Juttu korteri vaheseina lammutamisest !?

[Paharet]

Elan 5-kordse maja 5-ndal korrusel, tegemist on äärekorteriga! Soovin käägi ja elutoa vahelisse seina teha ava.
Olen teadlik, et tegemist on kandva seinaga ning selleks ka Eesti Projektis tehtud vastav planeering. Projekt, mis näitab kui palju, kus kohast jne. Samuti allolevatelt 4-lt naabrilt sain kirjalikud kinnitused, et keegi ei ole vastavat seina puutunud ja seal olemasolevaid avasid suurendanud.

Probleemid ilmnesid juba tegelt ennem Eesti Projekti minemist. Nimelt tegin avalduse Kõ, kus palusin nõusolekut planeeritava kohta. Seoses sellega läks lahti tüli - esimees nõudis näha järelvalvet teostavaid isikuid, lammutajaid jms. totrust - tegelikult ju soovisin saada lihtsat põhimõttelist luba et hakata Eesti Projektiga planeerima. õhesõnaga lõpuks sain enda avaldusele kritselduse et "Kõ on teadlik planeeritud remondist". Tegelt sellegi pidin sinna ise kirjutama, mis siis finišiks esimehe poolt allkirjastati.

Esimehe põhjendused - välisseinu soojustatakse valesti, tääd korralikult keegi ei tee ... mis saab siis kui kellegile kaela sajan? Lõpuks kostab, miks ma ärritun!?

Mida teha edasi? Kuidas saada Kõ ametlik vastust esitamaks Tallinna Linnaplaneerimise Ametile? Või kas on äkki mõni muu lahendus kuidas Kõ määda saada?

Olen tänulik misiganes info eest!

Meelt määda on ajada asju nii nagu reeglid ette näevad aga kui keegi ruineerib ...

[sirts]

Sellises situatsioonis on vist parem, kui selle küsimuse tõstate üles üldkoosolekul. Kuidas üldkoosolek otsustab, nii jääb. Ega siis ühistujuhtide hulgas on ka igasugu jõmmjuurikaid.

[Heino]

Kuigi uus ehitusseadus annab omanikule vabamad käed paneelmaja korteri planeeringu muutmisel, kohustab seadus kohaliku omavalitsuse ja teiste korteriomanike nõusolekut küsima kandvate vaheseinte lammutamiseks või nendesse aukude tegemiseks.

“Eelmisest aastast kehtima hakanud ehitusseadus nõuab ehitusluba ainult siis, kui muudetakse kandekonstruktsioone. Mittekandvaid vaheseinu võib võtta maha vastavalt soovile,” ütles Tallinna linnavalitsuse ehituslubade osakonna juhataja Vello Ermann.

Kuigi mittekandvate vaheseinte lammutamiseks seadus otseselt ehitusluba ja projekti ei nõua, on projekti tegemine siiski soovitatav, sest korteriomanik peab võimalikud ehitusest tulenevad kahjud teistele korteritele hüvitama.

“Paneelmajal on üldiselt kõik seinad kandvad,” ütles ASi Eesti Projekt konstruktorite büroo juhataja Jaanus Natka. Tema sõnul tuleks projekt teha ka siis, kui soovitakse lammutada mittekandvaid vaheseinu, sest need toetuvad sageli läbi korruste üksteisele. Sellepärast on ka esimese korruse korteri ümberehitamisel võimalused mõnevõrra kesisemad kui näiteks viiendal korrusel.

Projekti tegemiseks kulub Natka sõnul 2–3 päeva ja olenevalt lahendusest läheb see maksma 1300–1500 krooni. Enne projekteerimist tuleks aga kindlasti välja uurida, kas üleval või all asuvates korterites on juba tehtud ümberehitusi, millega tuleks projekteerimisel ja ehitamisel arvestada.

Projektita ehitades võib koormus ebasoodsalt ümber jaotuda. “Halvemal juhul hakkavad seinad kokku kukkuma, vahelael kaob tugi ära,” ütles Natka.

Kuna kandvad vaheseinad on teiste korteriomanikega ühisomandis, tuleb seinte lõhkumiseks saada teiste omanike kirjalik nõusolek. Mõnele omavalitsusele piisab ka korteriühistu loast.

Seejärel tuleb tellida projekt ja esitada see kohalikule omavalitsusele ning taotleda ehitusluba. “Projekt peab nägema ette, et kandevõime ei väheneks ja teised korteriomanikud saaksid ka ehitada,” rääkis Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveinsener Mati Roossaar.

Mõned omavalitsused soovivad lisaks projektile saada suurema osa Eesti paneelmajadest projekteerinud ASi Eesti Projekt kinnitust plaanitavate muudatuste võimalikkuse kohta.

“Täid võib teostada ainult litsentseeritud ehitusfirma. Ja ehitust peab kontrollima litsentseeritud järelevalveametnik,” selgitas Vello Ermann Tallinnas korteri ümberehitamisele esitatavaid nõudeid. Kui tellija pole just asjatundja, siis oleks ehitusjärelevalveametniku palkamine kasulik, sest kahjud peab hüvitama korteriomanik.

Lisaks saab projektita ja loata ehitavat eraisikut trahvida kuni 18 000 ja juriidilist isikut kuni 50 000 krooniga.

Pärast ehituse lõppemist peab kohalikult omavalitsuselt taotlema korterile kasutusloa. Kui ehituse käigus soovitakse muuta korteri tehnosüsteeme, siis selleks peab tegema eraldi projektid ja taotlema load.

Kuigi paneelmaja tüüpkorteri planeeringut muutes on võimalik luua omanäoline kodu, pole seda korteri hinna tõstmiseks mõtet teha. Kinnisvaramaaklerite sõnul pole muudetud planeeringuga korterite hinnad tavalistest väga palju kõrgemad. “Ei tule nõudmisi ebastandardsele korterile standardrajoonis,” nentis Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja Maire Luks.

Sammud korteri planeeringu muutmisel:
1. korteriühistu või elamu teiste korteriomanike nõusolek
2. projekt korteri planeeringu muutmiseks
3. ehitusluba kohalikult omavalitsuselt
4. palgata litsentseeritud ehitusfirma
5. palgata ehitusjärelevalvet teostav spetsialist
6. korteri kasutusluba kohalikult omavalitsuselt

Allikas: http://www.korteriyhistuabi.com/ky/modu ... olekut.doc

Vaata ka seda teemat siin: http://www.korteriyhistuabi.com/ky/modu ... ne&start=0

[doris]

Samas ei ole meil näit. mittekandvat vaheseina keldris, küll aga korterites. (hruštšovkade kääginurk).
Mina soovitaks esmalt päärduda just Eesti Projekti. Neil on joonised ja tugevusarvutused. Kui nemad vormistavad loa, siis järelikult võib lubatud ulatuses tegutseda. Milleks üldkoosolek peab otsustama võib-ei või. Elanikud ei ole ju spetsialistud, siin võib mõni lihtsalt oma "tähtsuse printsiipi" rakendada ja vot ei luba ja kõik.
Siis see Eesti Projekti luba esitada Kõ juhatusele, sest ega juhatuse liikmed ka ei tea, kas võib või mitte.

[sirts]

Aga kui juhatus või esimees on põikpäine ja ei anna luba? Kas küsida korteriomanikelt otse või üldkoosolekul - olulist vahet ju pole. Ka teistel võib samu soove tekkida, siis saaks vähemalt rahvale ühekorraga seletada, kuidas sel puhul asjad käivad. Ja kõige parem on siiski, kui selle taga on üldkoosoleku otsus või on vastu võetud (kokku lepitud) mingi kord, millises järjekorras asjad käivad. See vaid üks mõte. Meie, muide,kavatseme sellest üldkoosolekul rääkida ja kutsuda ligi ka mõne projekteerija või ehitusnõuniku, et jutul oleks rohkem kaalu.

[Paharet]

Tänan teid igati asjakohase info eest!

Saan kätte korteriprojekti esmaspäeval! Kui kedagi peaks huvitama, maksis 1600 krooni.
Veel katsetame koos Eesti Projektiga otsekõnet esimehele. Mine tea, äkki aitab!

Hea nali, et elan hr. esimehega ühes trepikojas ... ja tõesti, siis teistel omanikel pole selle vastu midagi!

[jeletski]

Tere, mul on absoluutselt sama mure... Kõ esimees ei taha aktsepteerida kandeseinas auku tegemist. Tegime projekti, andsime Kõ esimehele ja järgmisel päeval tuli tema meie projektiga, andis tagasi, näitas teiste kürteriomanikke allkirjutatud paberit, et nad ei ole nõus ja ei luba meile teha sellist väikest auku.

Projekt on tehtud, korteris, mis asuvad all ja üles samasugus auku ei ole. Aga et saada ehitusloa, oleks vaja võtta Kõ esimehel allkirju. Projekt on 100% ohutu, lihtsalt on niisugune meil esimees.

Kas keegi saab aidata?! Aitäh!!!

[Paharet]

Natuke tegevustest!

Helistasin Tln Linnaplaneerimise Ametisse ja täpsustasin asja! Nimelt äeldi, et piisab ka kirjalikust teatest, kus Kõ esimees kinnitab, et teda on informeeritud planeeritavast.

Võib ju olla, et sellised "pädevad" esimehed teevad sääsest elevandi!
Soovitan
1. Teil endal uurida samas püstakus olevate korteriomanikelt põhjuseid, ja võtta need kirjalikult!
2. Järgmiseks proovida saada esimehelt kiri, mitte luba, kes on teadlik Teie tegevusest!

Kuna sain aru Tln Linnaplaneerimise Ametilt, et mingit nn Kõ esimehe luba just nagu ei oodata, pigem et on informeeritud! Küsige üle!

Juhul kui samasse püstakusse on tehtud avasid, mida ei ole kuskil fikseeritud ... on arusaadav, miks nõusolekut ei anta. Pahandusi ju nii omanikul kui ka Kõ esimehel, kes peaks olema kursis majas toimuvaga ja ka vastutama!

Igal juhul J•UDU!

[aivo]

Olen ise juhatusest ja nüüd tahab üks maja elanik saada juhatuse luba kandva seina lõhkumiseks. Mida peaks arvestama seda luba andes. Kas on olemas mingid tingimused mis peavad olema täidetud. Ametlikult on 119 korterist registreeritud 6 avategemist. Aga kui seista õhtul maja ees, siis on neid avasid kordades rohkem. Niipalju olen aru saanud, et on vaja korteri all ja peal olevate korteriomanike nõusolekut.

[Heino]

Konkreetne vastus on ju siin: http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... .html#2035

[aivo]

* Kuigi uus ehitusseadus annab omanikule vabamad käed paneelmaja korteri planeeringu muutmisel, kohustab seadus kohaliku omavalitsuse ja teiste korteriomanike nõusolekut küsima kandvate vaheseinte lammutamiseks või nendesse aukude tegemiseks.

* Kuna kandvad vaheseinad on teiste korteriomanikega ühisomandis, tuleb seinte lõhkumiseks saada teiste omanike kirjalik nõusolek. Mõnele omavalitsusele piisab ka korteriühistu loast.

Kas sain aru, et esimise varjandi alusel on vaja seinalõhkumiseks ülejäänud 118 korteriomaniku nõusolek. (Seda pea võimatu saada, sest osa omanike on Soomes, osa Venemaal)

Teine varjant Mõnele omavalitsusele piisab ka korteriühistu loast Nüüd siis küsimus uuesti. Mis peaks olema selle loa andmise alus? Nägude järgi seda anda ju ei saa. Kui su nägu mulle ei meeldi, siis luba ei saa ja kõik. Selleks peavad ju olema mingid tehnilised nõuded, mis peavad olema täidetud.

[tähelepanelik]

“Paneelmajal on üldiselt kõik seinad kandvad,” ütles ASi Eesti Projekt konstruktorite büroo juhataja Jaanus Natka. Tema sõnul tuleks projekt teha ka siis, kui soovitakse lammutada mittekandvaid vaheseinu, sest need toetuvad sageli läbi korruste üksteisele. Sellepärast on ka esimese korruse korteri ümberehitamisel võimalused mõnevõrra kesisemad kui näiteks viiendal korrusel.
See peaks andma piisavalt mõtteainet.

[aivo]

Jutt jumalast õige. Aga enne ei hakka Eesti Projekt projekti tegema, kui tellijal on selleks olemas juhatuse luba. Kui luba käes, siis projekt, ehitusjärelvalve jne.

[sirts]

No projekti maksab ju korteriomanik kinni. Mis luba sis enne vaja on? Projekti tellimiseks ka luba või?

[tähelepanelik]

Vajalik ongi juhatuse nõusolek, sest keegi peab probleemide tekkimisel vastutuse enda peale võtma ja see pole mitte Eesti Projekt.

[aivo]

No projekti maksab ju korteriomanik kinni. Mis luba sis enne vaja on? Projekti tellimiseks ka luba või?

Kõik kulud on korteriomaniku kanda. Aga enne projekti tegema ei hakata, kui juhatuse luba olemas

Vajalik ongi juhatuse nõusolek, sest keegi peab probleemide tekkimisel vastutuse enda peale võtma ja see pole mitte Eesti Projekt.

Ja mida peab siis tegema, et probleeme ei tekkiks seda tahaks teada saada. Juhul muidugi kui keegi on sellest luba oma ühistus välja andnud. Või probleemi kuidagi teisiti lahendanud.

[sirts]

No ma ei saa ikka aru, kas siis projekti tellimiseks peab olema ka juhatuse luba? Ma võin ju ükskõik mis asjale projekti tellida, selle eest maksta ja alles siis hakkan juhatuselt luba küsima, kas ma võin seda ümberehitust teha, kui mul on projekt, mis ongi ju minu taotluse aluseks. Miks peaks projekteerija keelduma mulle minu enese raha eest projekti tegemast? Iseasi kui ka projekteerijal tekib kahtlus, et kas üldse saab projekti teha sellele, mida tellija soovib. Aga niisama võib juhatus võtta jäiga positsiooni ja igal juhu keelduda. Ja lõppeks võib korteriomanik ikkagi niiöelda poolsalaja ja projektita oma soovi täide viia. Kaeba siis kuhu tahes - ehitusjärelvalve on meil niikuinii nõrk.

[tähelepanelik]

Põhimõtteliselt on Sirtsul õigus, kuid arvan, et mitte ilmaasjata pole viimasel ajal levinud arusaam, et kõikidel vaheseintel on mingi otstarve ning pole mõttekas neid välja lõhkuda ja kui lubad ühele, siis millega põhjendada teisele keeldumist. Seda, et kogu majal lubatakse seaduslikult mittekandvad seinad välja lõhkuda ei taha ma uskuda. Suure tõenäosusega tahab ka projekteerija teada kui paljudes korterites on vaheseinad eemaldatud, selleks ka juhatuse nõusolek.

[doris]

Meie tegime keldris lisauksed, st. tuli teha uued ukseavad. Eesti Projekt tegi tugevusarvutused ja projekti kuhu, mis meetodiga seda teostada, nii et ikkagi annab loa Eesti Projekt. Juhatus ei oska ju öelda, kas tohib või ei, vaja on arvutusi.

[sirts]

Mina, muide, olen üks neist, kes ei lubaks vaheseinu maha võtta. Aga kui juhatus keeldub, siis mille alusel ma seda põhjendan? Inimene räägib musta valgeks ja võtab selle seina igaljuhul maha, kui tahab. Kas siis juhatus peaks tellima eraldi eksperthinnangu, et kas ja milliseid seinu tohib üldse maha võtta, ka tulevikus?
Projekteerija teeb endale töö hästi lihtsaks, vabaneb ka vastutusest, sest kui juhatus ón lubanud, siis vastutagu ka. Ehitusjärelvalve ei tule kohalegi, kui majas midagi seadusevastast toimub. Sest esmalt tekib küsimus, et kas see ikka on seadusevastane, mille alusel juhatus nõusolekut ei anna jne. Arvan, et siin oleks ikka vaja projekteerija eksperthinnangut, et millist ava ja kuhu seina võib teha ja millist seina võib ja millist ei või maha võtta. Kes meist endist oleks nii kõva ekspert?

[doris]

Meie hruštšovkades on teatavasti köök poolenisti suures toas ja väga levinud on selle köögiseina lammutamine ja ega see pole kandev sein kah, aga pöörduvad Eesti Projekti poole, saavad joonise ja loa ja lasku käia. Mina ei võtaks kunagi endale sellist vastutust, et tehke-tehke, kuigi tean, et ON mittekandev sein. Siin sõltub ka milline korrus jne. Eesti Projekt annab loa, Eesti Projekt vastutab.

[sirts]

Dorisega täitsa nõus. Ja see tähendabki, et Eesti Projekt peab andma spetsialisti hinnagu, kas võib ka kas mitte. Kui projekteerija leiab, et võib, siis pole enam ka juhatusel miskit öelda. Just projekteerija peakski olema see instants, kes hindab, kas võib või mitte.

[majaka]

Te kõik räägite projektist. Aga kui elanik ei telli projekti (ta lihtsalt teab, et hrustsovkas on kõik vahesinad mittekandvad ja sinna projekti pole vaja) ei küsi juhatuselt luba ja lihtsalt võtab juhatuse teadmata kõik seinad maha. Pöördu, kuhu tahad, kuskilt õigust ei saa. Ja seda elaniku kuidagi pigistada ka ei saa.
Ja kui veel põrand tehti läbikostvaks, siis
Isegi tervisekaitse põikleb kõrvale. Koduleht on neil ilus, aga jutt on selline, et seadus on seadus, ega elu on teine asi ja ajab kõik ühistu kaela.
Nagu meie majas pärast sellist remonti oli vastus, et tellige mõõdistus ja pöörduge kohtusse. Mõõdistus maksab 6500 kr ja on ka väikese maja ühistule suur summa. Lisage veel advokaadi ja kohtu kulud.

[sirts]

Nii või teisiti, juhatusel on õigus nõuda projekti kas enne või pärast ümberehitust, ka siis kui tegu on hruštšovkaga. Edasi pole muud kui kohtutee, kui tahate, ega muud võimalust polegi. Meil on põhikirjas punkt, mis ei luba ilma juhatuse loata ja projektita muuta korteri planeeringut ja ehitada ümber tehnosüsteeme. Paraku on seadused vaid lollikeste jaoks, sest ikka teevad. See on kas nulliring või pikk kohtutee.

[Valge]

See kõik on õige ja seaduslik, kuid emaus korteriomanikke teevad ikka oma suva järgi lammutus ja ehitustöid. Ausatlt öeldes ükski "konn ei köhi".