Postitus
Postitas Valge » 08 Nov 2006 16:30
Soojustamine tasub end ära
Kortermaja korda tegemiseks ja küttekulude vähendamiseks tuleb elanikel leida oma maja renoveerimiseks kõige optimaalsem lahendus.
Praktika on näidanud, et otstarbekaim on renoveerida kogu maja korraga. See nõuab
küll suuri kulutusi ning pangalaenu võtmist, kuid tagab ka suurima energiasäästu ning
kütte kulude vähenemise või küttehindade tõusukorral samal tasemel hoidmise.
Osade kaupa – praegu katus, järgmisel aastal fassaad – maja uuendades ja remondifondi raha kogudes venib ettevõtmine aastaid, tää maksumus võib muutuda mitmekordseks ning saavutatud tulemus ei pruugi tagada piisavat energiasäästu ja kajastuda korteriomanike kütte kulude vähenemises.
Las spetsialist hindab. Selleks, et üks korterelamu suudaks edukalt läbi viia maja renoveerimist, on see mõistlik jagada etappideks ning seada kindlad eesmärgid, mida, kuidas ja milleks on vaja teha. Renoveerimist planeerides tuleks järgida mõnd lihtsat soovitust. Esiteks tuleks tellida elamu tehnilise seisukorra hinnang spetsialistilt, et vältida hilisemaid probleeme, mida maja esindaja võib teha oskamatusest ja teadmatusest. Teiseks tuleks lasta teha renoveerimistääde mahu ja tasuvuse kalkulatsioon. Teisejärguline pole ka renoveerimisprojekti(de) tellimine või kooskõlastamine ning heade ehitusfirmade leidmine. Soovitatav on teha vähem pakkumisel põhinev konkurss. Silmas tuleb pidada, et odav ei pruugi alati olla hea ja kvaliteetne! Unustada ei tohi ka osa poolte vaheliste lepingute sõlmimist. Kindlasti tasub ära ehi tustääde juhtimise ja ehitusjärelevalve tellimine. Eriti oluline on ehitusjärelevalve, mis aitab ennetada vigade tekkimist ja jälgib, et ehitustäid tehakse vastavalt projektile.
Hea näitena võib tuua Pärnus asuva 115 korteriga korteriühistu Papiniidu tänaval. Selle
korterelamu renoveerimine kestis 2003. aasta septembrist järgmise aasta suveni. Kortermaja võttis 15 aas taks 4,5 miljonit krooni laenu KredExi laenu käendusega. Laenu makse suuruseks kujunes 4,5 krooni ruutmeetri eest kuus. Kokkuhoid 37 protsenti! Renoveerimise käigus soojustati katus, pandi uued trepikoja- ning keldriaknad, vahetati välja veetorustik ja sooja sõlm, ehitati kinni rõdud, välissein soojustati ning kaeti struktuurkrohviga. Koos maja uuendamisega korrastati ka haljastust ja tehti juurde parklakohti. Maja sai kauni ja esindusliku välimuse, kütte kulud vähenesid, elamistingimused paranesid ja korteri te turuväärtus tõusis. Papiniidu 29 korter ma ja soojakulud olid enne renoveerimist
1546 MWh ja maksumus 676 300 krooni. Pärast põhjalikku remonti langes soojuskulu
970 MWh-ni ja maksumus 442 625 kroonini. Seega vähenes maja küttekulu talve perioodil ligi 37 protsenti. Kortermajade elanikel tuleks kriitiliselt üle vaadata oma küttekulud ja ma ja ehituslik seisukord.
Kiiresti tõusev energiahind sunnib paneelmajade elanikke rohkem väärtustama energiakokkuhoidu. Mida kiire mini ja põhjalikumalt elamu uuendatakse, seda suure maks kujuneb ka elanike rahaline kokkuhoid.
Kristi Tammet,
Energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist
Väljavõte Linnalehest 11.09.2006