Esmalt lähtu keeleseadusest. Toon sulle ära ühe artikli mis on kirjutatud keelenõuete kohta. Lisan keeleinspektsiooni kodulehekülje ja lingi, kuhu saad kirjutada kaebuse. Keeleinspektsioon suhtub täie tõsidusega keelenõuete rikkumisse KÜ-s. Praegu on nad puhkusel, kuid saada kaebus ära, augustis nad hakkavad temaga tegelema.
http://www.keeleinsp.ee/?menu=28
http://www.keeleinsp.ee/
Eesti vabariigis on riigi keel EESTI KEEL, muu keel võib olla, kuid eesti keeles peab olema.
Leidsin arvutist mõningad materjalid, mille meeleldi siin ära toon, ehk aitab.
Eesti keel Eesti Vabariigis?
Minul selline küsimus, et meie korteriühistu esimees/naine on umbvenelane.
Absoluutselt kõik koosolekud kui sellised toimuvad vene keeles. Mina kui ühitsuliige olen sunnitud talle vene keeles selgitama oma probleeme. Eesti keelset teksti tema suust ei kuule ja liskaks kõigele ütles, proua viimane kord, et kui tahad midagi teada siis küsi vene keeles.
Alguses ei pööranud ma sellel tähelepanu kuid nüüd ajab tigedaks. Isegi kõik teadaanded ja kuulutused pannakse ülesse AINULT vene keelsetena.
Miks on nii, et meie eesti keelt kõnelevad eestlased peame rääkima nn eestlastega oma enda kodumaal venekeeles?
Põhakt asja seaduslikul reguleerimisel on siinjuures KEELESEADUS [
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122536], mille täitmise peab tagama riik (keeleseaduse § 1 lg 4 ja § 6-1 lg 1 alusel), mistõttu on see ülesanne pandud KEELEINSPEKTSIOON'i peale (Endla 4, 10142 Tallinn; Tel: (0) 626 3346; Faks: (0) 660 9883;
keeleinsp@keeleinsp.ee).
Sul ON ÕIGUS saada sulle vajalikku infot eesti keeles, sest see on normaalne ja inimlik. Lisaks ütleb keeleseaduse § 4 lõige 1 eesti keele kasutamise õiguse kohta, et igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes
Ka igasugune teave, mida sulle ühistu esitab, peab olema eestikeelne, milline nõue tuleneb keeleseaduse §-st 23
Mitte-eestikeelne ühistu juhtimine on olemuselt seadusevastane, sest ühistu juhtimise osa on aruandlus. Aruandluse suhtes kehtib seaduse nõue, mille kohaselt aruandluse keeleks on eesti keel (ka mittetulundusühingutes - alus keeleseaduse § 17)
Seega kui rääkida ametlikust asjaajamisest, siis see peab toimuma niikuinii eesti keeles. Kui rääkida aga koosolekutest ja suulisest asjaajamisest, siis selles osas võeti suvel 2008 aasta vastu määrus, mille kohaselt peavad kõik ühistu juhatuse liikmed osakama riigikeelt B1 tasemel. Seda küll alles alles 2010. aasta juulist alates.
B1 tase vastavalt keeleseadusele on: Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.
LÜHIDALT: Kui koosolekud vene keeles ja eestikeelset tõlget pole, on võimalik otsused vaidlustada. Kui teated (sealhulgas koosoleku teated) on väljas vene keeles ja eesti keelt juures ei ole, võib kogu ühistu tegevuse vaidlustada. Kui muu ei aita, siis kohus aitab.
Eelmise aasta oktoobris rääkis TV3-s Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Muu hulgas märkis ta, kindlasti tuleks tuleks venekeelsest asjaajamisest koheselt teavitada Keeleinspektsiooni, kellel on riiklikke sunnivahendeid kasutades võimalik mõjutada ühistuid ka eestikeelset teavet jagama.
Lõpetuseks väljavõte keeleseadusest, mis käsitleb vastutuse poolt.
§ 261. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine
(1) Eesti keele kasutamise nõuete eiramise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema asutuse, kohaliku omavalitsuse või nende hallatavate asutuste, äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemises või töötajatele tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatitel, templitel või kirjaplankidel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
Käesoelva vastuse koostamisel on kasutatud Elamu Grupp õigusbüroo juristi P. Puustusmaa poolt antud vastust analoogsele küsimusele.
PS!
Loe lisaks seda artiklit:
http://elamugrupp.ee/modules.php?op=mod ... e&sid=1832