Kutsun kõiki diskuteerima

Valge · Postitus Postitas **Valge** » 18 Okt 2006 11:50

Kutsun teid diskuteerima teemal
1.Kas korteriühistu juhi palk peaks tuginema subjektiivsele hinnangule tema täätulemuste kohta? Miks, põhjenda, kas seda peaks mõõtma?
2.Kas korteriühistu juhi palk peaks tuginema mõõdetavatele täätulemustele? Miks, põhjenda, kuidas seda mõõta?

doris · Postitus Postitas **doris** » 18 Okt 2006 16:35

Tean ühistuid, kus juhataja kannab 10% tää maksumusest oma arvele, nii et silm kah ei pilgu. Siit järeldub, et majale on kasulik odavam tääpkkumine, juhatajale kallim??? Majaelanikud ei kujuta ette, mida tähendab ühistu juhtimine, kui seda hästi teha. See on eluviis, mitte tää. Subjektiivsus on halb kriteerium. Keegi ei tea, kui palju otsimisi, leidmisi ja firmadega läbirääkimisi võib olla ühe suht väikese tää taga.
Mõõtühikut leida juhataja tää mõõtmiseks on sama raske.
Arvan, et juhataja palk peaks sõltuma
1. maja suurusest
2. juhataja tääde ampluaast
3. juhataja kompetentsusest
Eks neid ole teisigi, mul kogemusi suht vähe.

sirts · Postitus Postitas **sirts** » 18 Okt 2006 23:26

Võib saada hästi palju palka ja mitte midagi teha või ka mitte midagi saada ja teha väga palju. Arvan isiklikult, et kõik sõltub eelkõige kohusetundest. Seda kas on või ei ole.
Küll aga olen seda meelt, et väga paljude ühistute etteotsa satuvad väga juhuslikud inimesed. SAiiski peaks olema kasvõi seadusesse kirjutatud mingidki elementaarseed oskused, mida juhatuse esimees peab oskama, et võiks oma tää eest palka küsida.
Miks ühistuid satuvad juhtima juhuslikud ja kohusetundetud inimesed? Suurtes ühistutes minu arvates eelkõige sellepärast, et inimesed ei tunne üksteist, sest maja on suur ja eestlasele omapära on tagasihoidlikkus. Ega keegi ei tule end pakkuma. Need, kes aga ise väga tahaksid, neist ei saa sageli asja.
Väikeses ühistus võib leiduda sobiv inimene, kuid kui ta ise pole nõus, siis ei saa teda ka vägisi sundida.
Ja ometi, kui ei leidu juhatuse esimeest omast majast, siis võiks otsida mujalt. Ent siis peab loomulikult arvestama, et võõras inim ene tahab ka palka saada. Ja selelgipoolest ei tohiks ühistu etteotsa valida kohusetundetuid ja ebaausaid inimesi, liiatigi veel kui nad ka suhelda ei oska ja inimestega läbi ei saa.
Kui palgatakse mujalt esimees või tegevjuht, siis tasuks uurida tema tausta, nagu iga teisegi ameti puhul. õldiselt lähevad siiski suhted õiglasemaks ja normaalsemaks kui esimees on palgaline, sest kui maksate palka, siis on õigus ka tääd nõuda.
Väikesed ühistutel, kes ei suuda oma juhile palka maksta, võiksid oma esimeest premeerida hea tää eest näiteks jõulude ajal ühekordse preemiaga. Ma arvan,et tasuks kaaluda.

Valge · Postitus Postitas **Valge** » 19 Okt 2006 20:06

Minu meelest igas normaalses juriidilises ettevõtmises arvestatakse palga maksmisel reaalseid täätulemusi. Küsimus on selles, et kuidas neid tulemusi ikkagi mõõta. õks võimalus on see, et juhatus teeb majandusaasta aruande juurde ka ülevaate tema tää tulemustest ja sellega seotud ajakulust.
[b:b7efe11abd]Näiteks[/b:b7efe11abd]
Tää tellija või alus (n üldkoosoleku otsus... jne)
Tää kirjeldus - siin peab juba detailsemaks minema
Kulutatud aeg või ajaperiood - aasta kuu kuupäev ja kulutatud tunnid
Tää organiseerija/teostaja - siin võib täid organiseerida ka mitte palgaline täätaja
Tulemus - ootel, tääs, peatatud, lõpetatud
....?

EKÜL foorumil kõlas väga mitteusutavalt selline faas, et 24 h tegeletakse Kõ-ga ja selle probleemidaga. Magama minnakse murega ja tõustakse murega. Minul küll nelja aasta jooksul ei ole sellist 24h kogemust, kuigi olen väga pühendunud sellesse tegevusse
Sain ka teada, et muretsejal on väga vastutusrikas põhitää, kuid mind pani imestama, kas ta oma põhitääd siis ei teegi?????
Kui Kõ juhtimine ongi põhitää, siis peab ka seal olema mõõdetavatele täätulemustele orienteeritud tasu maksmine.

Mida arvate?

sirts · Postitus Postitas **sirts** » 20 Okt 2006 10:35

Olen Valgega selles osas nõus, et 24 tundi seda tääd ei tehta. Pingelisemad perioodid on siis, kui midagi renoveeritakse või remonditakse. Olen seda omal nahal tundnud, et siis võta või selleks ajaks põhitäält lahti. Kuid et 24 tundi oleks tääd, on nonsenss.
Samas oen seda meelt, et kui korteriühistut juhitakse põhitää kõrvalt, siis on mingid kokkuleppelised tasud ja hüvitised, kui seda aga tehakse põhitääna, siis peaks olema mitu ühistut, et palk välja teenida. Juhi tää pole ju nii konkreetne nagu näiteks majahoidjal või raamatupidajal. Samas maksab siin vastutus, muidugi niipalju kuivõrd seda tunnetatakse.
Samuti on vahe,kuigi mitte suur, kas inimene on läbinud vastavad kursused või mitte. Väidan, et sellised oskused, nagu pakub oma kursustel EKÜL, on põhimõtteliselt mõned inimesed juba oma põhitääl kätte saanud ja vaja oleks vaid end täiendada.
Et maksta palka, peaks olema elementaarsed oskused, peaks olema võimalik enda sobivust sellele tääle kuidagiviisi testida. Seda annaks korraldada ka näiteks internetipõhiselt või miks mitte ka kirja teel, sest põhitääkohta pidaval inimesel ei ole sageli võimalik kursustel käia.

Postitus Postitas **Heino** » 20 Okt 2006 21:17

Korraliku palga võib välja teenida ka ühistut juhtides.

Samas pooldan ma seda, et ühistu juhtimist tehakse ikkagi tää ajal. Need õhtused uksekella helinad õhtusel ajal ei ole ikkagi normaalsed.

Valge · Postitus Postitas **Valge** » 20 Okt 2006 23:49

Ehk siis palka peaks maksma subjektiivsusele toetudes.
Ma ei tea kohe, kui ma oma põhitääd teen (ja ma ei ole koristaja, pigem tääkorralduse ja kvaliteedi inimene), siis minu tääd mõõdab tääandaja alati ja maksab mulle ka selle eest palka.
Kui täätulemused on mõõdetavad, siis saab rääkida ka kvaliteedist ja kompetentsist. Samuti saab mõõdetava tää puhul rääkida ka tää efektiivistamisest.
Kas tõesti pole juhatuse esimehel midagi ette näidata?
Usun, et taoline mõttekäik ei ole veel paljudes asutustes omane, kuid varsti see jõuab ka väiksema firma juhi kõrvadevahele Keegi ei taha maksta subjektiivsuse eest palka, see on minu arvamus.

ergon · Postitus Postitas **ergon** » 21 Okt 2006 02:22

Kuidas ei ole mille järgi mõõta? Juba MTõ seaduses on asju mida juhatus / esimees tegema peavad (on kohustatud). Kindlasti lisandub veel ühte teist põhikirjast. Kui kohustuslikud asjad on tehtud, siis lisanduvad siia jooksvad ülesanded erinevate renoveerimisprojektide juhtimise näol.

Samas meenus hetkel, et kui juhatus on kõik teenused sisse ostnud üldkoosoleku otsusega, siis ka nemad on head tääd teinud. Kuid siis oleks, vähemalt minul, patt selle eest raha võtta.

Olgem ausad ca 75 - 100 korterilise maja ühistu juthimise eest ei saa küsida "korraliku palka" ja aega seal ei ole ka midagi teha 170 tundi kuus.

sirts · Postitus Postitas **sirts** » 21 Okt 2006 02:26

Siin tuleb mängu veel üks uus mõiste - mis on kellelegi "korralik palk"?

Valge · Postitus Postitas **Valge** » 21 Okt 2006 12:11

[quote:fd74e84fdc]Kuidas ei ole mille järgi mõõta? Juba MTõ seaduses on asju mida juhatus / esimees tegema peavad (on kohustatud). Kindlasti lisandub veel ühte teist põhikirjast.[/quote:fd74e84fdc]

MTõ, KõS, KOS + põhikiri paneb kohustused paika, kuid kas neid täidetakse ka, selles on küsimus. Kui korteriomanikul on vaid võimalik täätulemusi kuidagi tajuda mitte mõõta, siis tegelikut tulebki välja, et palka makstakse subjektiivsuse alusel.

Juhatuse tegevuse pädevusse kuulub:
üldkoosoleku kokku kutsumine ning otsuste täideviimine;
õhistu rahaliste vahendite valitsemine;
raamatupidamise korraldamine;
revideerimisel abistamine, kui seda revisjoni liikmed nõuavad;
majandustegevuse aastakava ja aastaaruande koostamine, läbivaatamine ja esitamine üldkoosolekule;
Koostab nõudekohase majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansi andmise/jagamise igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu.
Majandustegevuse aastakava ja majandustegevuse aastaaruande peab heaks kiitma enne korteriühistu liikmetele esitamist õhistu juhatus ning listaud peab olema revisjoni järelotsus;
erakorraliste sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine;
erakorraliste (majandustegevuste aastakava välise), elamu säilitamiseks vajalike remonttääde otsustamise summa aastas (summaliselt määrab üldkoosolek oma otsusega);
elamu ......, haldamise, majandamise ja hooldamise ning sellega seotud jooksvate õhistu tegevusega seotud küsimuste (s.h. tehingute tegemise) otsustamise vastavalt õhistu põhikirjale, majandustegevuse aastakavale ja üldkoosoleku otsustele;
õhistu palgaliste täätajate täälevõtmine ja vabastamine (välja arvatud juhatuse liikmega käsunduslepingu sõlmimine);
õhistu asjade puhul nõuete rahuldamine ja sisse nõudmine ning volituste piires tehingute tegemine;
tähtaegadest kinnipidamiseks ja õigusliku ning majandusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmete rakendamine;
majaelanike registri pidamine;
Kõ..... kinnistu- ja hoonepassi pidamise ning täiendamise reaalajas;
korterites tehtavate ehitustääde järelevalve korraldamine (juhatuse pädevuse ja EV seaduste raames);
järelevalve korraldamine avarii-, hooldus, ja remonditääde üle;
elamu ja selle tehnosüsteemide korralise ülevaatuse teostamise korraldamine
energiasäästu ja (küte, vesi, elekter) kasutamise graafiku koostamine ja täiendamine reaalajas;
kohustusliku ettekirjutuse tegemine õhistu liikmetele;
dokumendihaldussüsteemi olemasolu ja korrashoiu tagamine;
vastavuses EV seadusandlusele põhikirja, kodukorra ja muud ühistut reguleerivad reglementide koostamine ja muutmine ning esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks
üldkoosolekul kinnitatud põhikirja, kodukorra ja muudest reglementidest, kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud sanitaar-ja tuleohutuseeskirjadest kinnipidamise järelevalve tagamine;
õhistu esindamine erinevatel tasanditel sh õhistu huvide ja õiguste kaitsmine suhetes kolmandate isikutega kohtu- ja ametiasutustes;
teabe andmise tagamine juhatuse liikmete tegevuse kohta õhistu liikmetele ja õhistu organitele;
õhistu liikmete arupärimistele vastamine mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 7 kalendripäeva jooksul;
õhistu liikme kirjaliku arupärimisele vastamise tagamine kirjalikus vormis eelnimetatud aja jooksul.
kohustub eelnimetatud aja jooksul. õhistu teisi liikmeid teavitama kirjalike arupärimiste laekumisest ja nende sisust.
täidab muude seadusest ja õhistu põhikirjast tulenevate küsimuste otsustamise
Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.