Fond võlgnike probleemide ennetamiseks?

[Kytt]

Meie majas on õnneks maksedistsipliin 100% eeskujulik - võlgnikke pole.
Samas ei tahaks end avastada olukorrast, kus "ups! meil on kaks korterit võlgades, mis nüüd teha?" Kuna on pidevalt räägitud sellest, et "remondifondist ei kaeta võlgnike kulusid", siis tekkis küsimus: kas peaks sisse seadma just nüüd "ennetava fondi" võlgnike probleemidega tegelemiseks moel, mis kataks näiteks 2 korteri üürivõlad 6 kuu ulatuses?
Nagu aru saan, on probleemiga tegelemine siis, kui asi päevavalgele tuleb, lootusetult hiline.

Idee ei ole mitte võlgnikke ühiselt sponsoreerida, vaid vältida just sedasama olukorda, kus KÜ raamatupidaja avastab, et kõik muude asjade jaoks varutud rahad kuluvad mittemaksjate aukude lappimiseks ja kohtulahendi ootamiseni tuleb kõik muud remondiplaanid seisata. Seniks kuni asi kohtus vm. jahvatab, tuleb ju ka arveid maksta. Äkki oleks mõistlikum juba ette planeerida, halvima stsenaariumi puhuks kasvõi mingil määral. Kui vajalik summa on täis kogutud, peatatakse kogumine.

[Uutma]

Aga miks mitte kokku leppida, et just vastupidi teha?
St. näiteks kui keegi hakkab stabiilselt võlgu jääma, siis kogutakse teistelt makseid võlafondi. Teoreetiliselt on see ju suht riskivaba investeering (aastatootlusega ~25% miinus kulud jamamiseks).

[Kytt]

mmm... ma vist ei saanud sinu mõttekäigust aru. Selgitaksid ehk lähemalt?
Täpsustus (peale sõnumi saamist): ma nimelt ei saa hästi aru, kuidas on paanika korras reageerimine ning suurema summa korraga välja käimine inimestele parem vaikselt ja väikeste summade kaupa ettekogumisest, et tekkinud probleemile paindlikult reageerida? Ja mis see 25% seal tähendab?

[ennkippel]

Meil ühisus,tegime sarnase fondi,kuna meie 8 korteriga majas üks omanik ajas vahepeal oma jonni. Sisuliselt oli see MTÜ alluvuses remondifond,mille üldkoosolekuga ringi muutsime(1100 euri). MTÜ kasutas seda võlgade katteks nagunii ja me ei saanud majas remonditöid teha. Nüüd korjame raha panka ühe inimese poolt loodud eraldi arvele.( Sellest kirjutatud ka ühisuse all).Ainuke probleem,kas MTÜ võib võlglaselt võtta protsenti,kuna maja on nagunii võla kinni maksnud,pigem peaks viivis majale tulema?

[pimeloom]

Aga mille jaoks on teie ühistus siis osakapital?

[Kytt]

Jah pimeloom, kuulan huviga. Äkki kirjeldaksid võhikule protsessi natuke lahti. Hetkest, mil tekib võlgnik ning kuidas seda protseduuriliselt reaalselt kustutada osakapitali abiks võttes?

[pimeloom]

Jah pimeloom, kuulan huviga. Äkki kirjeldaksid võhikule protsessi natuke lahti. Hetkest, mil tekib võlgnik ning kuidas seda protseduuriliselt reaalselt kustutada osakapitali abiks võttes?

Mida sa kustutada tahad? Võlgniku võlga ühistu ees?

[Uutma]

Pimeloom.
Osakapitali on tavaliselt heal juhul nii palju, et sellest saab jooksva kuu kulud vee, kütte jms eest ära tasutud enne kui korteriomanike käest vastavad summad laekuvad. Või on teil oluliselt rohkem?

Kytt.
Pidasingi silmas, et kokku leppida tuleks see asi enne, et paanikat ei tekiks. Riskiteadlik lähenemine on muidugi väga kiiduväärt -- sageli kipuvad probleemid kuhjuma (kui ühel-kahel on maksmisega raske, siis on ka teistel jne)
Pidasin silmas, et kui kõigest väike kogus korteritest võlgu jääb, siis ei peaks teiste jaoks jooksvalt fondi maksete tegemine just liiga ülejõu käiv olema. Muidu seisab raha lihtsalt kasutult KÜ kontol. Aga jah... miks ka mitte koguda näiteks headel aegadel väike varu (tuleb ainult aru saada, millal need käes on).
See ~25%/aastas on viivisintress 0.07%/päevas.

[lasnakas]

Jah pimeloom, kuulan huviga. Äkki kirjeldaksid võhikule protsessi natuke lahti. Hetkest, mil tekib võlgnik ning kuidas seda protseduuriliselt reaalselt kustutada osakapitali abiks võttes?

Mida kustutad? Võlga ei kustutata ega tasaarveldata osakapitaliga. Võlg tuleb tagasi nõuda - nii lihtne see ongi. Protseduuriliselt teab iga raamatupidaja kuidas vajalikud kanded teha, et aruandlus õige ja õiglane oleks, st isik jääb võlgu (elanike võlg ühistu ees suureneb), tarnijatele makstakse sellest hoolimata arved ära (võlgu ei jää) ja pangakontol raha väheneb, osakapitali suurus ei muutu ühegi sendi võrra.
Osakapital on puhver, leevendus ajutise rahapuuduse ajal - raha läheb, raha tuleb, osakapitali suurus sellest ei muutu.

[pimeloom]

Pimeloom.
Osakapitali on tavaliselt heal juhul nii palju, et sellest saab jooksva kuu kulud vee, kütte jms eest ära tasutud enne kui korteriomanike käest vastavad summad laekuvad. Või on teil oluliselt rohkem?

Oluliselt rohkem ei ole. Sellega mis on, saime (ilmselt saadakse ka praegu) kenasti hakkama. Õnneks on meil soojaarve tähtaeg 20-s kuupäev. Selleks ajaks laekub juba raha ka omajagu.

[Kytt]

Mida kustutad? Võlga ei kustutata ega tasaarveldata osakapitaliga. Võlg tuleb tagasi nõuda - nii lihtne see ongi.

Väljendasin vist valesti end. "Kustutamise" all pidasin silmas pigem nö "ajutist augu lappimist", kuni võlgniku võlg reaalselt laekub.

Protseduuriliselt teab iga raamatupidaja kuidas vajalikud kanded teha, et aruandlus õige ja õiglane oleks, st isik jääb võlgu (elanike võlg ühistu ees suureneb), tarnijatele makstakse sellest hoolimata arved ära (võlgu ei jää) ja pangakontol raha väheneb, osakapitali suurus ei muutu ühegi sendi võrra.
Osakapital on puhver, leevendus ajutise rahapuuduse ajal - raha läheb, raha tuleb, osakapitali suurus sellest ei muutu.

Ma püüan pihta saada. Oletame, et ühistul on ainult üks "varu" - see on osakapital. Mingeid muid varusid ei ole. See, mis on remondifondis, seda puutuda ei saa. Seega sihtotstarbeliste fondide rahasid puutuda ei tohi.

Ühe liikme võlga teistele "laiali jaotada" (kasvõi ajutiselt) ei tohi (oletame, et selline on eesmärk). Milliselt realt võtab raamatupidaja selle raha nii, et

a) ei muutu osakapitali suurus
b) rahasid ei kandita sihtotstarbelistest fondidest võla katteks
c) ühegi liikme maksukoormus ei suurene

Tänan vastuse eest

[Kytt]

Oluliselt rohkem ei ole. Sellega mis on, saime (ilmselt saadakse ka praegu) kenasti hakkama. Õnneks on meil soojaarve tähtaeg 20-s kuupäev. Selleks ajaks laekub juba raha ka omajagu.

Huvitaval kombel on mulle jäänud mulje, et võlaprobleem näeb tavaliselt välja nii:

1) Jaanuar. Kodanik Kasekeselt ei ole laekunud detsembrikuu raha 200 EUR.
2) Veebruar. Kasekesele väljastatakse arve 400 EURi peale, karmid hoiatused jne. Võlg jaotatakse kõikide elanike vahel kinnimaksmiseks.
3) Märts. Kasekese võlg on KÜ ees on kasvanud 600-ni. Juhatus saab kokku, asja arutatakse. Räägitakse Kasekesega. Kasekese nimi avaldatakse maksekviitungi teisel küljel.
4) Aprill. Kasekese võlg on 800. Ta pöördub juhatuse poole maksegraafiku koostamiseks. Juhatus nõustub.
5) Mai. Kasekeselt laekub 10% lubatud graafikujärgsest summast. Juhatus laiutab käsi. Mõni aktiivsem majaelanik esitab küsimusi. Kasekese võlg on 1000 EUR.
6) Juuni. Juhatus otsustab algatada sundvõõrandamise protsessi. Kutsutakse kokku erakorraline üldkoosolek. Imekombel saadakse kokku kvoorum. Inimesed on ärritatud. Asi otsustatakse anda kohtusse. Kasekese võlg on 1200 EUR.
7) Juuli. Juhatus annab hagi kohtusse. Kohus puhkab juulis. Keegi ei tegele asjaga. Kasekese võlg, mida KÜ liikmed kamba peale kinni maksnud on, teeb vahepeal kokku 1400 EUR.
August. Kohus hakkab liigutama. Esimese asjana saadetakse hagi KÜ-le tagasi. On leitud üks vormistamisviga. Juhatus ei suuda augustis koguneda, sest kõik puhkavad. Kasekese võlg 1600 EUR
9) September. Juhatus saadab parandatud hagi uuesti kohtule läbivaatamiseks. Kohus määrab istungi Novembrisse. Kasekse võlg 1800 EUR
10) Okoober. Ei toimu midagi. Kasekese võlg 2000 EUR
11) November. Kohus rahuldab hagi. Maja läheb sundmüüki. Kasekese võlg 2200 EUR
12) Detsember. EBAREAALNE IME - korterile leidus ostja! Vormistamine võtab aega. Kasekese võlg ning teiste liikmete poolt makstud summa on ca 2400 EUR
13) Jaanuar. Korter ostetakse võlaga ära, summa laekub KÜ arvele?

Aga ma arvan, see on veel positiivne stsenaarium. Aga kui võlgnikke on näiteks rohkem...

[Uutma]

Ma ei saa hästi aru, mille poolest erineb ajutiselt laiali jaotamine võlafondi moodustamisest.

Võlafond on KÜ bilansil passivas nagu osakapitalgi (mõlemad on kohustused MTÜ osanike ees). Aktiva poolel on raha või siis debitoorne võlgnevus.

St kui fondi on raha vaja ja on tehtud kokkulepe, et teistelt omanikelt küsitakse, siis saabki seda antud vajaduseks küsida.
Kui võlg nüüd mingil momendil koos viivistega laekub, siis saab fondi mahtu jälle vähendada ja viivisest tekkinud tuluga näiteks otsuse korras remondifondi suunata.

Kui Sinu poolt esitatud kõik tingimused (a,b,c) täidetud peavad olema, siis ei saa teenusepakkujatele täies mahus maksta ja tuleb neile võlgu jääda kuni võlgnik oma probleemid lahendab.

[pimeloom]

Sul kytt on paganama hea fantaasia. Ühistu edukaks juhtimiseks jääb sellest väheseks.
Mina juhtisin ühistut viis aastat ja selle aja sees ei olnud meil ühtegi kuud, kus võlgnikke poleks olnud ja selle aja sees ei tulnud mulle mõttessegi selline stsenaarium, mida sa oma fantaasias veebruari kuu tegevuseks kirjutad ehk siis võla laiali jagamist teistele ühistuliikmetele maksmiseks.

Ja sinu kirjeldatud kohtulugu on ka äärmiselt ebareaalne. Ükski kohus ei otsusta sundmüügi kasuks kui võlg on vaid 1200 €. Ehk vaid siis, kui korteri väärtus eriti suurem ei olegi.

[Kytt]

No aga seda ma ju läbi huumori püüangi mõista anda, eks