korteriühistu sissemakse tagastamine

[merle313]

Ostsime suvel arendajalt korteri korterelamusse, kus loodud korteriühistu. Ostu-müügilepingus kirjas punkt, et korteri müüja ei oma mingeid eelnevaid võlgnevusi korteri eest. Peale ostmist esimesel kommunaalkulude arvel kajastus kummaline võlg 99 eur. Kirjavahetuste ja läbirääkimiste tulemusena on nüüd selgunud, et see 99 eur on arendaja osamakse korteriühistusse, mida ta nüüd loodab meie kui uute korteriomanike käest tagasi saada. Minu teada sisseastumismaks on seaduslik ja ühekordne maks. Juhul, kui korteri eelmine omanik, või see, kes oli omanik KÜ loomise ajal, on selle maksu maksnud, siis mina seda enam maksma ei pea. Ja tasaarveldamisets kuulen esimest korda. Kuidas on teie kogemused, kuidas käituda antud olukorras?

[elektrik]

Toetu KÜS § 7.Siin on selgelt kõik kirjutatud. Sina kui ostsid korteri siis oli asutatud KÜ. Siis sina ei pea enam midagi maksma.Selle peab arendaja eelmiselt omanikult sissenõudma

[Heino]

Arendaja ongi korteriomanik.

[suisse]

Soovitan vaadata KÜ põhikirjast, mis selle kohta on öeldud.

Meie oleme endisele korteriomanikule tema poolt esitatud avalduse alusel tagastanud ja uus liige tasunud selle korteri osamaksu. On ka olnud liikmeid, kes võõrandavad osamaksu uuele omanikule, vastavalt sellel, kuidas nad kokku leppisid. Meil pole probleemi olnud.

Olen kuulnud ka sellist varianti, et kui eelmine omanik on võlgu , siis on võlg osamaksuga tasaarvestatud ja uuel liikmel on kohustus seda maksta. Aga sedasi oli nendel põhikirjas sätestatud.

[MargusT]

KÜS § 7. Osamaks
(2) Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas.

Seda osa Korteriühistuseadusest lugedes võib öelda, et osamaksuga sebimine on korteriomandi ostja ja müüja vaheline probleem. Siin ei maksa korteriühistul võtta liigset kohustust ja sekkuda nende ostumüügi tehingusse. Loomulikult juhul kui see kohustus puudub põhikirjas.

„Suisse“-l on õigus. Küsimuste kerkimise korral tasub kõigepealt vaadata põhikirja ja kui sealt vastust leida pole, siis otsida vastuseid vastavasisulistest seadustest.