Sõnastuse küsimus protokollis
Moderaator:Heino
Probleem järgmine - kunagi ühel üldkoosolekul hääletati, et kui palju peab remondifondi koguma. Kõik ilus-tore, aga protokolli kirjutati, et "otsustati, et remondifondi hakatakse alates 01.09.2007 koguma 5 krooni kuus".
Ja nüüd on mul jagelemist maja ühe suurima võlgnikuga, kes maksiski mingi perioodi iga kuu remondifondi täpselt 5 krooni, mitte aga 5 krooni ruutmeetrilt kuus.
Minu küsimus - kas on õige eeldada, et remondifondi kogutakse m2 pealt ja inimene oleks pidanud aru saama, et see on protokollija ebatäpsus. Seega, kas tasub protsessida temaga ja nõuda võlga, mis on seoses erinevate arusaamadega tekkinud? Või peaksime lugema selle ebatäpsuse õppetunniks ja korstnasse kirjutama?
Ja nüüd on mul jagelemist maja ühe suurima võlgnikuga, kes maksiski mingi perioodi iga kuu remondifondi täpselt 5 krooni, mitte aga 5 krooni ruutmeetrilt kuus.
Minu küsimus - kas on õige eeldada, et remondifondi kogutakse m2 pealt ja inimene oleks pidanud aru saama, et see on protokollija ebatäpsus. Seega, kas tasub protsessida temaga ja nõuda võlga, mis on seoses erinevate arusaamadega tekkinud? Või peaksime lugema selle ebatäpsuse õppetunniks ja korstnasse kirjutama?
Re: Sõnastuse küsimus protokollis
Keeruline küsimus, kuid kulusid korterite peale te jagada ei saa. Siin peaks vaatama natukene seadusi ja mida te arvele kirjutasite.
KÜS § 151. Majandamiskulud
(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
Seega siiski ruudu kohta. Jõudu kohtulahingutes!
KÜS § 151. Majandamiskulud
(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
Seega siiski ruudu kohta. Jõudu kohtulahingutes!
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Sõnastuse küsimus protokollis
Tänud, Roland. See vastab tõesti mu küsimusele ülihästi. Ega kohtusse polegi kavas minna, tahaks ikka inimesega rääkida ja heaga asjad selgeks saada. Pole ju mõtet sellist kiusu ajada.
Ja kui ei saa, eks siis ülejäänud hakkavad nö. pikka viha tema peale pidama, kuna tasuvad ka tema osa.
Ja kui ei saa, eks siis ülejäänud hakkavad nö. pikka viha tema peale pidama, kuna tasuvad ka tema osa.
Re: Sõnastuse küsimus protokollis
Thom
ühistus on arvestus m2-le.Kui sinu üks korteriomanik on maksnud 5 kr. remondifondi.Miks ta pole siis tundnud huvi , mis on kirjas korteriarvetel. Seal ju selgelt kirjas, et 5kr/m2. Või ei ole.
Arusaamatu küsimus.
Kui su korteriomanik tahab vaidlustada , siis oleks pidanud seda tegema ammu juba. Või ta alles sai aru ja teada< , et ei ole korterilt vaid m2-lt
Või mängib tobukest.
ühistus on arvestus m2-le.Kui sinu üks korteriomanik on maksnud 5 kr. remondifondi.Miks ta pole siis tundnud huvi , mis on kirjas korteriarvetel. Seal ju selgelt kirjas, et 5kr/m2. Või ei ole.
Arusaamatu küsimus.
Kui su korteriomanik tahab vaidlustada , siis oleks pidanud seda tegema ammu juba. Või ta alles sai aru ja teada< , et ei ole korterilt vaid m2-lt
Või mängib tobukest.
Re: Sõnastuse küsimus protokollis
Ega tola loll ole
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Sõnastuse küsimus protokollis
Ei ole õige, et mõni korteriomanik maksab teistest vähem ja teised plekivad tema eest kuna on korralikud kohusetundlikud kodanikud.Thom kirjutas:Ja kui ei saa, eks siis ülejäänud hakkavad nö. pikka viha tema peale pidama, kuna tasuvad ka tema osa.
Teen ettepaneku teha järgmine käik. Korraldada üldkoosolek, kus võtta vastu kolm otsust:
1. Teha tagasiarvestus üldkoosoleku otsusest enamnõutud summa ulatuses (sellega tekib teistele ettemaks ja mittemaksjal läheb summa nulli, kuna ta pole seda maksnud; m2 hinnaks on 5 krooni jagatud antud korteri pinnaga)
2. Kinnitada ajavahemikul 01.__ - 30.__2011 (järgmisel kuul) remondifondi kogutavaks summaks ... eurot m2 kohta (summa arvutate selliselt, et ühe maksega saavad kõik teised oma tekkinud ettemaksu nulli ja sellele võlglasele tekib kohustus (see, mis praegu on maksmata summa), mis on nüüd täpselt sõnastatud ja teistega võrdsetel alustel).
3. Kinnitada alates 01.__ 2011 (ülejärgmisest kuust) remondifondi kogutava summa suuruseks __eurot m2 kohta kuus.
Arvan, et kõik otsustavad (peale selle võlgniku) nende otsuste poolt, sest saavutatakse ju võrdne kohtlemine.
Re: Sõnastuse küsimus protokollis
Ja veel lisaks, kui seekord jätate temalt teistega võrdsetel alustel summad sissekasseerimata, siis leiab see isik varsti uue võimaluse jätta miskit maksmata. Ja mida arvavad siis need, kes kõik korralikult ära maksavad. Mis märguande te teistele annate?
Re: Sõnastuse küsimus protokollis
Tänud kõigile ettepanekute eest. Ma siiski esimese variandina kasutaksin rääkimise taktikat. Hädavariandina võib tõesti rakendada Suisse varianti.
Ma usun (võib-olla naiivselt), et ka see tegelikult mõjutab maksma, kui teised elanikud vaatavad viltu või kui on teada, et tema on ühistu suurim võlglane. Muidugi osadele on selline staatus "kama kaks".
Ma usun (võib-olla naiivselt), et ka see tegelikult mõjutab maksma, kui teised elanikud vaatavad viltu või kui on teada, et tema on ühistu suurim võlglane. Muidugi osadele on selline staatus "kama kaks".
Re: Sõnastuse küsimus protokollis
Ma pakkusingi variandi juhuks, kui võlgnik vestluse/veenmise peale ei taha ikkagi maksta võlga ja et asi lahendada teiste suhtes ausalt.