Kas sa saaksid viidata seaduses mõistele valimine ja tehing? Kui need on on erinevad mõisted, siis võiks ju edasi mõtiskleda.
Mina saangi nii aru et MTõS § 22 (1) piiranguks on MTõS § 22 lg 4
Vaata veel KOS § 19 (4) Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse temaga [b:3c3a0cd1dd]tehtavat tehingut[/b:3c3a0cd1dd], kui lahendatakse tema ja teiste korteriomanike õiguslikku vaidlust või kui tema kohta kehtib käesoleva seaduse § 14 kohaselt tehtud otsus.
Olen üpris veendunud, et nii seadus kui ka eetika räägivad sellise tegevuse vastu
Aastaaruande kinnitamine
Moderaator:Heino
[quote:190a2132c3="pimeloom"]Samuti ei saa ma sugugi Urmas Pikneriga nõus olla. Kõ juhatuses on x liiget. Tavaliselt makstakse tasu neist ühele- juhatuse esimehele. Juhatuse esimehe valib teatavasti juhatus. Seega ei saa ju üldkoosolekul juhatust valides teada, kellest saab esimees, et see isik enda poolt hääletada ei võiks.[/quote:190a2132c3]
Kui te valite juhatust ja on ette teada, et juhatuse liige saab tasu, on tegemist koheselt tehinguga ja hääletada ei saa see isik, keda valitakse. Kui on teada, et vaid üks liige saab tasu, kuid pole teda kes, siis on seis ju sama. Kõigil keda valitakse juhagtusse on samaväärne majanduslik huvi.
Kui te valite juhatust ja on ette teada, et juhatuse liige saab tasu, on tegemist koheselt tehinguga ja hääletada ei saa see isik, keda valitakse. Kui on teada, et vaid üks liige saab tasu, kuid pole teda kes, siis on seis ju sama. Kõigil keda valitakse juhagtusse on samaväärne majanduslik huvi.
Absurd
Te võite siin vaielda lõputult, aga selge on üks. Mina ei tea ühtegi MTõ- d, mis on jäänud registreerimata seetõttu, et juhatuse liikmed on hääletanud enda valimise poolt. Teie arvates peaks see valimine olema õigustühine, eriti kui valimised on pingelised ja edu seisneb ühes hääles. Kui keegi tooks välja ühe kohtuasja lahendi kus juhatuse liikme enda poolt hääletamine on kuulutatud "kuritääks" siis saaks edasi arutleda. Praegu, aga jahume siin selle üle, kusjuures mitte ükski vasturääkijatest ei vasta küsimusele, mida ma juba mitmendat korda rõhutan, miks on selles lauses sees sõna MAJANDUSLIKKU.
Toon välja veel üha asbekti MTõ seaduse § 19 ütleb mis on üldkoosoleku pädevus: ja sealne alapunkt 3 on: juhatuse liikmete määramine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
ja alapunkt 5: juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine
Vot see viimane on minu meelest see koht kus ma hääletada ei saa.
Valgele aga ütleks, et valimine ja tehing ei ole ikka kindlasti sarnased asjad.
Toon välja veel üha asbekti MTõ seaduse § 19 ütleb mis on üldkoosoleku pädevus: ja sealne alapunkt 3 on: juhatuse liikmete määramine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
ja alapunkt 5: juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine
Vot see viimane on minu meelest see koht kus ma hääletada ei saa.
Valgele aga ütleks, et valimine ja tehing ei ole ikka kindlasti sarnased asjad.
[quote:a0df2d8792="pimeloom"]Ma tahaksin ikka kangesti teada, mis juhul on valimine tehing ja millisel juhul mitte. Riigikokku kandideerides on ju ka teada, et seal makstakse tasu. Ja seal võib enda poolt hääletada, see ei ole tehing? Kõ juhatusse valimine on tehing?[/quote:a0df2d8792]
Riigikogu ei ole juhatus.
Riigikogu ei ole juhatus.
[quote:cc414caf7f]Kui keegi tooks välja ühe kohtuasja lahendi kus juhatuse liikme enda poolt hääletamine on kuulutatud "kuritääks" siis saaks edasi arutleda. [/quote:cc414caf7f]
Kahjuks see on vaid üks olukord mitmekümnete seast. Ma olen käinud erinevatel Kõ üldkoosolekutel ja kahjuks on nii, et paljudes ei peeta seadusi üldse millekski. Nendel on omad seaduses - nagu hundikarjal. Nad ei taju, et tegemist on piltlikult äeldes väikese äritegevusega. Kõik nad väidavad ühest suust, et me teame seadusi - jah, teavad, et on olemas V•S ja TSõS ja heal juhul ka MTõS, kuid mis selles seaduses nende tegevust või tegevusetust reguleerib, seda nad kahjuks ei tea.
Paraku on ka nii, et nii mõnelgi juhul ei koostata majanduskava ja mulle jääb arusaamatuks siis sellise MTõ eesmärk. õldkoosolekul toimub hääletamine nii, et näiteks 12 korterist vaid kolme korterit teevad häält või tõstavad käe (hääletavad) ja sellega loetakse otsus vastu võetuks. õldkoosoleku protokoll saadetakse mailiga pdf formaadis, et seda jumala eest kommenteerida ei saaks.
Või siis ühistu esimees karjub iga lause peale, et ise valisite mind ja kui ei meeldi esitage kaebus kohtusse. Või siis juhatuse esimees lubab korteriomanikule kuuli pähe lasta kui ta veel oma probleemidega kirjalikult tema poole päärdub – ja see on normaalne suhtlusviis???
Võiks veel palju näited tuua, kuid ……
Olge õnnelikud kui teie majas asjad sujuvad nii, et juhatuse liikmetele varalist kahju ei tekiks nende ebapädevuse tõttu ja kui korteriomanikud majandamisega rahul on.
Kahjuks see on vaid üks olukord mitmekümnete seast. Ma olen käinud erinevatel Kõ üldkoosolekutel ja kahjuks on nii, et paljudes ei peeta seadusi üldse millekski. Nendel on omad seaduses - nagu hundikarjal. Nad ei taju, et tegemist on piltlikult äeldes väikese äritegevusega. Kõik nad väidavad ühest suust, et me teame seadusi - jah, teavad, et on olemas V•S ja TSõS ja heal juhul ka MTõS, kuid mis selles seaduses nende tegevust või tegevusetust reguleerib, seda nad kahjuks ei tea.
Paraku on ka nii, et nii mõnelgi juhul ei koostata majanduskava ja mulle jääb arusaamatuks siis sellise MTõ eesmärk. õldkoosolekul toimub hääletamine nii, et näiteks 12 korterist vaid kolme korterit teevad häält või tõstavad käe (hääletavad) ja sellega loetakse otsus vastu võetuks. õldkoosoleku protokoll saadetakse mailiga pdf formaadis, et seda jumala eest kommenteerida ei saaks.
Või siis ühistu esimees karjub iga lause peale, et ise valisite mind ja kui ei meeldi esitage kaebus kohtusse. Või siis juhatuse esimees lubab korteriomanikule kuuli pähe lasta kui ta veel oma probleemidega kirjalikult tema poole päärdub – ja see on normaalne suhtlusviis???
Võiks veel palju näited tuua, kuid ……
Olge õnnelikud kui teie majas asjad sujuvad nii, et juhatuse liikmetele varalist kahju ei tekiks nende ebapädevuse tõttu ja kui korteriomanikud majandamisega rahul on.
Mis on siis vahet Riigikogu valimisel ja MTõS tehingul - vahe on selles, et mittetulundusühingute tegevust reguleerib eraldiseisev seadus, millest MTõ liikmed peavad juhinduma. Sama on eraldiseisev Riigikogu reglement, millest juhindutakse Riigikogus. Kõik tegevused ei ole ühesuguselt reguleeritavad.
Täpsustus
Riigikogu valimisi ei sätesta riigikogu reglement küll mitte. Ega kõik valituteks osutu, mõni jääb ikka ukse taha ka.
Meie räägime sõnast [b:d98a6c53d5]tehing[/b:d98a6c53d5], mis on väga lai mõiste kuid Võlaõigusseadus eeldab selle sõna juures ennekõike mingit sorti lepingut, olgu see kirjalik või suuline. Seega tehing ja valimine on kaks iseasja. õldiselt paneks selle teema lukku sest siin võib minna asi absurdini.
Meie räägime sõnast [b:d98a6c53d5]tehing[/b:d98a6c53d5], mis on väga lai mõiste kuid Võlaõigusseadus eeldab selle sõna juures ennekõike mingit sorti lepingut, olgu see kirjalik või suuline. Seega tehing ja valimine on kaks iseasja. õldiselt paneks selle teema lukku sest siin võib minna asi absurdini.
