radiaatorite hulk

Ehitust, renoveermist, remonti ja avariitöid puudutavad teemad

Moderaator:Heino

Vasta
Karin
radiaatorite hulk

Postitus Postitas Karin » 09 Juun 2006 12:28

Kas praegusel ajal veel kehtivad normid radiaatoriribide arvu ja ruutmeetrite suhte kohta? Maja ehituse ajal 1982.a paigaldati radiaatorid arvestusega, et 1 ribi kütab ära 2 ruutmeetrit. Majas on mitmed korteromanikud omavoliliselt lisanud radiaatoreid juurde, kuid maksame kütte eest ikka ruutmeetrite järgi.



Kasutaja avatar
ergon
Haldur
Haldur
Postitusi:760
Liitunud:21 Mär 2006 02:00
Asukoht:Tallinn
On tänanud: 1 kord

Postitus Postitas ergon » 10 Juun 2006 21:51

Kahjuks ei tea sellist normi. Kaasajal kasutatakse erinvaid matrerjale (alumiinium, plekk etc) ja küttekehade kujusi, mille soojusemissioon on erinev. Seda infot saab valmistajate kodulehtedelt. See tõttu ei saa ka äelda ribide arvu ruutmeetrite kohta. Ma hästi ei tahaks uskuda, et keegi kütab oma korteri näiteks 30 kraadini kuna tal on rohkem ribisi. Ammustel aegadel hoiti ribisi kokku ja seetõttu on sinna neid hiljem juurde lisatud. Küttekulude jaotus tuleneb põhikirjast ja minu meelest on ruutmeetri järgi kulude jaotus õiglane kuna käetakse ikka ruutmeetreid. Või on soov maksustada soojuemissiooni järgi tulenevalt radiaatori pindalast?



sirts
Linnapea
Linnapea
Postitusi:1405
Liitunud:18 Veebr 2006 02:00
Asukoht:Tartumaa
Kontakt:

Postitus Postitas sirts » 11 Juun 2006 18:22

Toasoe ei sõltu radiaatorite arvust.



Karin
Üüriline
Üüriline
Postitusi:3
Liitunud:12 Juun 2006 03:00

mõistmatus

Postitus Postitas Karin » 12 Juun 2006 15:29

Kui toasoe ei sõltu radiaatorite hulgast, milleks neid üldse lisaks paigaldatakse? Minu oma korteris on kunagisele normisel vastav arv, aga kui naabril on terve sein radikat täis, siis ju läbib kuum vesi enne minu radikasse jõudmist rohkem meetreid, st ka jahtub? Kas pole nii.
•iglane oleks ikka soojusemissiooni järgi maksmine vist.



elly
Liige
Liige
Postitusi:93
Liitunud:11 Mai 2006 03:00

Postitus Postitas elly » 12 Juun 2006 16:30

tõesti oleks õiglane, kuidas aga seda mõõta?



Karin
Üüriline
Üüriline
Postitusi:3
Liitunud:12 Juun 2006 03:00

mõõta?

Postitus Postitas Karin » 12 Juun 2006 18:22

Teoreetiliselt ju on teada radikate võimsused. Seega peaks olema võimalik välja arvutada ühtteist...Konkreetselt selles majas, kus mina elan, on suurel osal seintel veel vanad malmradikad...loe ribid kokku ja arvuta vaid.



sirts
Linnapea
Linnapea
Postitusi:1405
Liitunud:18 Veebr 2006 02:00
Asukoht:Tartumaa
Kontakt:

Postitus Postitas sirts » 16 Juun 2006 14:52

radiaatoreid ei tohigi ise lisada. See viib küttesüsteemi, eriti ühetorusüsteemi puhul, tasakaalust välja ja soojus jaotub ebaühtlaselt. Mõõtmised tehakse projekteerimisel, siis arvestatakse välja kui palju ja kui võimsaid radiaatoreid mingi korter vajab. Kui kusagil pannakse radiaatoriribisid juurde, ei pruugi need veel kõik soojaks minna. See kõik sõltub niipaljudest asjaoludest, et siinkohal on raske hakata loengut kirja panema.
Kõige lihtsam asjast aimu saada, on otsida in ternetist välja ajakiri Ehituskaar. Võid ka lihtsalt panna otsingusse küttesüsteemide tasakaalustamine ja leiad ka ühtteist.



elanikp
Üüriline
Üüriline
Postitusi:1
Liitunud:17 Juun 2007 17:44
Asukoht:Pärnu

Re: radiaatorite hulk

Postitus Postitas elanikp » 17 Juun 2007 18:04

Meie ühistu otsustas ka, et küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja korterites, kus on rohkem kui 5 ribi üle, peavad need eemaldama. Vastasel juhul tuleb hakata maksma lisamaksu.

See on aga ebaõiglane, kui nt korteril, millel on projekti järgi lubatud 11 ribi ning faktiliselt on 16 ehk siis 45% lubatust rohkem ei pea oma 5 ribi suhtes midagi tegema.
Samas on meie korteril projekti alusel lubatud 24 ja faktiliselt 31 (29%) - meie peame eemaldama 7 ribi (mitte 2!).

Seega tekibki küsimus, miks tasakaalustamisel kõiki võrdselt ei tasakaalustata? Need korterid, kus on vähem ribisid kui projekti alusel lubatud hakkaks hoopis vähem maksma. Need, kellel on korteris vähem ribisid, peaks ju hoopis lisama, et süsteem tasakaalus oleks. Ja kuidas küttesüsteem sellest tasakaalustub, kui osad otsustavad ribisid ära võtta, teised lisamaksu maksta?

Majas on enamikel vanad malmradiaatorid - kas need üldse enam sellistele monteerimistele vastu peavad?

Juhatus (5 inimest 7st) võttis tasakaalustamise kohta otsuse vastu koosolekul, kus majaelanikud kaasa rääkida ei saanud.

Kogu see tasakaalustamine ei ole reaalselt üldse tasakaalustamine, vaid tundub hoopis nagu paari inimese soov vähem üüri maksta.

Kas seadus aitab kuidagi selliste sundtasakaalustamiste vastu?



sirts
Linnapea
Linnapea
Postitusi:1405
Liitunud:18 Veebr 2006 02:00
Asukoht:Tartumaa
Kontakt:

Re: radiaatorite hulk

Postitus Postitas sirts » 17 Juun 2007 22:50

No tasakaalustamist teostab loodetavasti ikka spetsialist, mitte juhatuse liige.
Ja ennekõike peaks tasakaalustamiseks ikka olema projekt. Võimalik, et endine projekt selleks ei sobi, sest majas võib olla juba tehtud isetegevust. Selleks ongi vaja projekti, mis näitab kuhu ja mida teha.
Ja tasakaalustamine pole kindlasti mitte ainult radiaatoriribide arv, kui üldse. Seal on ka palju muud, mida tuleb arvestada.
Taas arvan ma, et siin on majaelaniku puhul tegu lihtsustatud arusaamisega.
Aga soovitan nõuda juhatuselt, et nad telliksid projekti ja laseksid teostada tõid selle järgi. See väldiks edaspidiseid arusaamatusi ja suuremaid vigu.
Pane neti otsingusse küttesüsteemide hüdrauliline tasakaalustamine ja saad palju head ja kasulikku infot antud teema kohta.



doris
Juhatuse liige
Juhatuse liige
Postitusi:313
Liitunud:14 Aug 2006 03:00

Re: radiaatorite hulk

Postitus Postitas doris » 20 Juun 2007 10:31

Kõigis korterites ei saagi ja ei tohigi olla üks ja sama arv ribisi. Näit. ülemine korrus ja otsakorterid, kus peabki olema tunduvalt rohkem ribisi, kui maja keskel olevates korterites. Enne mingite ribide eemaldamist tuleks tellida projekt majale.



küttespets
Üüriline
Üüriline
Postitusi:42
Liitunud:21 Veebr 2008 23:36
Asukoht:Tallinn
Kontakt:

Re: radiaatorite hulk

Postitus Postitas küttespets » 25 Veebr 2008 12:45

Radiaatoreid on mitut sorti, uusi ja vanu, saledaid ja paksukesi. Palju nad sooja annavad sõltub kõige rohkem küttevee temperatuurist ja radiaatori pinna (s.h. ribide) suurusest. Soojust eraldavad ka küttetorud.
Ruumide küttevajadus sõltub välispiirete suurusest ja soojapidavusest. Ära ei tohi unustada ka ruumide ventileerimiseks vajaliku õhu soojendamise vajadust.
Arvestades eelpoooltooduga ei oleks mõistlik rääkida radiaatori ribide arvust 1-m2.

NB ! vanasti oli eramaja kohta rusikareegel 1 ribi/m2- mis üldjuhul oli küllalt reaalne.



Vasta