Korteriühistu Abi

Tahan kõiki kutsuda arutelule teemal, mida ja kuidas peaks toimima kortreiomanik (ja ühistu esimees) olukorras, kui ülemise korruse korteris toimub veeavarii ja selle tulemusena uputab alumise korruse korterit.
õtleme nii, et ;
1. õlemise korruse korteriomanikku ei ole kodus ja telefon on väljalülitatud.
2. Veesüsteemi kinni ei ole võimalik keerata, kuna võtmed on koos revidendiga Venemaal.
3. Kõ esimees ei ole eriti aldis suhtlema ja probleemi lahendama.

Kui ikka on avariiline olukord ja võtit ei ole, tuleb kõne alla ka luku lõhkumine, kui muul moel vett kinni ei saa. Ma ei mõtle mitte korteriukse lõhkumist. Uus lukusüdamik pole teab mis kallis, et seda ei jõuaks uut osta. Võiks ju ka revidendi (kui elkab samas majas) järgmise kuu arvele selle lisada.
Veeavariisid on erinevaid. Kui toru lõhkes korteriomaniku süül, siis peaks alustama avariikahjude hüvitamist sealt. Kui toru lõhkes seetõttu, et oli amortiseerunud, siis tegeleb sellega ühistu, sest torustik on ühisomand. Sellisteks ootamatusteks oleks vaja ühistul maja kindlustada.

Kas oleks mõeldav abi saamine 112 telefonilt ? Millist abi sealt võiks saada?

112 on häirekeskus. Vahendab politseid, päästeametit, kiirabi... No nad on ka kasse puu otsast alla toonud ja muud säärast teinud. Vaevalt et nad siiski veeavarii puhul välja tuleksid?Aga ei tea ka. Oleks huvitav ju teada saada, aga arvestades sellega, et nende väitel tehakse neile niigi palju tühje kõnesid, kus nimesed tahavad lihtsalt südant puistata, samal ajal kui tõeliselt hädasolija ei pääse liinile, ei tihkaks eksperimenteerida.
Võibolla teab keegi mõnd üle-eestilist hädaabitelefoni numbrit, mis pal'kuks nn dispetšerteenust kõikvõimelike elus ette tulevate probleemide puhul, mil inimene ise hätta jääb. Ja teeks seda operatiivselt. Jutt jumala tõsine. Tekkis professionaalne huvi...

Tallinnas on abitelefon 1345. Äkki saab sealt informatsiooni.

Edit: Vaatasin seda asja nüüd ja info selle numbri kohta on järgnev:
Tallinna Abikeskus on dispetšerteenistus, mis tegeleb linnamajanduslike probleemide (elektri, vee ja kanalisatsiooni, küttesüsteemide, heakorra, teede ja tänavate korrashoiu, ning kommunaalmajandusega seotud küsimused) lahendamise vahendamisega Tallinna linnas. Abitelefoni kaudu saab kutsuda abi ootamatute ja kiiret lahendamist vajavate tehniliste olmeprobleemide korral. Samuti saab Tallinna abitelefoni kaudu anda linnale operatiivset teavet kohest parandamist vajavatest olukordadest avalikes kohtades.

Aga ikka endiselt helista sinna ja tänna. Kanna tervet märkmikku kaasas kõikvõimalike telefoninumbritega. Võiks siis olla ka mõni lühinumber ühine üle Eesti, mis probleemid fikseeriks, nagu häirekeskus, ja teataks kuhu vaja.
Muide Heino, need telefonid, mis olemas, võiks siia vajalike telefonidena kuhugi kirja panna. Horoskoobi asemel.

[quote:2ad4258b60="sirts"]Need telefonid, mis olemas, võiks siia vajalike telefonidena kuhugi kirja panna.[/quote:2ad4258b60]

Hea mõte.

1188 - ütled oma mure ja sind suunatakse edasi kuhu vaja ilma kõnet katkestamata. Toimib üle Eesti:)

Aga tõsiselt rääkides, me lasime oma majas paigaldada kõikidele püstikutele keldrisse siltidega varustatud sulgemiskraanid, mis maksavd 75.-/tk + paigaldus. Kõik elanikud on avariirkaanidest informeeritud ja korra on sellest juba abi olnud, kui ülemisel korrusel uputuse põhjustanud elanikku kodus polnud ja alumise korruse elanik sai keldris oleva kraani abil uputuse ise kiiresti sulgeda. Pärast on aega helistada ja oodata abi saabumist...

Kui aga kraanid on, kuid keldrisse ei pääse - inimene kellel on võtmed puhkab Venemaal ja varuvõtmeid majaelanikel ei ole, mis siis ikkagi teha?

a la uppuja päästmine on uppuja enda asi.

[quote:974cdeab4b="Valge"]Kui aga kraanid on, kuid keldrisse ei pääse - inimene kellel on võtmed puhkab Venemaal ja varuvõtmeid majaelanikel ei ole, mis siis ikkagi teha?[/quote:974cdeab4b]

Kas inimestel ikka keldri välisukse võit on ja kraanid asuvad lukustatavas keldriboksis? Kui nii, siis tuleb avariikraan lukustatavast keldriboksist läbi seina välja tuua torude pikendamise teel. Meil on nii tehtud.
Tavaliselt on majades ainult 1 peakraan ja selle keldri või boksi võtit ei pruugi teistel olla. Minu soovitus on avariikraanid panna igale püstikule ja nii, et see oleks ilma lisavõtmeta ligipääsetav.

Tundub, et saime oma seltsi uue asjaliku väitleja. tere tulemast!

Tervitan minagi aktiivset väitlejat
Aga veel üks mõte - Kas ja millistel tingimustel tohib avada korteriust, mille taga veeavarii põhjus on?
Oletame, et põhikirjas sellisele olukorrale lahendust ei ole fikseeritud.

Vot see on juba keerulisem. Minu teada ei tohigi ühistu seda teha. Kui, siis ainult koos konstaabliga. Seega kui korteriomanik pole kättesaadav, on kogu püstak vähemalt ilma veeta. Reeglina peaks juhtusel siiski omaniku telefonid olema. Ja enamasti on inimesed, kelle korteris uputus on, võimalikult kiiresti kohal. Nende oma vara ju.

Päärdumisel Tallinna Abitelefonile, sain sellise vastuse:

[i:c5cee10564]Vastuseks Teie päärdumisele veeavarii kohta, teatame, et veeavarii korral korterelamus, kus on korteriühistu moodustatud, tuleb reeglina esmalt päärduda k/ü esimehe poole. Enamasti on korteriühistud sõlminud lepingud hooldusfirmadega, kes on kohustatud avarii puhul väljakutsele reageerima.
Kui lepingut ei ole tehtud, saame ka meie anda tasulisi firmasid, kes teostavad san.tehnilisi täid. Esmalt tuleks võimalikult kiiresti sulgeda püstikul vesi, et veekahjustused oleksid minimaalsed. Kui korterisse, kus on toimunud avarii, ei õnnestu pääseda, tuleb päärduda politsei poole, sest ilma politseita ei tohi võõrasse korterisse siseneda.Soovitaksin teha k/ü esimehe abiga selgeks, kuidas saab selliste avariide korral majas vett sulgeda, kui ei ole lepinguid tehtud. Kui lepingud on tehtud, peaks ka
elanikele olema selle kohta info antud.

Lugupidamisega Aime Rebane
Tallinna Abitelefoni dispetser[/i:c5cee10564]

Minu loogika järgi on ikka ja alati politseist abi, kui juba ukselõhkumiseks läheb. õkskõik siis, kas keldris või korteris.

Loomulikult parem oleks selliseid olukordi vältida, et võtmed välismaale puhkama lähevad.

Aga kas selline lõhkumine on ikka seaduslik ja kes lõpuks kogu selle lõbu kinni maksab?

Eks ilmselt ikka korteriomanik ise, kui ta ükskord koju jõuab. Samas hoiti ära ju suurem kahju. Loomulikult ei saa korteriust mõneks päevaks lahti jätta. Seega tuleb lukk ära vahetada ja kulud kannab korteriomanik.
Huvitav, kuidas siis saab, kui korter on valve all? Aga kui seadusesilm(politseinik) on kaasas, siis peaks selline sissetung avariiolkorras olema seaduslik. No ei saa ju lasta tervet maja ära uputada või maha põletada seetõttu, et seadus ei luba korterisse siseneda. Ja kui seda muul moel ei saa, siis tuleb lukk avada. Uks ja lukk on tänapäeval kallis lõbu, seega päris õiget vastust ei teagi.