Korteriühistu Abi

Kas oskab keegi anda kindla vastuse järgmistele küsimusele.
Kas prügišahtide kasutamine ja prügi kogumine sahtiruumis asuvasse konteinerisse võib lugeda tuleohutusnõuetele mittevastavaks vastavalt tuleohutusseaduse § 19(1)ja (2) alusel.
Samuti kas korterelamu trepikojas on tulekustuti olemasolu nõutav?

Oleneb sellest šahtiruumist - see peab olema eraldi tuletõkkesektsioon ehk siis nt trepikojast tuletõkkeukse ja tuld tõkestava seinaga (betoon, kivi vms) eraldatud, samamoodi eraldatud keldrist.

Tulekustutit trepikojas ei pea olema, aga olen näinud pööninguga kortermajade trepikoja pööningukorruse laes suitsuandurit. Nõutud pole, aga ohutuse mõttes kindlasti vajalik.

Küsisin ka päästeametist tulekustutite kohta mõned aastad tagasi ja vastati,et kohustust ei ole, aga soovituslik võiks olla..
Aga asi on ikka nii... kui ükskord midagi ränka juhtub ,siis ahhetatakse ja tuleb ka kohustus!

Väljavõte uue tuleohutuse seaduse projektist:
Eelnõu § 19 sätestab põlevmaterjali hoidmisele esitatavad nõuded. Põlevmaterjal on kergesti süttiv aine, vedelik või valmistis, mis temperatuuri, sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku (§ 2 lg 3). Kehtivas õiguses on põlevmaterjalide ladustamise nõuded reguleeritud siseministri 8. septembri 2000. a määrusega nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded".

Valesti ladustatud põlevmaterjal suurendab riski tulekahju tekkeks, soodustab tulekahju levikut ja raskendab päästetöö teostamist. Põlevmaterjali ladustamisel pööningul, keldris, ehitise all või selle vahetus läheduses tuleb alati arvestada ka tuleohutusega ja hinnata kas põlevmaterjali tulekahju võib edasi kanduda hoonele või raskendada päästetööde teostamist.

Suur hulk tulekahjusid saab alguse jäätmete hoiukohtadest. Vältimaks selliste tulekahjude levimist hoonetesse, peab jäätmete hoiukoht (prügikast) paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast ohutus kaugusel (§ 18 lg 2). Ohutu kauguse arvutamisel tuleb juhinduda näiteks sellest, mis materjalist on ehitis ja prügikast, kui suur on prügikast ja mida selles hoitakse jne.

Kehtiva õiguse kohaselt peab prügikast asuma põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 m kaugusel ning põlevmaterjal 4 meetri kaugusel. Võrreldes kehtivat regulatsiooni eelnõuga, siis on loobutud rangelt ohutuskujade määramisest, vaid lähtuda tuleb üldisest ohutuse kaalutlusest.

Hoone kütmiseks mõeldud põlevvedeliku või –gaasi võib hoone keldris ja pööningul hoida ainult siis, kui selline hoidmine on hoones ehituslikult ette nähtud. Kui põlevvedeliku või tuleohtlikku gaasi hoiustatakse hoones selleks mitte ettenähtud osas, siis tulekahju leviku korral võib põlevvedeliku või tuleohtlikku gaasi plahvatus hoone purustada.
********************************************************
Selles tekstis eeldatakse, et prügikast on väljaspool hoonet.
Evakuatsiooni trepikoda on eraldi tuletõkketsoon ja seal ei tohi olla põlevmaterjali.

Kellel on inspektor külas käinud? Huvitaks kogu protseduur lähemalt: mida kontrollitakse, mis dokumente nõutakse ja kuidas ma saan teada, et meile on kontroll tulemas?

15.-19. jaanuaril toimub kortermajade kontrolli kampaania. Tegu on tuleohutuskampaaniaga, mille võimestamiseks kontrollivad ohutusjärelevalve inspektorid tuleohutusnõuete täitmist kortermajade üldkasutatavatel pindadel.