Fassaadi soojustamine ja renoveerimine

[leammj]

Kas telliskivi majade soojustuse materjal peab olema vill või võibolla ka penoplast.ja õhutuseks siis freš ventilatsioon.Sest igaüks räägib omamoodi.ja kuidas tuleks kontrollida hinnapakkumise m2.Ühed panevad sisse aknad ja teised ei pane.

[küttespets]

Tellismaja korral võiks lisasoojustuseks kasutada mõlemat. Soojustuse katteks oleks plaadid. Vajalik ka ventilatsiooni pilud soojustuses. Villa puhul eelistada veiidi kallimat varianti s.o. kivivilla, mis märgumise suhtes on paremini kaitstud. Penokat koos krohviga ei julgeks kasutada, sest osa seina soojustusest võib alla vajunud olla ja niiskuse kondenseerimise oht seina välispinnal suur.
Mis puutub soojustuse m2-maksumusse ja kuidas pinda arvutada ei ole põhiline. Selleks on kogumaksumus, kes võtab kogupinna, mille m2 maksumus väiksem neist kes teisiti arvutavad. Usun ,et praegusel ajal paneb konkurents asjad paika.

[leammj]

ma tänan vastuse eest.Soojustama hakkame kevadel. laen käes.Eks siis veel ka vaatame kes ehitama hakkab. Meie majade hinnapakkkumisi kontrollisid 2 järelvalvet 4 ehitajat praakisid välja. Soovitasid enne kevadet mitte soojustada.

[doris]

Mul ka hinnapakkumised käes. Osa firmasi sai kohe välja praagitud ja nüüd on mul ees kolm hinnapakkumist.
1. soojustab fassaadi kivivill 100 mm hind 155 eek/m2
2. kivivill "Paroc" hind 180 eek/m2
3. kivivill FAS4 hind 86 eek/m2
Ole nüüd tark. Õnneks on meil ehitajatest tuttavaid, kelle käest need paberid kah läbi käivad, aga siiani pole nad sellist asja kommenteerinud.

Kuidagi suur hinnavahe!
Päris rämpsu kah seina ei taha.
Kas keegi oskab kommenteerida?

[rewa2]

Käisin Eesti Korteriühistute Liidu foorumil ja seal firmad selgitasid:
Kohustuslikuks osaks oma kortermaja soojustamiseks ja viimistlemiseks on vaja sellekohane projekt, olenevalt sellest, kas tahetakse soojustada tervet fassaadi või ainult otsaseina.(Ehituseadus § 12-l1)
>Projekti olemasolul on võimalik saada ehitusluba kohalikust omavalitsusest.
>Hinnapakkumiste võtmine vastavalt projektile on siis ühtsete mõõdupuude alusel-materjalid,töö ulatus ja tehnoloogia.
>Projekti maksumusest on võimalik saada Kredexist 50% tagasi.
Kivipuruplaadiga katmisel:
1. KIVEX ehitusplaat 8-14mm
2. Vertikalroov 25x100, samm 420mm (tuulutuskanalid)
3. Tuuletõkkeplaat 10-12mm
4. Soojustus 50 mm
5. Soojustus 50 mm
6. Horisontaalroov 50x50, samm 600 mm
7. Vertikaalroov 50x50, samm 600 mm
8. Välissein

Plaadi kinnituskruvisamm vertikaalseinas kuni 300 mm
Plaadi kinnituskruvi kaugus välisservast 30 mm
Plaadi kinnituskruvi kaugus horisontaasest välisservast 30-50 mm
Kindlasti peab olema ka võetud ehitusjärelvalve.

[majaka]

rewa2. Kas ma sain Sinu retseptist õieti aru, et tuulutuskanalid on soojustuse all või sees?
Sellise variandi ma praagiks kohe välja. Olen ise ka trehvanud ehitajaid, kes räägivad tuulutuse kanalitest soojustuse all ja sees.

[Mikk]

Praktika on näidanud, et 10 cm paksusest soojustusest enam ei piisagi. Tehakse viimasel ajal juba ka 20 cm, kui võimalik - selle tasuvusaeg lühem. Mis puutub ühe või teise soojustusmaterjali eelistamisse, siis mina eelistaksin ka pigem villa, penoplastiga maja meenutab kileviinerit. Penoplastiga soojustamise jätaksin pigem sinna Rootsi, Norra ja Soome aladele rohkem, kus on stabiilsem kliima talvel. Meil vahetuvad pluss- ja miinuskraadid liiga tihti. Kord soe, kord külm. Vill hingab paremini ja nt. temsi plaadiga katmisel on eeliseks see, et saab plaadi lihtsalt välja vahetada, kui fassaad mingil moel rikutud saab (popid graffitid vms). Eks tegelikult saab erinevaid materjale kasutada, kui seda õigesti teha. Fakt on see, et renoveerida ei tohi sisekliima arvelt. Kindlasti soovitan kasutada asjatundjate abi, kui vähegi vajalik - liiga palju on teadmatuid isemõtlejaid. Tellige ehitusekspertiis või energiaaudit hoonele ja koostage nendes toodud parendusmeetmete rakendamiseks korralik ühtne projekt, millele erinevad firmad saaksid hinnapakkumist esitada.

[ergon]

Meie lasime 150 mm kivivillaga soojustamise projekti teha.

[LittleAngel-]

ootame 5a ja vaatame mis nende peno soojustus majadega juhtub.Rootsis juba kraabitakse maha.Meie kliima kõikuv aga niiskust palju,kõike imelikke asju(elu) võib siis hiljem soojustuse vahelt leida

[KristjanS]

Sellel sügisel jällegi palju tellinguid linnas üleval - kas kellelgi häid või halbu kogemusi? Või ehk infot juba teostatud fassaadidega majade sisekliima kohta?

[majaka]

Viimasel EKYLi ümarlaual rääkis Altus Tehno OÜ esindaja hoopis kosmosetehnoloogija kasutamisest soojustamisel.
Värvitakse 2 korda maja lihtsalt üle erilise kosmoses kasutatava seguga ja tulemusel tekkiv 0,3 mm paksune elastne kiht andvat 20-30 % soojuse säästu, sest soojus peegeldub tagasi hoonesse. Niiskus majas ka pidi vähenema.
Nagu ma aru saan, ei ole projektigi vaja, sest maja välimus ei muutu.
Maksumus olevat 72% penoga katmisest.

[KristjanS]

Ei tahaks skeptiliselt kõlada, aga tundub natuke väheusutav. Vaatasin kodulehelt, seal räägitakse kokkuhoiust kütte-ja jahutuskuludelt 30%, aga enamus toodud majadest on just soojemast kliimast ja seetõttu võibki eeldada, et suurem kokkuhoid on saavutatud päikesekiirguse mittelaskmisel hoonesse.
Aga teem on kindlasti huvitav ja uurimist väärt.

[leammj]

Kui soojustatakse maja siis on kindlasti vaja projekti.Midagi jätsid kahe silma vahele. Projektist ei olnud seal küll juttu.

[lasnakas]

Just räägitakse, et Rootsis tõmmatakse majadelt peno maha ja tehakse soojustus inimsõbralikuma materjaliga.
Selle kosmosevärviga kaob ju igasugune maja "hingamine" - tugev kile tihkelt ümber maja, ela nagu kinnises raketis. Ventilatsioonisüsteem peab väga hea olema, kuid enamikes majades seda lihtsalt pole ega ilmselt ka tule.
Kas on siin keegi, kes teaks mõnda vanemat paneelmaja, kus ventilatsioonisüsteem täielikult uuendatud .

[insippo]

meil pandi 5 kordsele majale 100mm peno ümber ja võrreldes naabermajaga on 600.- kütte arve vahe 100.- umbes On see siis normaaalne?

[KristjanS]

Mis küttekulu m2-le teeb? Kui tegemist on samasuguste majadega - üks soojustatud ja teine soojustamata, siis selline vahe ei ole loogiline. Võib-olla ei ole kütet maha reguleeritud vms

[insippo]

13,817.- toas on hetkel 21,7 kraadi.Naabermaja on paneelidest selline kandiline ja jube.Ehitatud vast aastatel 75-80.Meie maja ehitatud 68.Küte tuleb majasse sisse umbes 40-50 kraadi kuna Sindis teistel majadel ei ole nn. soojasõlmi kust saaks reguleerida temperatuuri.Meil ainuke kü siin.Mulle jäi esimehe jutust veel see meelde,et soojamõõturi temperatuuri anduri asukoht on soojasõlmes.kindel selles küll ei ole aga vaadates esimeest siis võib see nii olla küll.Maja on meil suur 2640m3 köetavat mahtu.

[LittleAngel-]

suur nali: ema maja tehtud penoga üle+uus katus+otsaseinad.,torud,radikad uued(regulaatoritega)võetud suur pangalaen ühistul.remondifond13.-m2.Aga minu majal ainult otsaseinad soojustatud(remondif.5.-m2 )Sooja eest maksan ma 200.-vähem!!!!!!!No kus on loogika.arusaamatu ja siis räägitakse soojustatud majades maksame %vähem sooja eest.nüüd tuleb välja ,et kordades kallim .maksad sooja eest +mega laenu tagasi.

[LittleAngel-]

p.s :maja ühtemoodi 5 kordne paneelikas. sama korrus ka

[insippo]

ega ongi kuidagi,et maksad 100.- vähem sooja eest aga pangalaenu tuleb veel peale maksta ja nii 15 aastat.Penofassaad ei kestagi rohkem kui 15 a.Soomes võetakse peno maha ja pannakse vill.Olen seda tööd teinud juba ise aastaid

[KristjanS]

Kuskohast te võtate neid näiteid massilisest peno maha kiskumisest? Linnalegendid on ikka väga levinud ja spetsialiste on ikka tuhandeid...
Minul on väga lihtne soovitus kõikidele, kellel on plaanis soojustamine: kasutage spetsialste mitte "nn spetsialiste" - korralik ja adekvaatne projekteerija, põhjalik ja nõudlik järelevalve, korralik ja kogemustega ehitaja, kellel on ette näidata veidi rohkem kui kaks pilti suvalistest majadest. Olge head ja unustage ära see riigihangete kriteerium kõige odavamast hinnast kui ainukesest kriteeriumist - loomulikult ei saa sa sama raha eest mersedest ja skodat - ilusad läikivad näevad mõlemad uuelt välja, aga üsna pea hakkad vahest aru saama. Mis kasu on superodavast ja 10 aastasest garantiist kui 2 kuud peale objekti lõpetamist on ettevõte sisuliselt likvideeritud. Soovitan mõelda veidi kaugemale kui lepingu sõlmimine kui sündmus omaette...
Ma nüüd ei tea, mis see Soome näide hetkel on, aga kõik teavad ju liigagi hästi Rootsit kui kohta kus kõik peno maha kisutakse ja tõesti nii see ka on. Aga kas keegi on süvenenud, millise konstruktsiooniga seal tegemist on? Ma võin öelda - tegemist on karkassmajaga, kus karkassi vahel on vill, sees- ja väljaspool karkassi ehitusplaat (kas kips, puitlaast vms plaat) ja peale on kleebitud peno. Selline süsteem on tõesti lubamatu ja seal tekib ohtralt probleeme, aga laiendada seda automaatselt kõikidele konstruktsioonidele on vale kui mitte öelda lollus.
Loomulikult on villa parem kasutada kui peno, aga küsimus on hinnas on konstruktsioonilises sobivuses. Kui rääkida energiasäästust ja püsivusest, siis KORRALIKU (normide järgne ehitamine, kvaliteetsed materjalid) soojustussüsteemi eluiga arvestatakse 30-50 aastat, loomulikult ei kehti see viimistlusele, mida on vaja ikkagi aeg-ajalt uuendada. Aga arvestage ka seda, et paneelmajade projekteerimisjärgseks elueaks peeti 50 aastat.

[insippo]

meil tehti maja fassaad ja kui ütlesin kü esimehele,et betoonist aknalaud on vaja ära lõigata aga mitte peno sisse peita.Mina olen loll ja ei jaga asja.1 aknaplekk on täitsa lahti teise alt paistis tuppa valgus kui seest olid mul akna põsed tegemata ja aknalaud paigaldamata veel.Kes peaks aknapleki paigaldama normaalselt?