Tere!
Kas mul kui korteriomanikul on õigus nõuda ühisuses arvet igakuiselt makstavate summade maksmiseks? On mingi seadusepügal ka selle nõudmise aluseks? Üks korteriomanik (pole haldusfirmat) jaotab kulud laiali ja peab kaustas arvet, kuid ei taha arveid esitada.
Dokumentatsioon ühisuses
Moderaator:Heino
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Iga nõude aluseks peab olema dokument,kus on lahti kirjutatud millest summa koosneb.
Teie arveametnik tõenäoliselt ei kasuta mingitki programmi ja ei tea/oska arve blankttidest ka midagi, seepärast teeb kiviaja tööd.
Seadused on kõik siin portaalis saadavad,uuri.
Teie arveametnik tõenäoliselt ei kasuta mingitki programmi ja ei tea/oska arve blankttidest ka midagi, seepärast teeb kiviaja tööd.
Seadused on kõik siin portaalis saadavad,uuri.
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Selles ongi asi, et talle selgeks teha, pean ma leidma seadusest selle nõudmise ja talle kätte andma. Tema ei tea sellest ju miskit ja on vastu, kui ütled et peaks arveid esitama.
Ma otseselt KOS-ist seda nõuet välja ei lugenud, kuid mina tema asemel esitaksin ilma ütlematagi arveid.
Kas korteriomanikul on õigus nõuda, et ta võiks kanda iga kuu makstavad summad ühisuse tarbeks eraldi avatud arvele?
Ma otseselt KOS-ist seda nõuet välja ei lugenud, kuid mina tema asemel esitaksin ilma ütlematagi arveid.
Kas korteriomanikul on õigus nõuda, et ta võiks kanda iga kuu makstavad summad ühisuse tarbeks eraldi avatud arvele?
Re: Dokumentatsioon ühisuses
MTÜS
§ 28. Juhatuse määramine ja pädevus
(5) Juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
§ 34. Järelevalve
(1) Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
(11) Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.
(2) Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
(3) Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.
§ 35. Raamatupidamine
Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
§ 36. Majandusaasta aruanne
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
(2) Juhatus esitab aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
(3) Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad mittetulundusühingult nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma järeldusotsuse või arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist.
(4) Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
(5) Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
Põhikirjas on meil säte: saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsustuste kohta, juhatuse poolt kehtestatud tähtaegadel.
Igal KÜ liikmel on õigus tutvuda KÜ dokumentidega, koopiate tegemine on vist keelatud, väljakirjutusi võite teha. Leppige juhatusega kokku ja tutuvge, kui juhatus ei soovi võimaldada tutvuda teil dokumentidega siis kohtusse.
§ 28. Juhatuse määramine ja pädevus
(5) Juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
§ 34. Järelevalve
(1) Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
(11) Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.
(2) Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
(3) Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.
§ 35. Raamatupidamine
Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
§ 36. Majandusaasta aruanne
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
(2) Juhatus esitab aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
(3) Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad mittetulundusühingult nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma järeldusotsuse või arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist.
(4) Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
(5) Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
Põhikirjas on meil säte: saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsustuste kohta, juhatuse poolt kehtestatud tähtaegadel.
Igal KÜ liikmel on õigus tutvuda KÜ dokumentidega, koopiate tegemine on vist keelatud, väljakirjutusi võite teha. Leppige juhatusega kokku ja tutuvge, kui juhatus ei soovi võimaldada tutvuda teil dokumentidega siis kohtusse.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Tubli, Roland66. Ainult, et siin teemas räägitakse korteriÜHISUSEST, mitte ÜHISTUST.
Püüa neil vahet tegema hakata.
Püüa neil vahet tegema hakata.
LIhtsalt hea inimene 
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Minu viga, et ei vaadanud, millega tegu. Vaatame, mida kirjutab KOS.
§ 15. Korteriomandi valitsemine
(1) Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Korteriomanikul on
õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste
korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.
(3) Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse.
(4) Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda.
(5) Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.
(6) Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena:
1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord)kehtestamist;
2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist;
3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme
taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist;
4) kohase suurusega remondifondi kogumist;
5) majanduskava koostamist;
Oma majakest valitsete te KOS tulenevalt, loe see seadusepügal läbi, mis jääb ülespoole. Te valitsete kokkuleppe alusel, teisisõnu võib kokkuleppeks nimetada põhikirja, võtke see vastu. Lisaks veel peaks olema teil kodukord, kus samuti võiksid olla need küsimused lahendatud.
Sel tädikesel peab olema korteriomanike kosoleku otsus, et ta on valitsejaks määratud. Otsuse juures peab olema koosolekust osavõtnute nimekiri, muidu võib igaüks paberi trükkida. Kui tas seda paberit näidata ei ole, on tal jutt kohe teine, eriti veel, kui lubad lärmi tõsta. Loe, mida on kijutatud seaduses.
§ 20. Valitseja nimetamine ja tagandamine
(1) Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Nimetamiseks on vaja valitseja kandidaadi nõusolekut. Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel. Muid piiranguid valitseja nimetamisele ega tagandamisele ei kohaldata. Valitseja nimetamist ega tagandamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada.
(2) Valitsejat võib nimetada ametisse korduvalt, kuid mitte varem kui aasta enne tema volituste lõppemist.
(3) Kui valitsejat ei ole või kui esinevad tungivad asjaolud, nimetab kohus mõjuvate põhjuste korral valitseja korteriomaniku või õigustatud huviga kolmanda isiku avalduse alusel kuni nende asjaolude kõrvaldamiseni, määrates samas kindlaks korteriomanike ja valitseja vahelise õigussuhte olulised asjaolud.
(4) Vajaduse korral tõendab valitseja oma volitusi käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 käsitletud korteriomanike üldkoosoleku notariaalselt kinnitatud protokolliga.
§ 21. Valitseja õigused ja kohustused
(1) Valitseja on õigustatud ja kohustatud:
1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest;
2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid;
3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid;
4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid;
5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
(2) Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel:
1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid;
2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi;
3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid;
4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid;
5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud õigusi ja kohustusi ei saa korteriomanike kokkuleppega piirata.
(4) Valitseja säilitab korteriomanike vara muust varast eraldi. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust.
(5) Valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik.
§ 22. Majanduskava ja aruandlus
(1) Valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;
2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid;
3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele;
4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust;
5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust.
(2) Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid.
(3) Valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi.
(4) Korteriomanikud võivad oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist.
(5) Majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega.
§ 15. Korteriomandi valitsemine
(1) Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Korteriomanikul on
õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste
korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.
(3) Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse.
(4) Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda.
(5) Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.
(6) Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena:
1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord)kehtestamist;
2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist;
3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme
taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist;
4) kohase suurusega remondifondi kogumist;
5) majanduskava koostamist;
Oma majakest valitsete te KOS tulenevalt, loe see seadusepügal läbi, mis jääb ülespoole. Te valitsete kokkuleppe alusel, teisisõnu võib kokkuleppeks nimetada põhikirja, võtke see vastu. Lisaks veel peaks olema teil kodukord, kus samuti võiksid olla need küsimused lahendatud.
Sel tädikesel peab olema korteriomanike kosoleku otsus, et ta on valitsejaks määratud. Otsuse juures peab olema koosolekust osavõtnute nimekiri, muidu võib igaüks paberi trükkida. Kui tas seda paberit näidata ei ole, on tal jutt kohe teine, eriti veel, kui lubad lärmi tõsta. Loe, mida on kijutatud seaduses.
§ 20. Valitseja nimetamine ja tagandamine
(1) Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Nimetamiseks on vaja valitseja kandidaadi nõusolekut. Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel. Muid piiranguid valitseja nimetamisele ega tagandamisele ei kohaldata. Valitseja nimetamist ega tagandamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada.
(2) Valitsejat võib nimetada ametisse korduvalt, kuid mitte varem kui aasta enne tema volituste lõppemist.
(3) Kui valitsejat ei ole või kui esinevad tungivad asjaolud, nimetab kohus mõjuvate põhjuste korral valitseja korteriomaniku või õigustatud huviga kolmanda isiku avalduse alusel kuni nende asjaolude kõrvaldamiseni, määrates samas kindlaks korteriomanike ja valitseja vahelise õigussuhte olulised asjaolud.
(4) Vajaduse korral tõendab valitseja oma volitusi käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 käsitletud korteriomanike üldkoosoleku notariaalselt kinnitatud protokolliga.
§ 21. Valitseja õigused ja kohustused
(1) Valitseja on õigustatud ja kohustatud:
1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest;
2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid;
3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid;
4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid;
5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
(2) Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel:
1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid;
2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi;
3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid;
4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid;
5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud õigusi ja kohustusi ei saa korteriomanike kokkuleppega piirata.
(4) Valitseja säilitab korteriomanike vara muust varast eraldi. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust.
(5) Valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik.
§ 22. Majanduskava ja aruandlus
(1) Valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;
2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid;
3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele;
4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust;
5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust.
(2) Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid.
(3) Valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi.
(4) Korteriomanikud võivad oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist.
(5) Majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Seda me vist juba lahkasime: KORTERIÜHISTU ASUTAMINE
Kordan põhimõtet: Kui see tädi tahab mingit raha saada, ON TEMA MURE tõestada dokumentaalselt must-valgel oma nõuete seaduslikkus. Kui pole pabereid, pole alust raha küsida. Las tema otsib seadustest oma tegevusele õigustusi. Kuni ta neid otsib, ärge mingit raha makske.
Kordan põhimõtet: Kui see tädi tahab mingit raha saada, ON TEMA MURE tõestada dokumentaalselt must-valgel oma nõuete seaduslikkus. Kui pole pabereid, pole alust raha küsida. Las tema otsib seadustest oma tegevusele õigustusi. Kuni ta neid otsib, ärge mingit raha makske.
Nõunik.
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Ma rääkisin talle, et asjad tuleb korrektselt vormistada ja korteriomaniku/üürniku soovil peab ka arve esitama ja majas tehtavate tööde kohta peaks enne olema ÜK protokoll või kirjalik otsus.
Samas on tekkinud ühe üürnikuga just selle teemal probleem, sest ta soovis, et iga kuu alguses pandaks talle postkasti arve. Kui ma pakkusin abi, et annan vastava eeltäidetud blanketid, kuhu kirjutab ainult maksja nime, kuupäeva ja summad ning seega on probleem lahendatud.
No aga tädike ütles vastu, et ega me siis juuksekarva lõhki ajama ei hakka. Enamus majaelanikke kiidab talle ainult takka ja ei pea vajalikuks arve saamist.
Samas on selles majas raske teha inimes(t)ele selgeks, et sellel ühel isikul on õigus nõuda arve saamist. Nad on võtnud hoopis selle isiku eluviisi ründamise eesmärgiks, mitte probleemi lahendamise ja kui räägid, et esitage see arve, hakkavad nad teda taga kiruma.
Samas on tekkinud ühe üürnikuga just selle teemal probleem, sest ta soovis, et iga kuu alguses pandaks talle postkasti arve. Kui ma pakkusin abi, et annan vastava eeltäidetud blanketid, kuhu kirjutab ainult maksja nime, kuupäeva ja summad ning seega on probleem lahendatud.
No aga tädike ütles vastu, et ega me siis juuksekarva lõhki ajama ei hakka. Enamus majaelanikke kiidab talle ainult takka ja ei pea vajalikuks arve saamist.
Samas on selles majas raske teha inimes(t)ele selgeks, et sellel ühel isikul on õigus nõuda arve saamist. Nad on võtnud hoopis selle isiku eluviisi ründamise eesmärgiks, mitte probleemi lahendamise ja kui räägid, et esitage see arve, hakkavad nad teda taga kiruma.
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Siis ei ole muud teha, kui korter maha müüa ja mujal osta. Üksi kollektiivi vastu võidelda ei ole mõtet.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Tundub, et rääkimisest pole kasu. Mida kirjutatakse arve esitamise kohta RP seaduses? Loogika on lihtne: kui arvet pole esitatud, ei pea midagi maksma. Tundub, et see tädi on omale orgunninud "rahamaja" ja nüüd lüpsab kõiki naiivseid mõnuga. Seda skeemi ilma sõjata ei klaari. Jutud seadustest ei mõju. Mõjub ainult üks asi: mitte maksta raha. Absoluutselt. Mitte maksta seni, kuni ka teised maksjad ärkavad. Las tädi tasub sel ajal kulusid juba kogutud raha arvelt. Kui teatab, et pole raha, minge koos panka ja vaadake tema konto seisu ja väljavõtet. Teistele tuleb rääkida: tädi koorib teilt omale matuseraha. Abi võib olla ka Võsa Petsist.suisse kirjutas:Ma rääkisin talle
Nõunik.
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Suisse, olen aru saanud, et selles majas, kus Su ema korterid asuvad, ei ole asutatud KÜ-d, vaid tegutsetakse ühisusena. Väikese maja puhul on ühisus väga normaalne, saab väiksmate kuludega hakkama kui KÜ-s. Kuluarved saadakse maja peale tervikuna, võimalik,et selle ühe majaelaniku nimele. Tema jaotab kulud korterite vahel ära, teised maksavad oma kuluosa talle.
Eraisik ei pea arveid esitama. Ta võib ükskõik mil viisil tõendada kulutuste suuruse ja teistelt korteriomanikelt nõutava summa suuruse. Vaevalt hakkab keegi vabatahtlikult maksma põhjendamata kulusid.
Milles on tegelikult probleem?
Keegi tahab arveid, et oma elamiskulusid firma kuluks kanda?
Eraisik ei pea arveid esitama. Ta võib ükskõik mil viisil tõendada kulutuste suuruse ja teistelt korteriomanikelt nõutava summa suuruse. Vaevalt hakkab keegi vabatahtlikult maksma põhjendamata kulusid.
Milles on tegelikult probleem?
Keegi tahab arveid, et oma elamiskulusid firma kuluks kanda?
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Iga korrektse asjaajamise aluseks on dokumentatsioon, et pärast ei tekiks kellelgi kahtlusi. Kui rahaasjad on korras ja kõigile pilt selge ja elu rahulikum. Kus palju võõrast raha, seal ikka on kahtlustusi. Vahest on nimetatud majas kõik koras, kuid kui puudub aruandlus, tekitab tahes tahtmata küsimusi-kahtlustusi. Väike aruanne kuu lõpus ei oleks paha. Lisaks loe KOS, seal on eelarve kohta nii mõndagi kirjutatud. Toon omalt poolt ära väljavõtte seadusest. Kõik sõltub muidugi sellest, kuidas on kaasomanikud kokku leppinud kaasomandi valitsemise suhtes. Vanema aja inimesed on konservatiismad ja usaldavad rohkem, me nooremad tahame rohkem aruandlusi ja dokumente. Õigus võib olla mõlemal poolel.
Kui see tädike tegeleb majaga, siis peab tal olema kaasomanike otsus, et ta on valitud majavalitsejaks. Peale õiguste on tal hulgaliselt kohustusi. Lugegem, seadust ja vaatame mida seadusandja on meile selle kohta ütelnud. Arve esitamis nõuet otseselt seadusest välja ei loe, kuid lugedes § 22 p. 5 lg 3 ja 4 siis võib järeldada, et aruandlusese esitamise keeldumiseks tal alus puudub. Kindlasti peab olema valitsejal mõistlik aeg aruande koostamiseks. S.t. isegi kui te soovite saada aruannet esimesel nõudmisel, siis peab talle andma mõistliku aja aruande esitamiseks. Minu arust on 5 tööpäeva piisavalt mõistlik aeg. Mõiste: esimesel nõudmisel ei tasuks tõlgendada nii, et olen ukse taga ja kohe saan, mida kahjuks paljud ekslikult arvavad.
§ 21. Valitseja õigused ja kohustused
(1) Valitseja on õigustatud ja kohustatud:
1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest;
2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid;
3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid;
4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid;
5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
(2) Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel:
1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid;
2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi;
3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid;
4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid;
5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud õigusi ja kohustusi ei saa korteriomanike kokkuleppega piirata.
(4) Valitseja säilitab korteriomanike vara muust varast eraldi. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust.
(5) Valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik.
§ 22. Majanduskava ja aruandlus
(1) Valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;
2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid;
3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele;
4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust;
5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust.
(2) Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid.
(3) Valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi.
(4) Korteriomanikud võivad oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist.
(5) Majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega.
Kui see tädike tegeleb majaga, siis peab tal olema kaasomanike otsus, et ta on valitud majavalitsejaks. Peale õiguste on tal hulgaliselt kohustusi. Lugegem, seadust ja vaatame mida seadusandja on meile selle kohta ütelnud. Arve esitamis nõuet otseselt seadusest välja ei loe, kuid lugedes § 22 p. 5 lg 3 ja 4 siis võib järeldada, et aruandlusese esitamise keeldumiseks tal alus puudub. Kindlasti peab olema valitsejal mõistlik aeg aruande koostamiseks. S.t. isegi kui te soovite saada aruannet esimesel nõudmisel, siis peab talle andma mõistliku aja aruande esitamiseks. Minu arust on 5 tööpäeva piisavalt mõistlik aeg. Mõiste: esimesel nõudmisel ei tasuks tõlgendada nii, et olen ukse taga ja kohe saan, mida kahjuks paljud ekslikult arvavad.
§ 21. Valitseja õigused ja kohustused
(1) Valitseja on õigustatud ja kohustatud:
1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest;
2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid;
3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid;
4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid;
5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
(2) Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel:
1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid;
2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi;
3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid;
4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid;
5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud õigusi ja kohustusi ei saa korteriomanike kokkuleppega piirata.
(4) Valitseja säilitab korteriomanike vara muust varast eraldi. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust.
(5) Valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik.
§ 22. Majanduskava ja aruandlus
(1) Valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;
2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid;
3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele;
4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust;
5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust.
(2) Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid.
(3) Valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi.
(4) Korteriomanikud võivad oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist.
(5) Majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega.
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Re: Dokumentatsioon ühisuses
Probleem on selles, kui minu vend palus tädikesel panna iga kuu algul talle arve postkasti (et ta ei peaks sitsima tädikese ukse taga ja uurima, kui palju sellel kuul maksma peab kuna ta ei viibi töö pärast palju kodus), siis tädike tekitas suure kära, et mida nüüd veel ei soovita ja keeldus seda andmast. Kuna valda on seda paberit vaja, siis peab käima korduvalt peale maksmist seda paberit kauplemas. Samas, kui arve oleks postkastis, siis saab vend jätta raha ja lapsed või ema saavad minna maksta ära ja tädike kirjutab arvele peale, et makstud ning kõik oleksid rahul.Eraisik ei pea arveid esitama. Ta võib ükskõik mil viisil tõendada kulutuste suuruse ja teistelt korteriomanikelt nõutava summa suuruse. Vaevalt hakkab keegi vabatahtlikult maksma põhjendamata kulusid.
Milles on tegelikult probleem?
Keegi tahab arveid, et oma elamiskulusid firma kuluks kanda?
Kas tõetsti soovime paljut? Mina nii ei arva.
Pakkusin abi, et teen vastava blanketi, kuhu jääks tädikesel ainult nimi krt.nr, summad ja kuupäev täita, aga tema ajab vastu, et ei saa enne mingit arvet, kui raha tasutud. Tädike ei mõista, et nagunii arvet ju ilma makmise märketa ei saa vend vald esitada, tema arust saab vend siis jätta arve tasumata (tasunud on ju kogu aeg).
Majaraha kasutamist üldiselt usaldame - jääb vaid küsimus, kas see on kulutatud majandulikult otstarbekalt (kui kahe korruselise maja ühe trepikoja pahteldamise ja värvimise eest Lõuna-Eestis on 17 tuhat krooni õiglane summa, siis kasutab otstarbekalt - see on mul veel läbi analüüsimata-kalkuleerimata).
Re: Dokumentatsioon ühisuses
suissi jutt jumala õige. Blankette suuremad ja väiksemad formaadid on poes isegi müügil. Tõesti kui on vaja toimetuleku toitust,siis on vaja tõestada oma kulusi ja selleks on vaja terve hulk kulu dok. esitada. Oh tädi,tädi tule mõistuse juurde ja aita teisi.
