Korteriühistu Abi

Korteriomandiõigust puudutavate küsimuste all jäi vastused.ee lehel silma selline küsimus ja selline vastus:

Küsimus: "Mure on selles, et meil pidevalt tilgub laest vett. On tilkunud nii koridoris (vähemalt 5 korda, arvatavasti rohkem) ja väga tihti tilgub vannitoa laest (vähemalt 15 korda). Oleme käinud ülemiste naabritega rääkimas, nemad väidavad, et neilt ei saa seda tulla kuigi on näha, et neil põrand on märg ja kõik torud lekivad ja ka segisti lekib. Rääkisime ka ühistule. Ühistu käis vaatamas üleval ja ütles et jah ülemistel naabritel on lekked ja sellepärast tilgub meil laest vett aga ülemistel naabritel ei ole raha, et torusid parandada ja leket peatada. Küsimus selles, et mida edasi teha? On väga kurnav see olukord. Hetkelgi tilgub lihtsalt vannitoa laest vett. Kuna ülemised naabrit armastavad väga alkoholi ning vägivalda ja ei ole just kõige puhtamate elukommetega inimesed ei oska mina midagi enam ette võtta. Loodan, et saan siit abi. Kas tõesti ühistu ei pea midagi ette võtma? Vannitoa remont valmis eelmisel aastal ja lihtsalt nii kahju on vaadata kuidas see hävitatakse. Hetkel teeme ka teistes tubades remonti ja elame hirmus millal vannitoalagi lihtsalt alla kukub. Loodan et saan siit mingit abi. "

Vastus: "Tere, korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 5 kohaselt vastutab elamu veetorustiku korrasoleku eest korteriühistu sõltumata sellest, kas veetorustik asub korteri reaalosas või mitte.
Kui korteriühistu oma kohustust, veetorustik ära parandada, ei täida, ning Teil tekib selle tagajärjel kahju, siis on Teil õigus nõuda korteriühistult kahju hüvitamist." Vastajaks Andry Krass.

Kas tõesti kohustab seadus korteriühistut korterite segisteid ja torusid parandama?

Kui korter on kindlustatud,siis sekkub olukorda kindlustusfirma.

Korteriomandiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121052014019
§ 15. Korteriomandi valitsemine
(5) Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.
See on selline laialivalguv tekst ja lõige 6 väheke toetab eelmist lõiget.
Meie majas taolistel juhtudel juhatus oleks lasknud hädavajaliku remonditöö ülemises korteris koheselt tilkumise avastamisel ära teha, võtnud paharetilt tööaktile allkirja, KÜ maksnuks töö eest (kuna paharetil koheselt raha pole)ja järgmisel nö. üüriarvel oleks sellele paharetile tehtud avariitööde maksumus lisareana tema arve peal.

lasnaka viitele lisaks, et üks korteriomaniku kohustus on ka kaasomandi kindlustamine. Vaatasin oma kaasomandi kindlustuslepingut ning torude osas lõppeb kindlustuse piir korteris oleva kraaniga, viimane kaasa arvatud. Sellest kraanist edasi aga kehtib juba reaalomandi kindlustus (kui see on). Seega ei ole KÜ asi kellegi korteris segistit remontida (erijuhud välja arvatud).

Laest ei pea vesi tilkuma ainult ülemise korteri vigasest kraanist, täiesti võimalik on vee päritolu ka mujalt, näiteks vigane vuuk, millest vihmavesi sisse sajab ja mööda konstruktsioone laiali valgub. Kondentsvesi?

vello12 kirjutas: Seega ei ole KÜ asi kellegi korteris segistit remontida (erijuhud välja arvatud).

Ei ole jah KÜ asi, kuid on teatud seltskond inimesi kes ei saa, ei taha, ei oska endaga ja oma omandiga hakkama saada ja et ka kõik teised naabrid oleksid rahul, on targem avariilise olukorra puhul selliseid abituid KÜ poolt (sunduslikult) abistada.

jah, lasnakas, nii ta on ... küsimus on ainult selles, et kes selle lõbu kinni maksab. Kui ülejäänud kaasomanikud nõus siis pole jah probleemi, samas kui mõni kaasomanikest keeldub arvet tasumast, sest tegu pole KÜ eesmärgilise kuluga ... siis? Kogud niisama intressi?

Igaüks maksab ikka vaid oma korteri kulu. Kes kulu on tekitanud, see selle ka kinni maksab. Lihtsalt väetimate puhul maksab kulu kõigepealt kinni KÜ ja esitab arvena edasi konkreetsele korterile.
Igal KÜ-l peab olema osakapital, mis hädajuhtumitel kasutamiseks.
Kui siililegi selge, et ülemine korteriomanik ise pole huvitatud korterisiseste kommunikatsioonide avariiremondist, tuleks teda aidata, et ka alumiste korterite elanikud elada saaksid. Iga asja pärast pole vaja kohtuuksi kulutada - see on vaja ka sellele ülemisele korteriomanikule selgeks teha, palju kohtu kaudu asjaajamine talle maksma võib minna.

vello12 kirjutas: ↑

31 Dets 2014 11:20

lasnaka viitele lisaks, et üks korteriomaniku kohustus on ka kaasomandi kindlustamine. Vaatasin oma kaasomandi kindlustuslepingut ning torude osas lõppeb kindlustuse piir korteris oleva kraaniga, viimane kaasa arvatud. Sellest kraanist edasi aga kehtib juba reaalomandi kindlustus (kui see on). Seega ei ole KÜ asi kellegi korteris segistit remontida (erijuhud välja arvatud).

Nüüd on aasta 2019. Kuidas praegu seis? Endiselt vastutab KÜ kuni (kuul)kraanini (kraan kaasaarvatud)?
Aga kui kuulkraani pole ja veetoru läheb otse segistisse?

Ning mis seadusepunkti alusel see vastutus KÜ-le tekib?

Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemid on hoone tehnosüsteemid koos kõigi torude ja kraanide ja mõõtjatega.
Hoone tehnosüsteemide haldamise ja remondiga tegeleb KÜ. Kui omanikud lepivad kokku kuidagi teisiti, siis on teisiti. See kokkulepe peab olema vormistatud juriidiliselt korrektselt. Kui KÜ juhatus ei tee kokkulepitud töid ja tegevusi, siis tuleb valida uus juhatus . See on üldkoosoleku otsustada.