus, et kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe.

Kokkulepe on korteriomanike vahel olemas, kui kõik on andnud sellele oma nõusoleku. Korteriomanike kokkulepet ei asenda ka häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused.

Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasuvad kõik korteriomanikud võrdselt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud põhimõttest, et korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Soovitan tähelepanelikult lugeda KÜS ja KOS ja selgeks teha endale KÜ alused. See on üks suurepärasemaid kohtuotsuseid viimasel ajal Rigikohtu poolt, millega võime tähistada kommunismi lõppu kortermajades nagu ka "suurepärast" indivuduaal küttekulude arvestuse metoodika surma. Huvitav, mida nood Mesa mehed nüüd rääkima hakkavad ja mida esimehed oma majaelanikele räägivad, kui nood saavad teada, et indivuduaal küttekulude arvestuse süsteemile kulutatud raha on tuulde visatud. Ei tahaks küll selle esimehe nahas koosolekul olla...

[lasnakas]

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-146-10
Siin on tegemist ühisusega, kus peab lisaks üldkoosoleku otsusele olemas olema kõigi korteriomanikega ka kokkulepe, et üldised kulud (koristamine, üldelekter, hooldus, haldus jmt) tasutakse korteri pealt.
Korteriühistus on kõrgeim organ üldkoosolek - nii nagu see otsustab, nii jääb, kui ei ole põhikirjaga ja seadustega vastuolus. KÜ puhul on tihti nii, et seaduses on öeldud, et asi on selline, kui KÜ põhikirjas või üldkoosolekul pole otsustatud teisiti.

[Roland66]

3-2-1-42-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus, kus viidatakse kaasomandiga seotud kahju ja kulutusi. Oma otuses viitab Riigikohus kaasomanikevehelise kokkuleppele (KÜ põhikiri, HÜ põhikiri, korteriomanike ühisus) või kokkuleppe puudumisel reguleerib AÕS § 75:

Ka AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seadus ei näe selle kohustuse tekkimiseks ette kaasomanikevahelise kokkuleppe olemasolu. Kostja viidatud AÕS § 72 lg 1 reguleerib kaasomandi kasutuskorda, mida teostatakse kaasomanike kokkuleppel. Kaasomandi olemasolu ja kasutamisega seotud kulude (kaasomandi säilitamiseks) eest tasumist reguleerib muu kokkuleppe puudumisel AÕS § 75

Pange tähele, ka selles kohtuotsuse on juhitud tähelepanu sõnale kokkulepe, seega kõik kõrvelekaldumised vastavalt korterile kuuluva osa suurusele kulude jaotamise suhtes, on vajalik kokkulepe.