remondifond õiglaselt

[tähelepanelik]

Sirts, see pole üldse oluline kuidas keegi jagab - kui on kokku lepitud ja põhikirjas sätestatud, siis olen aru saanud, et KÜS § 15 1 alusel jaga kulusid kasvõi korteri seinavärvi järgi. Kuna teema on õiglane jagamine, siis selles on hoopis küsimus ja kui mõnel on sätestatud, et jagataksegi seinavärvi järgi ja sellega ka rahul ollakse, siis see ongi ju õiglane.

Asjalik jutt küll pisukese irooniaga, aga tegelikult ongi nii, et tähtis on see kuidas liikmed omavahel kokku lepivad, seadusandja ses suhtes märkimisväärseid takistusi ei tee. Eks iga ühistu tea kuidas tal otstarbekam ennast majandada on.

[sirts]

No ma tahangi sinnani oma küsimusega jõuda, et kuidas on otstarbekas majandada. Ja sellist raha kogumise viisi, kus kõik maksavad siis, kui tekib tahtmine midagi remontida, pole ma kusagil nimetanud ebaseaduslikuks. Kas on selline mulje jäänud? Loomulikult pole midagi halba selles, kui majarahvas kogub ja maksab raha kellegi kätte ja siis tellitakse töö. Aga minul tekib siis küsimus, milleks see ühistu siin veel siis? Pidage niisama koosolekuid ja otsustage omi asju.
Ilmselt on teil õnnelik maja, kui suudate kõiges kokku leppida, kui kõik inimesed on maksujõulised ja suudavad selle raha korraga välja käia. Remont pole tänapäeval ju sugugi odav lõbu. Ebaõiglane tundub mulle isiklikult koguda hooldusraha võrdselt kõigilt korteritelt. Aga jah, ega ma ei vaidlegi, et kui teie rahvas nii on otsustanud, siis muidugi. Ma lihtsalt arvan, et nii koguneb raha liiga vähe ja ühine majandamine kaotab mõtte.

[tähelepanelik]

Sellele küsimusele, muide väga hea küsimus, milleks siis veel ühistu , ei oska mina küll vastata. Seda oleks õigem seadusandja käest küsida. Sama arusaamatu on mulle vajadus elamuühistud ümber nimetada hoone- või korteriühistuteks. Mul on selle kohta küll oma arvamus, kuid see on hoopis teine teema. Mis majandamisse puutub, siis ei tea tänu kellele või millele oleme seni suutnud, inimesed pigistavad pigem kõhu kõrvalt kui on nõus pankasid nuumama.

[Valge]

Kuna majas elab üsna suur osa eakaid inimesi pole võimalused eriti suured, kuid hädavajalikkusest saavad inimesed üsna hästi aru.

Väiksemas korteris võib elada palju rohkem inimesi kui suures, järelikult kasutavad nad ka üldkasutatavat pinda rohkem.

Jutt oli üldkasutatavatest ruumidest ( trepikoda ,kelder, soojussõlm. JNE.), see tähendab pinda mida kõik ühtmoodi kasutavad. Katust on ühel korteril vähem teisel rohkem.

Ilmselt eakad inimesed omavad väiksemat korterit ja kuna neid on rohkem, siis on pandud suurema korteri omanikud lihtsalt fakti ette, et maksa rohkem, meie otsustasime. See on minu subjektiivne arvamus.
Kui nüüd tekib ikkagi vaidlus, siis kuidas sa ennast välja rabeled? Vasta palun nüüd küsimusele, mitte ära keeruta põhikirja ümber.
Toon sulle ka näite
viimane korrus, välisena korter, katuse remot, väliseina remont. Vaidlustus, miks peab selle korteriomanik maksma suurema summa kui väiksema korteri omanik, kelle korter asub alumisel korrusel ja ei paikne väliseina vastas? Kuidas jaguneb, siis ühisomand?

[tähelepanelik]

Meil pole kunagi kombeks olnud näpuga põhikirja või mingit muud dokumenti mööda järge ajada. Katus on meil vahetatud viilkatuse vastu , liikmed tasusid vastavalt korteri suurusele. Samas trepikoja uste ja akende eest tasusid kõik korterid võrdselt, soojussõlme rekonstrueerimise eest tasusid kõik korterid võrdselt, sest sellise otsuseni jõudis üldkoosolek mitte juhatus.
Mis puutub korterite arvusse, siis väikeseid kortereid on proportsioonis nii vähe, et alatu suhtumisega on neile võimalik kõike kaela määrida isegi siis kui selleks on vaja 2/3 üldhäältest. Seni oleme kuulanud kõikide arvamust ja võimalust mööda seda ka täita. Mis puutub aga otsaseinte soojustamisse, siis siin olen komplekslahenduse pooldaja, soojustada tuleb kogu fassaad või mitte midagi, välja arvatud juhud kui elanikule tõesti lumi tuppa tuiskab või toatemperatuur ei võimalda normaalset äraelamist, meil õnneks seda probleemi ei ole. Kusagilt välja rabeleda on vajadus vaid siis kui oled sisse kukkunud.

[sirts]

Lugedes neid eelmisi tähelepaneliku väiteid siin, siis ei saa ma aru, milleks oli vaja kõigepealt sellist jura ajada. Rääkinud kohe asjast nii nagu see on ja kõik oleksid kohe aru saanud, millega tegemist. Algatuseks oleks võinud mainida sedagi, et tegemist on elamu-, mitte kortriühistuga. Seal on ikka vahe täiesti olemas.
Minul isikliklt jäi alguses selline mulje, et siin hakkab targutama taas keegi selline korteriomanik, kes on veendunud,et katus on oluline ainult viimase korruse inimestel ja uusi välisuksi on vaja vaid esimese korruse elanikel.
Ja oh seda solvumist siis, kui tähelepanelik siit pika puuga vastu sai!?
Aga ega keegi ei käse ju otseselt mingi ühistu olla? Ühistud on sündinud ikka vajadusest efektiivsemalt majandada ja ise oma rahade kasutamise üle otsustada.

[Valge]

Meil pole kunagi kombeks olnud näpuga põhikirja või mingit muud dokumenti mööda järge ajada. Katus on meil vahetatud viilkatuse vastu , liikmed tasusid vastavalt korteri suurusele. Samas trepikoja uste ja akende eest tasusid kõik korterid võrdselt, soojussõlme rekonstrueerimise eest tasusid kõik korterid võrdselt, sest sellise otsuseni jõudis üldkoosolek mitte juhatus..

Kas remondifondi jagamist (mksmist) otsustab teil mingites olukordades juhatus? Millistel juhtudel?

[tähelepanelik]

Sirtsule.
Tegelikkuses on see vahe rohkem juriidiline kui praktiline ja ka meie kaalusime kaua kumma kasuks otsustada, kuna põhimõttelist vahet polnud ning liikmete huvisid ei kahjusta ka hooneühistu, samas on korteriühistu registreerimisega probleeme ja sekeldamist juhatusel rohkem, otsustasime hooneühistu kasuks, kuigi isiklikult pooldan rohkem korteriühistut.
Valgele
Praktikas püüame vältida, samas sundolukordades tuleb seda paratamatult teha ja siin saab määravaks summa suurus, tööd mida ei saa määratleda elamispinna suurusega jagatakse võrdselt, tööd mida saab pinna järele.
Samas teie poolt pakutud otsaseinte soojustamine on küll ühtpidi otsakorterite rida, teisest küljest väheneb sellega kogu maja küttekulu, nii et ikka elamispinna järele.

[tähelepanelik]

Uue juhatusega tahame elu nii sisse seada, et iga trepikoda tasub remondisumma ise, see aitab ehk aru saada, et kodu ei lõppe korteri ukse taga, vaid jätkub trepikojas ja maja ümber.

[sirts]

No vahe on siiski praktiline. Pole päris täpselt nendesse EÜ või HÜ asjadesse süvenenud, kuid niipalju kui mäletan, siis
* HÜs või EÜ võivad asutada vaid vähemalt viis liiget ja TÜSi järgi on tegu äriühinguga
* HÜs on liikmemaks
* osamaks kuulub tagastamisele
* korterimüügiga peavad olema nõus ka teised ühistu liikmed
Minu meelest on juba need erinevused vägagi praktilised, mitte ainult juriidilised.

[tähelepanelik]

Kulla Sirts, teie teadmised põhinevad elamuühiste, ehk elamukooperatiivi päevist, praegu pole ühistul praktiliselt mingeid õigusi, elanike arvestust peab müstiline registripidaja , kes teab kus jne. Õigusi ja võimalusi on oluliselt vähem kui korteriühistul. Ainus vahe on see, et korteriühistus müüb liige korterit, hooneühistus liikmelisust. Liikmemaks on hooneühistus teie halduskulu, see on küll ainult nime vahe.

[Valge]

Selle pika kirjavahetuse kohta ütlen ma seda, tehke kuidas tahata aga kui tegevus on seadusevastane ja majas on nutikas elanik kelle huve rikutakse, siis tekib jama. KÜ on nagu äriühing aga omade möendustega, kelle suhtes kehtivad enamus seaduseid ja määruseid (mitte ainult KOS, KÜS, MTÜ, VÕS)