Korteriühistu Abi

Kes peaks ampreid juurde ostma, kas ühistu või korteriomanik. Meie majas on igal omanikul endal leping EE-ga.

ebetriina kirjutas:Kes peaks ampreid juurde ostma, kas ühistu või korteriomanik. Meie majas on igal omanikul endal leping EE-ga.

Otseloomulikult ikka see, kellel on EE-ga leping. Ühistu ei puutu siin üldse asjasse.

Seda minagi arvasin. Ühistusse puutub ainult üldelekter. Kuidas seda küll mõnele inimesele selgeks teha.

Sai kunagi äidus EE-s maad kuulamas ja sealt räägiti mulle järgmist. Ampreid peab juurde osta KÜ, kes hiljem juba hakkab neid vajadusele jagama. Peakaitse kuulub korteriomandi mõttleise osa jurde, seega käivad kõik toimingud läbi KÜ. Korteiühistu võib omakorda raha kasseerida raha korteriomanikult. EE ei müü näituseks 5A, vaid ikka rohkem, vastavalt oma eeskirjadele. Korteriomanik läheb EE-se ja kirjutab avalduse amperaasi muutmiseks, EE vaatab järgi aja amperasi, kas ajal on piisavalt võimsust e. peakaitsme võimsust, kui see on piisav, siis EE takistusi ei tee, vajalik on KÜ juhatuse nõusolek. Siis ampreid osta vaja ei ole, kui tuleb puudu, peate ostma. Milleks korteris amperaasi tõsta?

Milleks korteris amperaasi tõsta?
Sest meil on ahiküttega maja ja uued elanikud on sisse seadnud põrandakütted, elektripliidid jne. Voolu ei jagu. Eks siis peab EE-sse minema ja maad kuulama.

Korteri ja maja peakaitsmed kuuluvad ilmselgelt mõlemad siiski kaasomandisse, nagu ka elektripaigaldis ise -- seega on küll KÜ asi.

Kui mõnes korteris on otsustatud nüüd kõik eelpool nimetatud asjad paigaldada ja nad on oma korteri peakaitset suurendanud ilma KÜ juhatusega kooskõlastamata, siis on nad teinud ikka päris palju kurja.

Majade elektripaigaldised (nagu ka majja jooksev Eesti Energia kaabel) on projekteeritud selliselt, et need kannataks ettenähtud koormust. Lihtsustatult .... majale ampreid juurde ostes suurendabki Eesti Energia sisuliselt kaabli jämedust vastamaks vajadusele ja sarnaselt peab ka maja enda elektripaigaldis olema projekteeritud, et kaablid seintes suure koormuse korral läbi ei põleks. Kaitsmed ongi selleks, et vältida kaablite läbipõlemist.

Kuna kõik korterid ei tarbi maksimaalset võimsust samal momendil, siis ongi kõige tõenäolisem maksimaalse tarbimisvõimsuse lae saavutamise moment jõulude aegu (kõigil ahjud sees ja küte põhja keeratud). Ometigi ei pea võrduma maja peakaitsme suurus kõikide korterite kaitsmete summaga -- kuna kõik üheaegselt max võimsust ei tarbi, siis võib korterite kaitsmete summa olla kõrgem. Meil näiteks on 60 korteriga majal projekteeritud värske paigaldis selliselt, et kõigil korteritel oleks võimalik paigaldada 32A kaitse (hoolimata sellest, et enamikel piisab 16A kaitsmest) ja maja peakilbis on endiselt sees 3x100A sulavkaitsmed. Targad mehed nõuka ajal ostsid maja peakilbi jaoks õiguse paigaldada kuni 3x150A kaitsmeid. Kuna 150A kaitset olemas pole (järgmine võimalik on lihtsalt 160), siis oleme siiani hakkama saanud ikkagi 100A kaitsmetega (korterid jagatud võrdselt erifaasidele).

Kuidas leida korteri jaoks vajalikku võimsust....
Lugege oma kõige rohkem tarbivate seadmete (triikrauad, pesumasinad, el.pliidid, põrandakütted) maksimaalsed võimsused kokku ja mõelge millised neist juhtuvad samaaegselt sees olema. Saadud vattide hulka pingega (220 V) jagades ongi vastuseks vajalik amperaaž (I=P/U).
Aeg ajalt projekteeritakse korterisiseseid elektripaigaldisi viisil, mis lubab näiteks põrandakütte relee abil välja lülitada kui voolu el. pliidi jaoks parasjasti ei jagu -- selline lahendus aitab vältida korteri peakaitsme ja kaablite ristlõike suurendamist.

Üks lahendus on veel ka selline, et kui teiste korterite jaoks hetkel amperaažist piisab, aga ühel on puudu, siis võib sellele ühe korteri panna voolu kasutama kolme faasi pealt (eeldusel muidugi, et ülejäänud korterite jaoks see probleem pole).
Hiljem kui kõikide jaoks energiavajadus tõusnud, siis saab kogu paigaldise välja vahetada korraga.

Tänapäevastes elamistes peaks vast kõik korterid hakkama saama 32-40 ampriga. Kui pliiti pole ja elektriga ei köeta, siis ka 16A'ga. Maja peakaitsme suuruse määramiseks on Eesti Energial ja projekteerimisfirmal mingid tabelid (mis mingil momendil olid ka internetis vabalt saadaval), kus on ära näidatud maja peakaitsme sõltuvus korterite arvust ja korteri kaitsmete suurusest.

Ühe ampri hinna + vajaduse maja peakaitsme jaoks saad ilmselt kätte ka EEsse kohale minemata.

.... loodan, et oli abiks.

Ühe ampri hind on koos käibega kroonides 2000 natuke paele nii, et kui juurde majal vaja osta siis arvestagu kohe saja tuhande krooniga. Jätan eurod veel vahele, ei ole harjundu nende eurudega, aga jah Uutmal ka Rolandil on õigus selles osas, mida kirjutasid.

Aitäh kõigile! Asi hakkab selginema.