KÜ liikmelisus, üldkoosolekul osalemine ja häälteenamus

[laasik]

Hetkeolukorra kirjeldus:
* ühistu liikmed (korteriomanikud) on sedavõrd passiivsed, et üldkoosolekul ei käida, mõttetu aja raiskamine
* kirjaliku üldkoosoleku 100% osaluse nõudega on sama lugu, paljud korteriomanikud elavad mujal ning nõutud osalust saavutada on võimatu
* otsuseid on aga vaja teha ...

Ettepanek:
* ühistu arvab passiivsed liikmed ühistu hääleõiguslike liikmete hulgast välja - analoogia arvete maksmisega: arveid ei maksa, keeratakse teenus kinni
* aktiivseks liikmeks tagasi saamiseks tuleb üldkoosolekust osa võtta ja hääletamas käia
* kui on koostatud nimekiri aktiivsetest liikmetest, saab rakendada kirjalikku koosolekut ning 100% osalust on võimalik saavutada

Tulemus:
* kvoorum saab kokku ning otsused saavad langetatud
* aega hoitakse kokku, sest aktiivsed inimesed osalevad kirjalikult ning jääb ära mõttetu farss kooskäimistest ja korduskooskäimistest...

Mida arvate? Kasutaks ära mittetulundusühingute seaduse punkti "§ 16. Liikme väljaarvamine" https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769860

[sirts]

KÜ on sundühistu. Kui MTÜdesse astumiserks on vaja avaldust, siis KÜ liige oled automaatselt, olenemata sinu tahtest, kui sul on selles majas korteriomand, kus on moodustatud ühistu. KÜ liikmest välja saab vaid siis, kui korteriomanik sureb või korteri uuele omanikule müüb, kes siis liikmeks saab. Seega selline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik.

[laasik]

Tundub, et sedaviisi toimetades ei ole ebaseaduslikkus üheselt selge.

Korteriühistuseadusest https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769852

§3(4) Korteriühistu liikmete nimekiri peab sisaldama igaühe nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäeva, -kuud ja -aastat, korteri numbrit, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta.

kes aktiivne ei ole, paneme sinna kirja häälte arvuks 0.

§4(2) Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

põhikirjas on arvete tasumise kohustus ning hääletamise õigus, mille võib oluliste kohustuste mittetäitmisel (ei osale hääletamisel) liikmelt ära võtta

§13(3) Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

kui passiivsed kolme kuu jooksul kohtusse ei kaeba (mis on väga tõenäoline), siis süsteem toimibki

Kogu sellise konstruktsiooni mõte on vähendada passiivsete võrra üldkoosoleku häälte üldarvu, mis tagaks aktiivsetele liikmetele rohelise tule otsuseid vastu võtta.

Aga kuidas muidu siis seaduslikke otsuseid teha, kui pooled liikmetest oma põhikirjalisi hääletamiskohustusi ei täida? Üldse ei saa ju otsuseid langetada, kui üldkoosolekul osalejaid on kuuekümnest heal juhul kümme?

[laasik]

Failihaldus › Toimingud korteriühistu üldkoosoleku läbiviimiseks
http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Down ... id=61.html
on üks tore ilmekas pilt, kuid ka sealt jääb selgusetuks, mida teha kvoorumi puudumisel.

Sellised olukorrad, kus rahvas tuleb ilmaasjata kokku (kvoorum puudub), rikub kõigil tuju ning raiskab aega. Seepärast peakski välja töötama seadusliku skeemi, kuidas passiivsed kvoorumist välja arvata.

[ergon]

Natuke jääb segaseks selle hirmpika juriidilise keerdkäigu eesmärk. Tundub nagu tahaks tõsta üldkoosolekul osalejate arvu aga tegelikult soovid sa, et üldkoosoleku otsused oleks seaduslikud.

Selle viimase saad sa ju korduskoosoleku korraldamisega tehtud ja sinna kokku tulnud inimeste hääled on piisavad otsuste tegemisel.

[laasik]

Soovin tõsta üldkoosoleku osalusprotsenti üldhäälte arvu vähendamise teel, arvates põhikirjalisest õigusest vabatahlikult loobujad (loe: passiivsed liikmed) kvoorumist välja.

Mõte on täpipealt seesama, mis korduskoosoleku puhul. Ainuke pluss on siin see, et siis saaks teha ka kirjalikku üldkoosolekut. Väidan, et farsil üldkoosolek-korduskoosolek osaleb vähem liikmeid kui farsil ühistu-aktiivsed-liikmed-on-kvoorum kirjalikul üldkoosolekul.

[manni]

Meie muutsime oma põhikirja selliselt,et kui üldkoosoleku kutse on edastatud nõuetekohaselt ,siis on kokkukutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline.Nii saame ühekorraga koosoleku peetud.

[sirts]

Ma ei näe küll siin seost kohaletulekuga. Inimene saab kutse kätte, egas ta siis sellepärast veel koosolekule ei tule. Üldkoosolekul on registreerimisleht, millele tuleb anda allkiri. Kas te võtate siis allkirja ette? Huvitav, kuidas selline klausel põhikirjas välja näeb?

[Rain]

Selleks ongi olemas korduskoosolek, mis võimaldab passivsete liikmete häälteta otsuseid vastu võtta. Esimesest koosolekust võivad mingitel põhjustel ka aktiivseid kõrvale jääda. Korteriühistu juhtimise protsess ongi natuke aeglane, kuid efektiivsuse eesmärgil ei tohi sealt välja juurida demokraatiat.

Ilmselt saaksime hakkama ka juhatuse ja üldkoosolekuta. Piisab kui juhiks oleks inimene, kes teeb "kaalutletud ja õiglased" otsused. Võib juhtuda, et selline inimene ka olemas on, kuid järgmine ei pruugi selline olla. Seega pika jutu kokkuvõte on see, et demokraatia on vilets valitsemisviis, kuid siiski parim, mis meil võtta on.

[laasik]

Minu soov oleks välja töötada klausel, mis võimaldaks asju ajada kirjalikult, sest see on tunduvalt efektiivsem viis kui kogu aeg suure rahvaga koos istuda ja tõdeda, et kvoorumit pole. Aja raiskamine.

Selleks aga tuleks midagi passiivsetega ette võtta. Arvata nad kvoorumist välja, sest nad ise vabatahtlikult loobuvad oma põhikirjalisest õigusest hääletada või midagi sellist. Kui kirjalikul hääletamisel ei osale, arvame nimekirjast välja. Osalemiseks on antud tunduvalt pikem ajavahemik, näiteks kaks nädalat, võrreldes tavalise üldkoosolekuga, kus osalemiseks on kindel aeg ja koht ja rohkem võimalusi pole. Kahe nädala jooksul vast ikka leiab selle aja, et oma kraaksjalad ettevalmistatud päevakorda panna? Kui ka kahe nädala jooksul sobivat aega ei leia (pigem lihtsalt ei viitsi), järelikult oled loobunud oma põhikirjalisest õigusest vabatahtlkult ning kvoorumis sa ei osale.

Kirjalik asjaajamine võimaldab liikmetel palju põhjalikumalt teemasse süveneda, leida omale sobiv aeg seisukohtade väljatöötamiseks jne-jne. Lisaks kõigele sellele saab juhtimisprotsess kohe eos kirjalikult dokumenteeritud. Lisaks saavad kaasatud ka need aktiivsed liikmed, kel pole võimalik füüsiliselt koosolekutel osaleda, st elavad kaugel.

Miks mitte kasutada üldkoosoleku pidamiseks isegi tehnilist abivahendit foorum või midagi sarnast.

Kogu küsimus on nõudes, mille kohaselt passiivsed peaksid midagi kirjalikult arvama, mida nad elus tegema ei hakka.

Ma siiski ei võtaks veel seda teemat kokku, üritaks veel arvamusi koguda ja mingi lahendus välja töötada?

[Valge]

ei nii see ei lähe. Seadust kitsendada ei saa.
100% hääli kirjaliku vormi puhul ja punkt.

[k24]

....Ma siiski ei võtaks veel seda teemat kokku, üritaks veel arvamusi koguda ja mingi lahendus välja töötada?

olete endale võtnud riigikogu, kui seadusandja ülesande, sest seaduse muudatus tuleb Teil selle lahendamiseks välja töötada. Asjast niipalju, et kuulu järgi on mõned ühistud kasutanud nö kirjaliku hääleenamuse varianti otsustamiseks. Nö jooksvate otsuste-tegevuste korral pole sellest mingit probleemi (uuri EKÜLśt või Heigo Petsi'lt), aga kui sedasi hakatakse laenu, võõrandamist jms olulisi küsimusi otsustama, siis on varem või hiljem jamad kaelas.

Seni on kahe koosoleku variant 100 % end tõestanud ja ma lihtsalt ei saa aru, miks seda kasutada ei või. Korduskoosolek on ju 99,9% juhtudel otsustusvõimeline ja minu arvates on selle korraldamine isegi kergem, kui pikki ja põhjalike kirju vorpida.

[doris]

Mina ei poolda kirjalikku üldkoosolekut. Et inimesel on aega süveneda probleemi? Seda on tal niigi, sest üldkoosoleku kutse, kus on arutusele/hääletusele tulevad teemad kirjas, antakse kätte piisavalt vara.

Näide: koosolekul arutatakse remonditariifi tõstmist ja pannakse see hääletusele.
Kas ühistu juhataja käib kõik 60 - 100 - 140 korterit läbi ja arutab iga üksiku inimesega/korteriomanikuga probleemi läbi? Siin on võimalik teha ajupesu. Samas jääb ära arutelu, kus esitatakse poolt ja vastu seisukohad. Inimesed tahavad küsida ja arutada oma probleeme teiste majaelanikega, kuulata teiste arvamust. Meil oli näiteks tariifi tõstmise poolt paljud eakad pensionärid, nad võtsid sõna ja põhjendasid oma seisukohta väga arukalt ja selline sõnavõtt mõjub elanikele paremini kui mingi juhatuse liikme põhjendus.

Seda arutelu võimalust ei tohi elanikelt ära võtta.

[laasik]

No tegelt annab seadust tõlgendada ka veel üht teist, radikaalsematki moodi. 100% kirjaliku arvamusavalduse nõue tuleneb juhul, kui üldkoosolekut kokku ei kutsuta. Oluline rõhk on siin "ei kutsuta".

Kui nüüd mõelda selliselt, et koosolek "kutsutakse kokku" kirjalikus keskkonnas, siis on kõik igati bro.

[laasik]

Meil oli näiteks tariifi tõstmise poolt paljud eakad pensionärid, nad võtsid sõna ja põhjendasid oma seisukohta väga arukalt ja selline sõnavõtt mõjub elanikele paremini kui mingi juhatuse liikme põhjendus.

Seda arutelu võimalust ei tohi elanikelt ära võtta.

Nõus. Aga kujuta ette pilti, kus kokku tuleb 6 liiget 60-st ja neist 4 on häälekalt vastu? Kirjalikus vormis oleks kaasatud näiteks 40 liiget 60-st. Kas mõte on selles, et need 4 veenaksid ümber ülejäänud lisa 30 inimest, kes mitte kunagi niikuinii kohale ei viitsi end vedada? Kui nad oma veenmistöö kirjalikult teevad, siis jah. Kui aga 6 inimest omavahel kraaklevad ja "otsustavad" 60 saatust, on ka ju tobe või mis?

[Valge]

Kui nüüd mõelda selliselt, et koosolek "kutsutakse kokku" kirjalikus keskkonnas, siis on kõik igati bro.

Mina ikka sellises variandis nii kindel ei ole.
Kirjalik koosolek, see on just kui foorum? Aga kui interneti võimalust ei ole.
Kuidas defineerid kirjaliku kokku kutsumise?

Vaieldav on see siis kui seadus ei defineeri koosoleku kokku kutsumise vormi.

[k24]

Kui nüüd mõelda selliselt, et koosolek "kutsutakse kokku" kirjalikus keskkonnas, siis on kõik igati bro.

ei ole bro. Pead näitama koosoleku kokku kutsumise aja ja koha. Selleks ei saa olla homme "valge paber" kl x.y. Selleks võib olla mõni interneti aadress X ajal, aga see tõenäoliselt põhiseadusega vastuolus, kuna kitsendab ikiku põhiõigusi, sest internet ei ole tasuta ja KÕIGILE kergesti kättesaadav. Samas peaksid netikeskkonna puhul looma süsteemi mis võimab isikutuvastamist ID kaartide abil, kus kõik peavad siis koosolekul osalemise kohta digiallkirja andma.

Tulevikus võiks see olla põhimõtteliselt teostatav, aga tülikas, väga tülikas oleks kusgil foorumis ÜK-d pidada. Üldiselt aktsepteeritavaks osutub see arvatavasti siis, kui äriregister hakkab ettevõtte tegevuse asukohana vaid netiaadressi arvestama

[laasik]

... aga see tõenäoliselt põhiseadusega vastuolus, kuna kitsendab ikiku põhiõigusi, sest internet ei ole tasuta ja KÕIGILE kergesti kättesaadav. Samas peaksid netikeskkonna puhul looma süsteemi mis võimab isikutuvastamist ID kaartide abil, kus kõik peavad siis koosolekul osalemise kohta digiallkirja andma.

Ok, jätame tehnilise poole kõrvale. Mida teeksite teie, kui koosolekutel käib heal juhul 10% liikmetest, 40% liikmetest majas ei ela ning mitte kunagi koosolekul ei käi. Ülejäänud, mis sinna vahele jäävad, on lihtsalt passiivsed.

Jätkuvalt väidan, et kirjalikus vormis saab kaasata need liikmed, kes üldjuhul võiksid aktiivsema poole esindajad olla, kuid majas ei ela ega kohal ei käi.

Üldkoosoleku kokkukutsumise võiks äkki siis nö formaalselt teha, pärast kirjalikku vooru? Ning kvoorum koosneks kirjalikest panustest pluss mõnest kohaletulnust?

No peab olema ju võimalus asju paremini ajada 21. sajandil? Ei peaks ju kõike paberil ja koosolekusaalis ajama? Isegi nii julged olime seekord ju, et valimised korraldati ID-kaardiga, nüüd järsku ühistu majandamisel on kuidagi teisiti...

[k24]

Ok, jätame tehnilise poole kõrvale. Mida teeksite teie, kui koosolekutel käib heal juhul 10% liikmetest, 40% liikmetest majas ei ela ning mitte kunagi koosolekul ei käi. Ülejäänud, mis sinna vahele jäävad, on lihtsalt passiivsed.

Saan aru, et sinu mure on tagasiside puudumine. Soovid, et inimesed otsustamisel kaasa räägikid, aga keegi ei tee seda, kedagi justkui ei huvita. Väidan, et interneti inimesi väga kaasa ei tõmba. Netifoorumi/kodulehe vms võid sellegipoolest teha, siis näed, palju sul netihuvilisi on. Meie majas on vist enamikul nett, aga koduka võimalusi kasutavad vähesed, kuigi infot on seal palju.

Kui soovid otsustele suuremat kõlapinda, siis tehke suurem juhatus, kus on nt inimene igast trepikojast. See juhatuse liige viib otsuste info ja nende tausta ka oma trepikotta. Samuti võid info liikumist läbi juhatuse liikmete korraldada, annab kah effekti. Samas tee ÜK kutse korralik ja nt seletuskirjaga majanduskava numbrite kohta, et kuhu peamine raha läheb, miks see või teine nr selline on jne. Võibolla siis mõni huviline tuleb kohale vähemalt oma pahameelt näitama. ÜK peaks ennekõike ikka näost-näkku sõimamise ja muidu sülje pritsimise koht olema

[sirts]

Meie majas vähemasti osa inimesi ei tulegi seetõttu koosolekutele, et see selline süljepritsimise koht on.

[leammj]

väga tore arutelu.Kuid kirjaliku koosolekut te ümber muuta ei saa.Kui tahad seadust muuta siis võiksid selle ettepameku teha EKÜL juristidele, Muide iga aasta on foorum , kus on teretulnud kõik ettepanekud.Võiksid teha Foorumile vastava ettepaneku.Tee oma ettepanek ja põhjenda see ära.Kui nii teha siis ma arvan tuleb varsti suur jama.Ikkagi peaksime arvestama ka nende passiivsetega . See otsus ei lähe kohe kindlasti läbi kui teed laenutaotluse pangale.Need kontrollivad kõik põhjalikult.Ma ei kujutaks kõike seda ette, mis hakkab toimuma kui sellise otsuse võtame vastu.Ma olen käinud läbi nii EKHHL kui EKÜL loengud , kus juristid annavad nõu.KOS ja Võs on tehtud Kaupo Paal.Ja on olnud seal teised juristid, kellelt on väga palju küsitud nende koosolekute läbiviimisest. See teema ma arvan ei lähe kuidagi läbi.