viivised

[aasa]

Tundub, et teema on muutunud asisemaks. Tõepoolest viivise suurus peab olema "normaalne" ja praegu KÜ seaduses kehtiv 0,07% seda ei ole. 2% on ka kindlalt liiga palju, siin võiks hakata juba rääkima kasumist. Raamatupidaja jaoks on selle viivise arvestamine tegelikult paras peavalu. Loe päevi, millal maksis, palju siis võlg jäi... ja kõik see kokku. Kas ja kellele see mõjub - see on erinev. Mõnele mõjub väga, teisele mitte niipalju.
Kopli8-le võiks aga öelda, et see pole miski vabandus , et ei saanud koosolekul olla ja ei teadnud selle otsustest. Nii oleks ju imelihtne - koosolekul ei lähe ja seega ei pea ka mingeid seal vastu võetud otuseid täitma. Jaanalinnu efekt siin ei aita.

[suisse]

See on selge, et koosolekul osalemata peab kõikki koosoleku otsuseid täitma - see info oli ainult selgitamaks seda, miks ei olnud võimalik õigeaegselt protestida 2% päeva viivise kehtestamise vastu protesti avaldada. Kuna siiani olid kõik arved alati õigeaegselt tasutud siis ilmnes see alles nüüd. Töölt vabaks mitte saamine on minu arust ka piisav põhjus koosolekul mitte osalemiseks.
Siit küsimus: kuidas tagada kõikide liikmete ÜK otsustest teavitamine ilma liigse kuluta.
ja teine küsimus: Kas on tõesti nii, et kui ühe kuu on arve tasumisega jäin hiljaks ja järgmises arves on selle eest viivis, siis tasudes teenuste eest oleva summa (viivise summa jäi tasumata) loetakse tasutuks viiviste summa ja osaliselt teenuste summa ning teenuste eest jään võlgu (viivise summa jagu). Loogiline oleks ju et võlgu jäin viivise.

[sirts]

Enamasti kustutatakse kõigepealt viivised, aga võib olla nii või teisiti.
Töölt mitte vabaks saamine pole piisav põhjus üldkoosolekult puudumiseks. Kui inimene ei saa ise kooseolekust osa võtta, siis võib ta end esindama volitada oma täiskasvanud pereliikme või teise ühistu liikme (naabri).
Erinevalt juhatuse otsustest jõustuvad üldkoosoleku otsused vastuvõtmise hetkest. Küll aga on Korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
Mis puutub otsuste avalikustamisse, siis üldkoosoleku otsused võiksid olla teadetetahvlil või ühistu koduleheküljel üleval. Ja otse loomulikult võib ju ise koosolekult puududes küsida otsuste kohta neilt, kes koosolekul käisid.
Kui on soov saada otsust kirjalikult, siis on teil õigus seda juhatuselt iga kell nõuda. Küll aga võib juhatus selle eest võtta tasu. Meie kehtestasime kodukorda, et iga väljastatud dokumendi koopia lehekülg maksab 2 krooni.
Loomulikult peate selle eest ka tšeki vastu saama.

[ergon]

Korralikuks kommunikatsiooniks ei ole ju palju see, kui igale liikmele saadetakse (pannakse postkasti) üldkoosoleku protokoll. Juhatuse otsuseid saab lugeda infostendilt ja kodulehelt. 500 lehte paberit maksab ca 80 krooni ja 2000.- kroonise laserprinteriga saab omajagu neid protokolle printida ja jagada.
Viivist hakatakse arvestama päevast, mis järgnes maksetähtajale.
Mingist eelnevast teemast on meelede jäänud arutelu ja seadusest sai vaadatud, et kõigepealt tasutakse viivis ja ülejäänud summa arvelt siis põhiosa. Viiviselt ju viivist ei arvestata.

[suisse]

Nagu eelpool soovitati, siis küsisin juristilt nõu viivise suuruse kohta.
Tema seisukoht oli, et tegemist on mittetulundusühinguga kelle tegevust (s.h. nii juhatuse kui ka ük otsuseid) reguleerib KÜS ja sellele vastukäivaid otsuseid ei või ÜK vastu võtta - seega ÜK otsuse või juhatuse otsusega võib viiviks määrata 0,07%.
Volitada oleks jah õige, kuid kahjuks on ainus pereliige ainult 5 aastane ja naabrid, kellega lävib (teistega on keelebarjäär-muukeelsed elanikud) nii eakad inimesed, et nende volitamine on mõttetu, ega nad paberkandjal otsuseid ei too, koosolekul ainult noogutavad ja aee on kõik.
Kodulehekülge sellel KÜ ei ole ja soovile saada põhikirja koopia (kas või eks millest teen ise koopia) vastati, et mine Tondile Äriregistrisse ja sealt saad.
Oma kogemustest võin öelda, et võlglast ei pane maksma suur viivis, vaid järjekindel võlgnevuse sissenõudmine avalikult teiste KÜ liikmete ees, kuni tal hakkab piinlik. Alates 1996. aastast olen teinud KÜ raamatupidamist ja esimesel aastal esitasin viivise arveid, kuid see oli liiga suur töö selle naeruväärse summa KÜ-le saamiseks - ühesõnaga jama. Praeguseks olen saavutanud olukorra, kus liikmed, kellel on erinevatel põhjustel raskusi arve õigeaegse tasumisega helistavad mulle ja teatavad, mis kuupäevaks nad arve tasuvad. Omavaheline pidev ja meeldiv suhtlemine annab kõige paremad tulemused. Võlga ei pea ju vihaselt nõudma.

[sirts]

Arvelauaga viiviste arvestamine on jah raske, võta mõni normaalne programm, näiteks korteriyhistu.net. Teeb sinu eest suurema osa tööst ära. On kindel ja usaldusväärne. Uuri järele www.korteriyhistu.net. Kolm kuud saad tasuta proovida ja katsetada. Siis aga ei raatsi loobuda. Edaspidi maksab programm iga kuu 5 krooni korter, mis on imeväike summa arvestades seda, mis sellega teha annab.

[aasa]

Eelpool öeldi: Oma kogemustest võin öelda, et võlglast ei pane maksma suur viivis, vaid järjekindel võlgnevuse sissenõudmine avalikult teiste KÜ liikmete ees, kuni tal hakkab piinlik. Alates 1996. aastast olen teinud KÜ raamatupidamist ja esimesel aastal esitasin viivise arveid, kuid see oli liiga suur töö selle naeruväärse summa KÜ-le saamiseks - ühesõnaga jama. Praeguseks olen saavutanud olukorra, kus liikmed, kellel on erinevatel põhjustel raskusi arve õigeaegse tasumisega helistavad mulle ja teatavad, mis kuupäevaks nad arve tasuvad. Omavaheline pidev ja meeldiv suhtlemine annab kõige paremad tulemused. Võlga ei pea ju vihaselt nõudma.[/quote]
Ilmselt saate nüüd isegi aru, et see 0,07% on naeruväärne ja ei tasu vaeva. Seetõttu on täiesti arusaamatu miks selline punkt seaduses juba pikka aega. Katsu, kas saad kusagil sõlmid lepingu, mille viivise % on nii väike.
Aga huvitav oleks teada kuidas see avalikult võlgade väljanõudmine käib. Üldjuhul ei tohi enam selliseid teateid avalikustada. Vanasti võis neid tihti näha küll kohalikes lehtedes ja mujal. Enam ei tohi, ühel seminaril räägiti, et kui maja siseselt postkastides ehk veel võib olla teada, aga koridoris seinal enam ei tohi. Võib riivata "kodaniku" huve.
Aga üldiselt peab teil väga hea ühistu olema kui pidevalt helistavad ja teatavad, millal võla maksavad
Küll, aga see juristi arvamus viivise suhtes on täpselt ainult tema arvamus ja ei midagi rohkemat (kahjuks) Kohtus on asjad tihti teistmoodi.

[suisse]

Küsimusele, kuidas võlga sisse nõudsin - vestlesime avalikult (s.h. ka teiste liikmete ees), küsisin alati viisakalt, kuna võlgnevus saad likvideeritud ning järjekindlus viis selleni, et oma viis aastat pole selleteemalisi vestlusi vaja pidada olnud. Ühe nahhaalsema võlglase suhtes sain abi kohalikust omavalitsusest, sest ta saab toimetuleku toetust. Olukord ise mängis hea võimaluse kätte. Kuna vald ei jälginud toimetuleku toetuse taotluse saamisel, et elamispinna eest arved oleksid tasutud, siis oli mul võimalus keelata toimetulekutoetuse maksmine ning nüüd laekuvad tema arved õigeaegselt ja pole ühtegi viivitust. Minu arust on lihtsam suhelda, kui naeruväärseid viiviseid arvestada.

[Metsakooli]

Viivist hakatakse arvestama päevast, mis järgnes maksetähtajale.

Minu teada saab KÜ puhul hakata viivist arvestama maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Ehk siis kui aprilli eest esitati 5. mail arve mille maksetähtaeg oli 20. mai, siis viivist saab ikka hakata arvestama alles 1. juunist.

[Heino]

Minu teada saab KÜ puhul hakata viivist arvestama maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Ehk siis kui aprilli eest esitati 5. mail arve mille maksetähtaeg oli 20. mai, siis viivist saab ikka hakata arvestama alles 1. juunist.

nii ongi:

KÜS § 7. Osamaks

Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

[Kirsika]

Mul on teemaga seonduv küsimus viiviste kohta. Nimelt KÜS sätestab, et viivist võib nõuda juhatus. Meil on aastaid "püsivõlglane" kelle viivise suurus on juba 25000 krooni. Samas ei ole meil seni olnud just eriti toimiv juhatus ja kahtlustan, et puudub ka konkreetne juhatuse otsus sellelt inimeselt viiviste nõudmiseks. Kas sellise otsuse puudumise tõttu ei olegi meil alust seda viivist välja nõuda või on see juba iseenesest juhatuse poolne viivise nõudmine, kui raamatupidaja seda viivist arvestab?

[Valge]

Seadus sätestab viivise arvestamist ja suurust.
Viivise arvestamiseks on üldkoosoleku otsus, kui see on olema, siis oled sa omadega sees.
Pea aga meeles, et viiviselt omakorda viiviseid ei tohi arvestada. Seda käsitletakse kui alusetu rikastumist

[sirts]

Viivise arvestus peaks olema juba põhikirjas. Nii suur viivis on ka juba nonsenss. Kui suur see võlg siis veel on ja miks seda pole tagasi nõutud? Seda võlglast oleks lihtne kohtusse anda, ma arvan. Nii suurt võlgnevust pole tavaliselt tagasi võimalik hoobilt maksta, ehk siis pannakse korter müüki? Üldkoosolek peaks juhatuselt nõudma, et see asjale ametliku käigu annaks. Ja kiiresti.

[Kirsika]

Võlg on hetkel 30 000 krooni. Võlgnik on maksnud seda suvalistel aegadel suvaliste summade haaval, igakuist arvet pole tasunud vist juba mitu aastat. Ja iga kord makstes kirjutab ta ülekande selgitusse "põhiosa tagasimakse". Ilmselt on ta kindel, et me ei saa temalt viivist nõuda (tegemist on juristiga, kellel rahalisi raskusi küll olla ei tohiks).
See, et ühistu pole siiani mitte midagi ette võtnud raha kättesaamiseks, see on mittetoimiva juhatuse probleem olnud. Nüüd on uus juhatus ja see teema on prioriteet nr 1.

[sirts]

See on paras lollitamine. Ei maksa juristi karta lihtsalt seepärast , et ta jurist on. Alustage talle kirjade saatmist, kus soovitate võla ära maksta või koostada maksegraafiku, milles kohustate tasuma kuumakse pluss osa võlast. Võtke temalt allkiri, et ta tunnistab oma võlga ja on nõus maksegraafiku alusel hakkama seda kustutama. Vastasel korral ähvardage, et annate võlanõude kohtusse. Kusagil siin lehekülgedel peaks olema ka näidis, kuidas meeldetuletuskirju kirjutada. Paarist kirjast piisab.
Nii suure võlanõude puhul tasub pöörduda ka inkassofirmade poole. Kui ta neile mingil moel ei reageeri, siis alustage kiirmenetlust. Uurige kohtute kodulehekülgedelt, kuidas see käib. See pole üldse keeruline. Täidate blanketi ja saadate nõude kohtusse. Seal tegeldakse sellega edasi.
Samas soovitan kehtestada korra, kus eelkõige kustuvad viivised ja alles siis põhiosa. Tema võib ülekandele kirjutada mis tahes, maksma peab aga ikka kogu arvet. Soovitan jälgida, et viivis oleks ikka 0,07% nagu ette nähtud. Juristiga vaieldes, peate olema ka kindlad, et teie endi raamatupidamine on tip-top korras.

[Kirsika]

Tänan nõuannete eest. Kuna raamatupidamisteenust ostame haldusfirmast, siis ei tohiks seal mingeig probleeme olla.

[sirts]

Jah, aga kohtusse peate võlgniku andma ikka teie.

[killu]

Lugesin huviga siinset arutelu. Olen küll nõus, et see 0,07% on häbematult väike protsent, ent küsida tahaksin hoopis seda, et kas ja kui paljudes KÜ-des seda viivist siis ikkagi arvestatakse? Kuigi väikese maja ja väikeste arvete puhul on see vihmapiisk vannis, siis kas see märge arvel ikkagi distsiplineerib või ei?

[pimeloom]

Esiteks ei ole viivis vaid märge arvel, vaid rahasumma, mida te korteriomanikult nõuate. Ja teiseks on näiteks 100 krooni väikese ühistu jaoks ilmselt palju suurem raha kui suure ühistu jaoks.

Aga meie oma ühistus arvestame loomulikult viivist. Ei ole raamatupidaja jaoks üle jõu käiv tegevus.

[lasnakas]

Korteriühistuseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769852
§ 7. Osamaks
(4) Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12876121
§ 113. Viivis
(1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. .....
(lugege sealt ise edasi)
§ 415. Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
(2) Kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse:
1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;
2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;
3) kolmandas järjekorras intressi katteks;
4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
===================
0,07% päevas teeb 0,07 x 365 päeva = 25,55% aastas, seega täiesti arvestatav protsent.
Juhatus ise võib kinnitada 0,07% päevas, vaid üldkoosolek võib suurema viivise % kinnitada.
Viivise arvestamine on raamatupidajale lisatöö, kuid mis teha. Meil arvestatakse alles paar aastat viivist 0,07% päevas erandita kõigilt, kes pole kuu viimaseks päevaks jõudnud arvet ära maksta. Koheselt viivise arvestamisest alates said mitu suurvõlgnikku oma vanad võlad likvideeritud ja pole tänaseni mitte kordagi maksmisega hiljaks jäänud. Viivist arvestatakse igakuiselt vaid tasumata põhivõlalt, arvestatud viiviselt viivist ei arvestata. Kuidagi paljuvõitu tundub 30000-lt viivis 25000 kr., viivisesumma arvestus tuleb üle kontrollida ja kui õige on, siis kohtusse anda.
Veel seda, et meil on KÜ üldkoosoleku otsus, et kõik kulud, mis kaasnevad võlglase võlgade inkassosse või kohtusse andmisega, katab võlgnik.

[tull6]

Ma ei ole eelnevat põhjalikult läbilugenud.kuid oma praktikast võin öelda,et viiviste arvestamine on ühistule kaheti kasulik:
1.distsiplineerib - üht osa omnikest,
2.toob ikka arvestatava summa ühistu eelarvesse
seda eriti suure ühistu puhul.(kesk.~800 kr./kuus)Viiviste arvestamise algul oli küll palju telefonikõnesi. Viiviste arvestase sisseviimisest soovitan üldkoosolekul teatada ja protokollida, siis on raanatupidajal kerge tel.kõne lõpetada.

[sirts]

Ja viiviseid tasub rakendada kohe algusest peale.