KÜ asutamine 8 korteriga majas

[Viplala]

Soov oleks asutada KÜ 8 korteriga majas. Uut korteriühistuseadust lugedes ja siinsete teemadega tutvudes olen aru saanud, et KÜ põhikiri ei ole kohustuslik, samuti ei ole vaja esitada raamatupidamislikku aastaaruannet, vaid on võimalik korraldada kassapõhist raamatupidamist.
Juhatuse kohta on alla 10 korteriga elamu kohta seaduses kirjas:

§ 24. Juhatus

(3) Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.

(4) Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt.

Tekkis küsimus, et kui juhatust ei vali ja korteriomanikud esindavad korteriühistut ühiselt, siis kes korteriomanikest esitab ettevõtjaportaalis taotluse KÜ loomiseks ja kuidas toimub pangakonto avamine?
Kas korteriomanikud volitavad kedagi enda seast?

Tänud juba ette, kui keegi oskab vastata

[JevgeniT]

See on uue seaduse säte, mis veel ei kehti. See erand hakkab alla 10 korteriomandiga korteriühistutele kehtima alates 01.01.2018.

Kui Te soovite korteriühistu asutada 2017. aastal, siis tuleb seda teha kehtiva seaduse alusel. See tähendab aga juhatuse valimist ja põhikirja kehtestamist. Sellisel juhul on teil ka mõlemale küsimusele vastused olemas.

Kui lasta korteriühistu riigil luua, siis tähendab see seda, et 2018. aasta alguses leiate Korteriühistute registris enda maja aadressit nimena kandva korteriühistu. See saabki olema Teie korteriühistu. Riik ei tee muud, kui annab nime ja registrikoodi. Siitmaalt saate juba ise otsustada, kas esindate korteriühistut ühiselt või valite juhatuse. Erandiks on vaid see, et kui Teil oli varem valitud valitseja, siis tema jätkab esialgu kas juhatuse liikmena või valitsejana.

Kui otsustate esindada ühistut ühiselt, siis ei pea Te registrile täiendavaid andmeid esitama.

Ühiselt esindades eeldavad pangaarve avamine ja kõik juriidilised toimingud Teie kõigi allkirju ja osad toimingud kohalolekut. Seetõttu on tõepoolest mõistlik volitada kedagi enda seast. Notariaalne volikiri on kindlaim viis. Kui on aega ja soovi, siis võite volikirja asemel katsetada ka vastava üldkoosoleku otsusega panka minemist. Pank ei pruugi seda aga aktsepteerida.

Kellegi notariaalseks volitamiseks on samuti tarvis kõigi korteriomanike nõusolekut. Kui näiteks üks kümnest sellega nõus ei ole, siis notar volikirja ei kinnita. Sellest saab ka jagu, kui mõned teatud toimingud ette võtta.

[ennkippel]

Üks tähelepanek veel. Siiani ju keegi tegeles teie majaga, kogus raha ja maksis arved. Uue seaduse järgi võib seda inimest lugeda valitsejaks, ehk siis juhatuse liikmeks registreerida, kui ta sellega nõustub. Loomulikult peab see kajastuma üldkoosoleku protokollis. Mina soovitan 8 korteriga majale kahte juhatuse liiget ja pardiperena(8 juhatuse liiget) juhtimist ei poolda. Tekib lihtsalt palju jamasid juhtimises, teatud juhtudel nõutakse kõigi juhatuse liimete allkirju, no kuidas on võimalik kõik korraga kätte saada allkirjastamiseks? Mina olen 4 ühistus juhatuse liige, neist 2 on 8 korteriga ja kogemused täitsa olemas. Ka 1 juhatuse liiget ei soovita, kui juhtub see isik raskelt haigeks jääma, jääb elu kohe seisma, teised ei pääse ju pangakontolegi ligi siis, kui eraldi raamatupidajat ei ole. Veel üks tähelepanek on hooldustasud osades ühistutes, nimelt peaks see haldus olema Euroopa Liiduga ühtlustatud normide järgi, oleks tore kui seda jälgitaks. Näiteks korteriühistu.net võrdlustes tekitab see juba segadust, võrdlus ühistute kulude suuruse arvestuses annab vale tulemuse ja ka riigile esitatavates aruannetes, kus ühed kirjutavad hooldustasud ja teised haldustasud tegelikult ühte ja sama asja kajastades.