Veearvesti ja vee ülekulu.

[pimeloom]

Ma pakun hoopis parema idee (oma juhatuses hakkame seda varsti arutama). Lahendus siis selline, et kes pole nt 2 kuud veenäitu esitanud, siis juhatus läheb külla ja võtab näidu tema eest. See on ÜK' kehtestatud sundteenus teiste liikmete huvide kaitseks (nimetame seda nt veemõõtja näidu fikseerimise teenus) ja selle eest kehtestab ÜK teenustasu. Vot seihke idee.

Ma arvan, et see on täiesti teostatav idee. Meie linna vee-ettevõte kehtestas ka tasu juhul, kui ühistu näitu ei teata, siis nad tulevad veemõõtjat kontrollima ja ise näitu võtma ning see maksab 100 krooni kord.

[pimeloom]

Roland66, sinu väide läheb nüüd Pimeloomaga vastuollu, kuna väidad, et trahvide rakendamine võib olla õigustatud. Samas Pimelooma andmetel ei tohi isegi üldkoosolek trahve määrata.
Kus siis on tõde?

Mina rõhusin oma vastuses pigem ikka sellele, et trahv on karistusõiguslik termin.
Karistusseadustiku järgi on trahv:
§ 47. Rahatrahv

(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi....

Natuke parem mõiste ilmselt on leppetrahv, mis on võlaõiguslik mõiste aj võlaõigusseadus ütleb:
§ 158. Leppetrahvi mõiste

(1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Aga kas põhikirja võib lepinguks pidada ei oska mina öelda.

Usun, et parim variant on neid asju mingiteks tasudeks nimetada.

[pimeloom]

Äriregistris registreeritud põhikiri.

Ma ei peaks seda, et põhikiri on registrisse kantud, eriliseks näitajaks. Meie ühistu põhikiri oli selline, et paljudest punktidest ei olnud võimalik aru saada, mida mõeldi. Ja just sõnastuse ning õigekirja mõttes. registrit see ei häirinud, vaevalt nad seda lugesidki.

[Roland66]

Kohtus küsitakse, mis alusel? Meie vastame vot nii on põhikirjas kirjas ja vastavalt kodukorrale. Kohtunik küsib teise poole käest, kas nimetatud asjad on vaidlustatud, ei. Ja ongi kõik. Kui ei ole põhikirja vaidlustatud või tühistatud, kehtib see, mis seal kirjas. KÜ loomisega leppisid korteriomanikud kokku kuidas nad hakkavad elama. Kokkuleppe tulemus ongi põhikiri. Leppetrahv, siis leppetrahv. Soovid otsust tunnistada kehtetuks, pead pöörduma kohtusse. Seniks kuni ei ole tühistavat otsust, tuleb see täita. KÜS: § 13. Korteriühistu otsused
(1) Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
(2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
(3) Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
(4) Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

[pimeloom]

Kohtus küsitakse, mis alusel? Meie vastame vot nii on põhikirjas kirjas ja vastavalt kodukorrale. Kohtunik küsib teise poole käest, kas nimetatud asjad on vaidlustatud, ei. Ja ongi kõik. Kui ei ole põhikirja vaidlustatud või tühistatud, kehtib see, mis seal kirjas. KÜ loomisega leppisid korteriomanikud kokku kuidas nad hakkavad elama. Kokkuleppe tulemus ongi põhikiri. Leppetrahv, siis leppetrahv. Soovid otsust tunnistada kehtetuks, pead pöörduma kohtusse. Seniks kuni ei ole tühistavat otsust, tuleb see täita.

Sinu loogika järgi on siis nii, et paneme aga põhikirja punkti, et ühistus võib neegreid lintšida ja vallasemasi kividega loopida. Ning kui keegi seda otsust kolme kuu jooksul ei vaidlusta, siis lintšime ja loobimegi, sest põhikiri lubab.

[Roland66]

Ilmselt seda ikka ei panda, kõik peab jääma mõistlikkuse piiridesse. Eelnev jutt oli siiski veemõõtjate näitude esitamisest ja esitmata jätmisest ning sanktsioonidest. Oma eelnevates postitustes pidasin ma silmas nimetatud teemat ja probleemi.

[pimeloom]

Ma oskan lugeda küll. Minu näide oli põhimõtteline.

[k24]

.. Loe natukene seadust vaata, mida ütleb seadusandja põhikirja kohta. Põhikirja loetaksegi kokkuleppeks, mille alusel oma tegevuses juhindutakse. Trahvinõudega põhikirjad on äriregister registreerinud, seega ei tohiks seadusega vastuolus olla.

Roland66, see mis siia kirjutad ei tõesta kuidagi, et ühistul oleks trahvimise õigus. Kui põhikirjas vastav säte on, siis selline õigus võib olla, aga ei pruugi - väga palju oleneb pisiasjadest nagu sõnastus, põhjendus, trahvi suurus jne. Minuteada pole selle kohta juristidel ühtset seisukohta ja kohtuteed pole vist keegi viitsinud ette võtta, et asjas täit selgust saada.