Ühisomand Rõdud
Moderaator:Heino
Kallid foorumlased, kogu nende pikkade juttude ja tühjade vaidluste peale olete unustanud põhialuse = KORTERIõHISTU on õHISELT majandatav värgendus ,siin ei saa teha vahet kus korrusel keegi elab ja palju tal näiteks rõdusid, maja on kõigile siiski ühine ja osa eelkõnelejaid on märkinud õigesti et meil kehtivate seaduste alusel kuulub omanikule induviduaalselt tapeet seinas ja lakk põrandal. Ka korteri välisust ja aknaid peaks ühistu õHISELT remontima, vaid selle tõttu et oleme vaesed, on see ja palju muud, vaikimisi paljudes ühistutes see jäänud igaühe oma mureks. Enamus probleeme on kahjuks tingitud sellest ,et MEIE ühistud on moodustatud tagurpidi - kõigepealt keegi ehitas maja siis korjati mõõda ilma inimesed nagu partei ja valitsus ette nägi, aga vabariigi sündides pühkisid riigiisad probleemi oma kojast välja, sundides suvaliselt kogunenud inimesed ühistutesse = tegelikkuses tekkis siis sundühistutamine.•ige ühistu tekkib ikkagi siis kui asjasthuvitatud inimesed kogunesid, panid rahad kokku ja olid kogu aeg asjaga kursis, ikkagi konkreetselt omale ehitati -siit ka suhtumine OMA MAJASSE. Teine asi mis on unustatud on DEMOKRAATIA, kui koosolek otsustas siis see on ikkagi täitmiseks ja et õigeid otsuseid vastu võetaks peab ka koosolekutel kohal käima -kahjuks seda ei viitsita teha ja pärast siis sahmerdatakse peasi et ei peaks maksma. Kahjuks ei ole juhatustel oma raha ikka kõigi majaelanike eest maksta .
Veelkord teisitimõtlejatele =MAJA on õHINE kõigile olenemata korteri suurusest või asukohast ja ühiselt tuleb selle ülalpidamise ja paremakstegemise eest ka MAKSTA. .
Veelkord teisitimõtlejatele =MAJA on õHINE kõigile olenemata korteri suurusest või asukohast ja ühiselt tuleb selle ülalpidamise ja paremakstegemise eest ka MAKSTA. .
[quote:d504f04388]Kallid foorumlased, kogu nende pikkade juttude ja tühjade vaidluste peale olete unustanud põhialuse = KORTERIõHISTU on õHISELT majandatav värgendus [/quote:d504f04388]
Ervin, sellest siin foorumis ju kogu aeg räägitaksegi
Igale inimesele on oma särk ikka kõige ihulähedasem, peale selle loeb iga inimene oma raha väga kiivalt. õhistu mõte ja kogu see demokraatia jutt on õige, kuid kui korteriomanikul ei ole võimalik ühisomandit kasutada, siis ta pole nõus ka selle eest maksma.
Demokraatia seisneb ka selle, kui enamus tuleb vastu vähemusele ja kompenseerib vähemusele selle mida enamus kasutada saab.
Nagu ma varem kirjutasin, lahendab selle olukorra kohtu case, sest kui Kõ esimees esimesel korrusel ei ela, siis pole juttugi vähemuse arvamusest.
Ervin, sellest siin foorumis ju kogu aeg räägitaksegi
Igale inimesele on oma särk ikka kõige ihulähedasem, peale selle loeb iga inimene oma raha väga kiivalt. õhistu mõte ja kogu see demokraatia jutt on õige, kuid kui korteriomanikul ei ole võimalik ühisomandit kasutada, siis ta pole nõus ka selle eest maksma.
Demokraatia seisneb ka selle, kui enamus tuleb vastu vähemusele ja kompenseerib vähemusele selle mida enamus kasutada saab.
Nagu ma varem kirjutasin, lahendab selle olukorra kohtu case, sest kui Kõ esimees esimesel korrusel ei ela, siis pole juttugi vähemuse arvamusest.
veelkord ühisomandist
Vaadake Teie ei käi ju mõõda seinu ega katust seega ei saa ühisomandit kasutada , ometi tasute seinte ja katuse remondi eest, või äkki peavad Teie loogika järgi katusealused korterid ka katuse remondi eest rohkem maksma sest neile hakkab ju kohe kaela tilkuma kui katus katki.Muidugi loevad kõik oma raha aga kui teise korruse rõdu laguneb/selline on juba nõuka aegne kvaliteet/kas siis esimene rõduta korrus ootab millal sein rõdu alt kokku kukub, kuna rõdu korda ei tehtud ja siis oma isikliku rahakoti arvelt selle korda teeb, sest rõdu remondiks oli rahast kahju - seal põrgu värk käib ju ainult naaber.Ning kohtusse minek selle vastu et maja parendatakse on ikka täiesti naeruväärne ettevõtmine.Aga see on vist jube eestlaslik- kui pole kohtuasja pole eestlast .
Jutt, et esimees elades esimesel rõduta korrusel hakkab privileege organiseerima, on jura, sest selline esimees tuleks kohe minema lüüa, kes ei majanda maja kui tervikut.Ka kasutusel olevad seadused näevad ette kulude jagamist korteri ruutmeetrile mis lihtsustab ka asjaajamist, sest siis ei tekki pidevaid vaidlusi kellele, mille eest ja kui palju ERANDEID teha.Asi on põhiliselt ikka selles, et meil ei ole olnud võimalik moodustada ühistuid asjasthuvitatute poolt OMA maja ehituseks, kus kolme või nelja -või enamtoalise kortei omanikuks sai see kes arvas suutvat selle ülalpidamise ja tulevase remondi kulud tasuda.Selge et kolmetoalisse üksikuna elama jäänud pensionäär ei suuda eluga toime tulla ja ei ole nõus, õigmini võimeline ekspl.ja remondiraha maksma.Kuid ega sellepärast maja ometi laguneda saa lasta.Sotsiaalabi on ikka riigi eesõigus, iseasi kuidas ta seda teeb.Siin ei saa õhistu ehk enamus kahjuks peale kaastunde siin midagi ette võtta.
Jutt, et esimees elades esimesel rõduta korrusel hakkab privileege organiseerima, on jura, sest selline esimees tuleks kohe minema lüüa, kes ei majanda maja kui tervikut.Ka kasutusel olevad seadused näevad ette kulude jagamist korteri ruutmeetrile mis lihtsustab ka asjaajamist, sest siis ei tekki pidevaid vaidlusi kellele, mille eest ja kui palju ERANDEID teha.Asi on põhiliselt ikka selles, et meil ei ole olnud võimalik moodustada ühistuid asjasthuvitatute poolt OMA maja ehituseks, kus kolme või nelja -või enamtoalise kortei omanikuks sai see kes arvas suutvat selle ülalpidamise ja tulevase remondi kulud tasuda.Selge et kolmetoalisse üksikuna elama jäänud pensionäär ei suuda eluga toime tulla ja ei ole nõus, õigmini võimeline ekspl.ja remondiraha maksma.Kuid ega sellepärast maja ometi laguneda saa lasta.Sotsiaalabi on ikka riigi eesõigus, iseasi kuidas ta seda teeb.Siin ei saa õhistu ehk enamus kahjuks peale kaastunde siin midagi ette võtta.
Re: veelkord ühisomandist
[quote:6792699a58="ervin"]Asi on põhiliselt ikka selles, et meil ei ole olnud võimalik moodustada ühistuid asjasthuvitatute poolt OMA maja ehituseks, kus kolme või nelja -või enamtoalise kortei omanikuks sai see kes arvas suutvat selle ülalpidamise ja tulevase remondi kulud tasuda.Selge et kolmetoalisse üksikuna elama jäänud pensionäär ei suuda eluga toime tulla ja ei ole nõus, õigmini võimeline ekspl.ja remondiraha maksma. [/quote:6792699a58]
Issand, kuidas 3-toalise krt. omanik ei teadnud, et tuleb rohkem maksta? Soetades, ikka ju teadis. Igal ajal oli 3-toalise korterimakse suurem! Nii, et praegune maksejõuetus on märge sellest, et peab korterit müüa. •ige on see, et Kõ ei ole mingi metsenaat.
Issand, kuidas 3-toalise krt. omanik ei teadnud, et tuleb rohkem maksta? Soetades, ikka ju teadis. Igal ajal oli 3-toalise korterimakse suurem! Nii, et praegune maksejõuetus on märge sellest, et peab korterit müüa. •ige on see, et Kõ ei ole mingi metsenaat.
Ervin, loe palun kogu see teema foormis läbi, siis tead mida keegi asjast arvab. Minu arvamused on nime all Valge ja kordama ma seda uuesti ei hakka.
See mis puudutab kohut, ei ole Eestlastele omane. Eestlased on pigem mugavad ja ei soovi kohtuteed jalge all võtta.
Kahjuks ei ole ka sul mingeid kindlaid argumente, seega kohtupraktika oleks selle vaidluse lõpetamiseks parim.
See mis puudutab kohut, ei ole Eestlastele omane. Eestlased on pigem mugavad ja ei soovi kohtuteed jalge all võtta.
Kahjuks ei ole ka sul mingeid kindlaid argumente, seega kohtupraktika oleks selle vaidluse lõpetamiseks parim.
Reaalosa ja mõtteline osa
•igem oleks ilmselt see postitus (postituste voog) kuskile omandiküsimuste rubriiki ilmselt liigutada, aga ...
Mul tuli mõte endale uut korterit ostes notari käest järgi uurida, et mis ma selle reaalosana saan kui ära ostan. Kui keegi ostmisega ette jõuab, siis andku teada palju targemaks sai. Kardan, et vähemalt mõned notareid võiks sel momendil hätta jääda. Ega enamik korteri soetanud inimestest ilmselt ei tea, et mis nende omandi reaalosa hulka kuulub.
Ehk kellelgi õiguskansleriga suheldes kogemusi. Kas poleks õigem mitte KoS'iga seonduvad pügalad õiguskansleriga läbi arutada ja algatada seadusmuudatus, mis võtaks Kõ üldkoosolekutelt pädevuse osadele majaelanikele liiga teha? Idee siis selline, et absoluutselt kõik ühistu kulud jagataks mõttelise osa peale laiali.
Tulemus: Iga omanik teab korterit ostes täpselt, et kas majas võidakse teha lähimal ajal kulutusi rõdu või lifti vms renoveerimiseks ja arvestada sellega (et kulu ka tema peale jagatakse) hinna pakkumisel.
Kuskil seal täienduses peaks ilmselt siis olema paremini/täpsemini lahti kirjutatud ehk ka see, et milline osa rõdudest, elektripaigaldisest ja veevärgist on korteri reaalosa (elektri grupikaitsmed?, korterisisene kaabeldus?, rõdu pind) ja milline ühisosa (rõdu piirded?) ja kui suured on omaniku kohustused reaalosa korrashoiul (akende värvimine?).
Ebaõigluse üks ilmekas kurioosne näide tuli praegu meelde:
Kunagi kuskil foorumis arutatud 9-korruselise maja liftide teema. Küsimus siis selles, et kas alumise 5 korruse elanikud võivad üldkoosolekul otsustada, et maja ei vaja enam lifte?
Arutelu tulemusel soovitati 5 ülemise korruse elanike poolt otsustada, et alumised 4 ei vaja ka solgitoru.
Iseasi on muidugi see, et kui otsakorterite elanikel natuke liiga külm on, aga Kõ üldkoosolek pole nõus maksma otsaseinte soojustamise eest mõttelise osa järgi, et kas siis säilib neil võimalus raha ise juurde panna, et tää ikkagi tehtud saaks või õigus nõuda radiaatoritele rohkem ribisid vm, et sama temperatuur tagatud oleks.
Mida arvate?
Mul tuli mõte endale uut korterit ostes notari käest järgi uurida, et mis ma selle reaalosana saan kui ära ostan. Kui keegi ostmisega ette jõuab, siis andku teada palju targemaks sai. Kardan, et vähemalt mõned notareid võiks sel momendil hätta jääda. Ega enamik korteri soetanud inimestest ilmselt ei tea, et mis nende omandi reaalosa hulka kuulub.
Ehk kellelgi õiguskansleriga suheldes kogemusi. Kas poleks õigem mitte KoS'iga seonduvad pügalad õiguskansleriga läbi arutada ja algatada seadusmuudatus, mis võtaks Kõ üldkoosolekutelt pädevuse osadele majaelanikele liiga teha? Idee siis selline, et absoluutselt kõik ühistu kulud jagataks mõttelise osa peale laiali.
Tulemus: Iga omanik teab korterit ostes täpselt, et kas majas võidakse teha lähimal ajal kulutusi rõdu või lifti vms renoveerimiseks ja arvestada sellega (et kulu ka tema peale jagatakse) hinna pakkumisel.
Kuskil seal täienduses peaks ilmselt siis olema paremini/täpsemini lahti kirjutatud ehk ka see, et milline osa rõdudest, elektripaigaldisest ja veevärgist on korteri reaalosa (elektri grupikaitsmed?, korterisisene kaabeldus?, rõdu pind) ja milline ühisosa (rõdu piirded?) ja kui suured on omaniku kohustused reaalosa korrashoiul (akende värvimine?).
Ebaõigluse üks ilmekas kurioosne näide tuli praegu meelde:
Kunagi kuskil foorumis arutatud 9-korruselise maja liftide teema. Küsimus siis selles, et kas alumise 5 korruse elanikud võivad üldkoosolekul otsustada, et maja ei vaja enam lifte?
Arutelu tulemusel soovitati 5 ülemise korruse elanike poolt otsustada, et alumised 4 ei vaja ka solgitoru.
Iseasi on muidugi see, et kui otsakorterite elanikel natuke liiga külm on, aga Kõ üldkoosolek pole nõus maksma otsaseinte soojustamise eest mõttelise osa järgi, et kas siis säilib neil võimalus raha ise juurde panna, et tää ikkagi tehtud saaks või õigus nõuda radiaatoritele rohkem ribisid vm, et sama temperatuur tagatud oleks.
Mida arvate?
Lp.Valge
Teie ei soovi oma seisukohti korrata, aga mina kordan veel: elades/sunniviisiliselt/ või ERITI/vabatahtlikult/ ostes, korteri elamusse kus on korteriühistu olete Teie automaatselt osanik selles "kolhoosis" kõigi oma ummistuva kanalisatsiooni,lagunevate rõdudega,amortiseeruva liftiga jne,ja soovides luua seal elamiskõlbulik keskkond peate selleks raha eraldama olgu siis remondivajadus korstna otsas või sügaval keldri põrandas.Siin ei aita mingi ARVAMINE ega mittearvamine - kordan veel - maja on aga õKS õHINE TERVIK.Pealegi on seadusandlus mõistetav üheselt ja mingi kohus ei paranda Teie rõdusid..Mis puudutab ostu müügilepingusse notari pandud arvudesse ei muuda see maja ega ühistu suhtes midagi ,võite müüa oma 50 ruuduse korteri 100 krooni eest või 49,3 ruuduse miljoni eest see on müüja ja ostja vaheline probleem, korter asub majas, seal ta on ja sinna ta ka jääb ning TEMA SUURUS ei muutu ostu-müügi tehinguga.- Vaata ka allpooltoodut.
ja Lp.Uutma
Selle tõttu et püütakse mingeid pindu liita ja lahutada tekitatakse majas olukord kus inimesed peast segi lähevad ja Teie toodud anekdootlikke olukordi hakkavad tekitama.K.a. on olemas Kõ seadus /mis on maha kirjutatud enamuses saksa seadustest/kus konkreetselt õeldakse et tuleb
kulud jagada korteri ruutmeetrile.Kui tuleb uus ja uhkem seadus hakkame tegutsema selle järgi.Mida aga lugeda korteri ruutmeetriks saab segaduste vältimiseks vaadata igaüks internetist - www.ehr.ee ,kui ühistu ASUTAMISKOOSOLEKUL on aluseks võetud mingi muu mõõt siis juhindutakse sellest -niisama lihtne see asi ongi.Hakata kinnistama igale korterile juppi peldikutorust,juhtmetest,katusest jne.on ikka päris tore mõttelend küll.Juba kliki ajast kehtib lepe, et veevärk on korterimõõtjast sissepoole ja juhtmed peale voolumõõtjat on omaniku mure.Eriti tore on lugeda et akna raami värvimisest tahetakse ka kokkuhoidu saada.õHISTU on ühine ja kui osa teadlikke ja võib olla varakamaid omanike tahavad vabatahktlikult täiendavalt eraldada vahendeid üldise olukorra parandamiseks ,siis ükski seadus seda ei keela ----ainult sellisteks parendustäädeks peab olema alati projekt, mingit päris isetegevust ei ole võimalik siiski arendada.
Teie ei soovi oma seisukohti korrata, aga mina kordan veel: elades/sunniviisiliselt/ või ERITI/vabatahtlikult/ ostes, korteri elamusse kus on korteriühistu olete Teie automaatselt osanik selles "kolhoosis" kõigi oma ummistuva kanalisatsiooni,lagunevate rõdudega,amortiseeruva liftiga jne,ja soovides luua seal elamiskõlbulik keskkond peate selleks raha eraldama olgu siis remondivajadus korstna otsas või sügaval keldri põrandas.Siin ei aita mingi ARVAMINE ega mittearvamine - kordan veel - maja on aga õKS õHINE TERVIK.Pealegi on seadusandlus mõistetav üheselt ja mingi kohus ei paranda Teie rõdusid..Mis puudutab ostu müügilepingusse notari pandud arvudesse ei muuda see maja ega ühistu suhtes midagi ,võite müüa oma 50 ruuduse korteri 100 krooni eest või 49,3 ruuduse miljoni eest see on müüja ja ostja vaheline probleem, korter asub majas, seal ta on ja sinna ta ka jääb ning TEMA SUURUS ei muutu ostu-müügi tehinguga.- Vaata ka allpooltoodut.
ja Lp.Uutma
Selle tõttu et püütakse mingeid pindu liita ja lahutada tekitatakse majas olukord kus inimesed peast segi lähevad ja Teie toodud anekdootlikke olukordi hakkavad tekitama.K.a. on olemas Kõ seadus /mis on maha kirjutatud enamuses saksa seadustest/kus konkreetselt õeldakse et tuleb
kulud jagada korteri ruutmeetrile.Kui tuleb uus ja uhkem seadus hakkame tegutsema selle järgi.Mida aga lugeda korteri ruutmeetriks saab segaduste vältimiseks vaadata igaüks internetist - www.ehr.ee ,kui ühistu ASUTAMISKOOSOLEKUL on aluseks võetud mingi muu mõõt siis juhindutakse sellest -niisama lihtne see asi ongi.Hakata kinnistama igale korterile juppi peldikutorust,juhtmetest,katusest jne.on ikka päris tore mõttelend küll.Juba kliki ajast kehtib lepe, et veevärk on korterimõõtjast sissepoole ja juhtmed peale voolumõõtjat on omaniku mure.Eriti tore on lugeda et akna raami värvimisest tahetakse ka kokkuhoidu saada.õHISTU on ühine ja kui osa teadlikke ja võib olla varakamaid omanike tahavad vabatahktlikult täiendavalt eraldada vahendeid üldise olukorra parandamiseks ,siis ükski seadus seda ei keela ----ainult sellisteks parendustäädeks peab olema alati projekt, mingit päris isetegevust ei ole võimalik siiski arendada.
Lgp Ervin
See mida te korduvalt kirjutate on igale normaalsele Kõ liikmele selge. Pean teid kurvastama, kuid seadusandlus on minu nn nõrkus. Olen väga hästi kursis mida sätestab A•S, KOS, KõS, MTõS.
Täiesti loogiline oleks, et rõdud, aknad ja väisuksed peaksid kuuluma reaalosa juurde. Kui Kõ otsustab vahetada välja varisemisohtlikud aknad või logisevad välisuksed siis miks peab selle eest tasuma isik, kes oma aknad või ukse on oma raha eest vahetanud? See näeks välja kui tagastamata laenu andmine nõrgematele????
See mida te korduvalt kirjutate on igale normaalsele Kõ liikmele selge. Pean teid kurvastama, kuid seadusandlus on minu nn nõrkus. Olen väga hästi kursis mida sätestab A•S, KOS, KõS, MTõS.
Täiesti loogiline oleks, et rõdud, aknad ja väisuksed peaksid kuuluma reaalosa juurde. Kui Kõ otsustab vahetada välja varisemisohtlikud aknad või logisevad välisuksed siis miks peab selle eest tasuma isik, kes oma aknad või ukse on oma raha eest vahetanud? See näeks välja kui tagastamata laenu andmine nõrgematele????
[quote:9829ac054e="ervin"]
Selle tõttu et püütakse mingeid pindu liita ja lahutada tekitatakse majas olukord kus inimesed peast segi lähevad ja Teie toodud anekdootlikke olukordi hakkavad tekitama.K.a. on olemas Kõ seadus /mis on maha kirjutatud enamuses saksa seadustest/kus konkreetselt õeldakse et tuleb
kulud jagada korteri ruutmeetrile.[/quote:9829ac054e]
Hei valge, veame kihla, et ervin ei oska siia foorumisse postitada seda EV KüS'i majandamiskulude reguleerimise lõiku, mis konkreetselt ütleb, et tuleb kulud jagada korteri ruutmeetrile
(ära talle ette ütle, et tegemist on §15 primm 1 lõige 1-ga ja seaduse leiab aadressilt: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=170014)
Siinkohal olgu ära märgitud, et ka mina olen suur kulude mõttelise osa peale jagamise pooldaja. Aga meie Kõs meeldib penskaritel millegipärast inimeste ja korterite peale kulusid jagada. •nneks on mõned asjad siiani veel "ruutmeetrite järgi"
õlejäänud ervini kommentaari vastuseks ei jää mul midagi muud üle, kui soovitada soojalt ja mõttega seaduseid lugeda ja mõelda seejuures erinevate kortermajade iseaärasuste peale. Rõhku soovitan päärata KoS §2 lugemisele.
Tahaks äelda "lugupidamisega", aga lahmimisest ma lugu ei pea kahjuks.
ps. mis asi on kliki aeg?
ma vist liiga noor ja tean ainult EV's kehtivaid seadusi ja leppeid.
Selle tõttu et püütakse mingeid pindu liita ja lahutada tekitatakse majas olukord kus inimesed peast segi lähevad ja Teie toodud anekdootlikke olukordi hakkavad tekitama.K.a. on olemas Kõ seadus /mis on maha kirjutatud enamuses saksa seadustest/kus konkreetselt õeldakse et tuleb
kulud jagada korteri ruutmeetrile.[/quote:9829ac054e]
Hei valge, veame kihla, et ervin ei oska siia foorumisse postitada seda EV KüS'i majandamiskulude reguleerimise lõiku, mis konkreetselt ütleb, et tuleb kulud jagada korteri ruutmeetrile
(ära talle ette ütle, et tegemist on §15 primm 1 lõige 1-ga ja seaduse leiab aadressilt: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=170014)Siinkohal olgu ära märgitud, et ka mina olen suur kulude mõttelise osa peale jagamise pooldaja. Aga meie Kõs meeldib penskaritel millegipärast inimeste ja korterite peale kulusid jagada. •nneks on mõned asjad siiani veel "ruutmeetrite järgi"
õlejäänud ervini kommentaari vastuseks ei jää mul midagi muud üle, kui soovitada soojalt ja mõttega seaduseid lugeda ja mõelda seejuures erinevate kortermajade iseaärasuste peale. Rõhku soovitan päärata KoS §2 lugemisele.
Tahaks äelda "lugupidamisega", aga lahmimisest ma lugu ei pea kahjuks.
ps. mis asi on kliki aeg?
ma vist liiga noor ja tean ainult EV's kehtivaid seadusi ja leppeid.See on kõigest minu arvamus. Teistel võivad olla erinevad arvamused. Vastavalt PS § 146-le mõistab õigust ainult kohus.
