Tormikahjude hüvitamine.

[yamu660]

Tere.

Probleem nimelt selline, et öine torm rebis katuselt eterniidiplaadid lahti ja lennutas otse autodele peale. Tulemuseks; ühe auto esiklaas katki, teisel autol katuses augud sees, värvikahjustusi ja plekimõlke palju.
Kes vastutab ja korvab kahjud sellisel juhul?
Majal käivad renoveerimistööd hetkel fassaadi kallal, katuseni polnud ehitusmehed veel jõudnud. Ühistul on laen võetud ja ka kindlustus tehtud. Ühistu juht pole koostööst eriti huvitatud ja väitis kohe, et meie kindlustus seda ei korva. Kui uurisin, et mida korvab siis sain vastuse, "meil tehtud miinimum kindlustus mis nõutud laenu puhul" (mingid 4 punkti mida ei osatud nimetada).

Mida ette võtta??


Ette tänades: Aulo

[Uutma]

Ehitise omanik vastutab saba ja karvadega (antud juhul siis korterite omanikud solidaarselt, mitte ühistu).
Kui on tellitud vastutuskindlustus, siis katab kindlustus kulud üldjuhul ainult siis kui renoveerimistööde jaoks on tellitud eraldi kindlustus (või kindlustajat informeeritud sellest. Vaata oma kindlustustingimusi).

Mida ette võtta? Loe näiteks seda:
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/ ... alyys/2308

... mingi hea ERGO kindlustusega seotud lahend oli veel, kus katuse lumekoristuse käigus mingile autole jääkamakas peale sadas, KÜ vastu kohtus nõue esitati ja kaotati kuna KÜ polnud ehitise ega kinnistu omanik.

[Uutma]

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-161-12

[lasnakas]

VÕS § 65 lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnest neist.
Õige see on, et maja ei ole KÜ oma, kuid see ei ole õiglane, et purikaohver ei saa kahjutasu sisse nõuda mitte KÜ-lt (kõigilt korteriomanike elamu ühise majandamise ühingult), vaid näiteks vaid korter 7 omanikult või mõnelt teiselt kah. Sellised seadused tähendavad seda, et sisuliselt iga korteriomanik peaks ise käima katusel ja tegema kõik, et sealt lumi või purikad kellelegi kaela sadama ei hakka, sest järgmisel päeval pärast lumesadu võib ta saada personaalse kohtukutse.
Mulle tundub see väga ebaõiglane. Vastutus peaks olema KÜ-l tervikuna, mitte mõnel (rikkamal?) pahaaimamatul korteriomanikul personaalselt.

[Uutma]

Vastutus peaks olema KÜ-l tervikuna, mitte mõnel (rikkamal?) pahaaimamatul korteriomanikul personaalselt.

Ei ole ju personaalset vastutust. Vastutus on omanikel ühiselt. St. kellelt iganes nõutakse kohtu korras kahju sisse, see saab edasi nõuda teistelt korteriomanikelt kahju hüvitamise.

Samas RK on leidnud ERGOga seotud lahendis nii:

Elamu omanike asutatud korteriühistul ei ole hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust eemaldada maja katuselt lumi ja jää. Seetõttu ei saa sõiduauto kahjustamist põhjustanud kostja tegevusetus - maja katuselt lume ja jää eemaldamata jätmine - olla õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi.

Lisaks on veel huvitav punkt 11:

Seega peab hageja juhul, kui ta tahab tõendada kostja teo õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab.

Kolleegiumi arvates ei ole hageja viidatud KÜS § 2 lg 1 asjassepuutuv säte VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. KÜS § 2 lg 1 sätestab, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. See säte reguleerib üksnes korteriühistu ja tema liikmete vahelist võlasuhet ega tekita korteriühistule lepinguvälist kohustust (üldist käibekohustust) tegutseda aktiivselt viisil, mis hoiaks ära korteriühistu liikmeteks mitteolevate isikute kahjustamise.

... seda punkti peaks mõni õigusekspert pikemalt lahkama.

[Uutma]

yamu660, palu ühistu esimehel endale saata nii kindlustuspoliis kui ka muud lepingu olulised osad (kindlustuspakkumus; riski hindamise küsimustik).