mure naabri kytimisega

[jane05]

tere


kui palju peab olema alusmise naabri toas min. temp et meil all ei ela kedagi ja seoses sellega nad ei kyta ka aga mul selleks toad nii kylmad et elada ei kannata....kytta ka rohkem ei saa radukad juba niigi p6hjas

[Roland66]

Eluruumidele esitatavad nõuded sätestavad minimaalse temperatuuri 18 kraadi. Võid talle pretensiooni kirjutada ja nõuda korteri kütmist, kaaluda kohtusse hagi esitamist, kuid soovitan põrandad üles võtta ja penoga soojustada, ega ta kütma hakka ja kohtu kaudu nõudma hakata on väga kallis lõbu, mis võib kesta aastaid. Selleks pead sa oma korteris fikseerima temperatuuri, akteerima, KÜ juhatuselt saama allkirja jne. Kohtulugu võib sul kesta aastake ja enamgi, ega se teda veel kütma pane. Teine võimalusena võid nõuda talt küttekulude kompenseerimist, kuna sinu korter kütab tema korterit. Soovitan pöörduda tunnustatud eksperdi poole, kelle arvamust kohus aksepteerib, ta teostab mõõtmisi ja on kõige asjalikum inimene sind selles küsimuses aitama. www.jogioja.ee/

[hekitee10]

Alumise naabri toas peab olema täpselt nii palju soe, kui alumine naaber seda ise tahab. Kui alumine naaber avaldust ei esita, et toas jahedam, kui normidaga paigas, ehk +18C ja see temp. talle sobib, siis ei saa ülevalt naaber talle midagi ette heita. Välja arvatud KÜ koosolekul midagi ette võtta.

[soojus]

kas teil on tegu elektriküttega, kas majas on ühistu, siis saab koosolekul vastu võtta mingi otsuse kütmata korteri kohta, kas hakkab kütma või kompenseerib osa sinu küttearvest

[jane05]

elektirkyte on ja all naaber ei kyta ja tema all on kelder mul jalas villasedsokid ja sussid aga jalad ikka kylmetavad ja kaks last ka veel nii et p2risd julm....elektri alrved 2 toalises 2500 kuni 3200 seda nagu veidi palju

[soojus]

elektriga ongi kõige kallim kütta, sest elektri hind on kallim kui mingi kaugküte, aga ega siin jah midagi muud ei aita, kui koosolek kokku ja otsus kütmata korteri kohta, kui kütma ei hakka, siis kohtusse, sest sina kannatad naabri pärast

[hekitee10]

Üks variant veel, et alumine naaber soojustab oma lae ära. Näiteks 15cm vahtpolüstürooliga. See tuleb tema jaoks odavam, kui kütta. Sellises olukorras kannatab alla +15C temperatuuriga tema korteri sisustus ja viimistlus. Kui tegemist puumajaga, siis ümberkaudsetest korteritest mida köetakse, kandub tema ruumidesse niiskus ehk kondents ja kannatab ka maja konstruktsioon.

[aschezuasche]

Tere!
Huviringi küsimusena. Kas on mingi arvutussüsteem, et kui palju on elektri tarve N liidu majade puhul? Näitena 66 m2 ja esimesel korrusel.

[Roland66]

Tere!
Huviringi küsimusena. Kas on mingi arvutussüsteem, et kui palju on elektri tarve N liidu majade puhul? Näitena 66 m2 ja esimesel korrusel.

Milleks sul seda teada vaja on?

[aschezuasche]

Naaber on paigaldanud elektrikütte ja hetkel ei ela aktiivselt sees ja kahtlustan, et on kütte välja lülitanud või miinimumini seadnud. Oleks hea argument, kui teaks palju peaks olema kui lähen sellest vestlema.

[soojus]

Samas majas peaks ikka küttekulu sama suur olema. Kui sul on kaugküte ja dets. arve oli 2 MWh, siis alumine naaber peaks kütte peale kulutama 2000 kWh elektrit ehk 2 MWh, lisaks tavatarbimine (valgustus jt.) Kui tal on vähem kulutatud elektrit, siis järelikult ei küta piisavalt ja tarbib sinu kinnimakstud sooja.

[Roland66]

Naabri energiakulu peaks olema 2MW miinus nö see 15%, mis läheb kaudsete kulude katteks. Ma lisan Moonika sule artukli, kus ta on ühe kohtulahendi näol seletanud lahti KÜ õigused. Sul ei ole vaja tolle naabriga midagi rääkida, paned kütte eest 100% ja kõik. Sellise õiguse, ma parem isgi ütleks kohustuse paneb juhatuse õlule Põhikiri.

http://www.parnupostimees.ee/240708/arv ... _print.php

Küttekuludest keskküttesüsteemist väljalülitatud korteritele
17.07.2008 00:01
Eesti korteriühistute liidu kaasabil on jõudnud lõpule mitmeaastane kohtusaaga küttekulude arvestamise metoodika osas keskküttesüsteemist väljalülitatud korterite kohta.
Vaidluste tulemusena korteriühistuga otsustas korteriühistu liige võtta ette kohtutee oma õiguste kaitseks ebaõiglaselt arvestatud soojusenergia/küttekulude arvestamise metoodika muutmiseks.
Ühistu liige taotles ühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, millega olid vastu võetud soojusenergia arvestamise alused individuaalküttele üleläinud korteriomandi omanikele. Ühistu üldkoosoleku otsuse järgi kohustuvad individuaalküttele üleläinud korteriomandi omanikud tasuma soojakulu osakaalust kolmkümmend viis protsenti.
Korteriühistu üldkoosoleku otsused
Korteriühistu on käsitlenud kahel üldkoosolekul individuaalküttele läinud korterite küttekulude arvestamise metoodikat ja esimesel korral võeti vastu juba eespool nimetatud protsent soojakulu osakaalust. Esimesel korral võeti vastu soojakulu osakaalu arvestamise protsent 2001. aastal.
Vaatamata 2001. aasta üldkoosoleku otsusele, pöördus korteriühistu liige 2005. aastal juhatuse poole küttekulude arvestamise metoodika ülevaatamiseks. Juhatus, olles teadlik oma pädevusest, otsustas korteriühistu liikme avaldust käsitleda korteriühistu üldkoosolekul.
Üldkoosolekul ei pidanud ühistu liikmed vajalikuks avalduse arutamist, kuna küttekulude osas oli üldkoosolek oma otsuse teinud juba 2001. aastal ning ükski ühistu liige seda vaidlustanud ei olnud, seega oli otsus kehtiv ja muuta seda ei soovitud.
Korteriühistu liikme seisukohad
Korteriühistu liige leidis siiski, et korteriühistu ei ole oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel järginud hea usu põhimõtet ning on oma õigusi teostanud seadusevastasel viisil eesmärgiga kahju tekitada korteriühistu liikmetele, ennekõike aga just temale isiklikult.
(§ 138. Hea usu põhimõte. (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.
(2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.)
Samuti pidas korteriühistu liige äärmiselt oluliseks mittetulundusühingute seaduse sätet, mille kohaselt on mittetulundusühingu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks vaja selle liikme nõusolekut.
MTÜS § 22 lg 5 kohaselt mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
Korteriühistu seisukohad
Korteriühistu juhatus, saades kohtust teate ühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise kohta, otsustas abi saamiseks pöörduda EKÜLi poole õigusabi saamiseks. Vastuargumentidena toodi välja ühistu liikmete enamiku tahe ja asjaolu, et 2001. aastal vastuvõetud üldkoosoleku otsust ei ole ükski korteriühistu liige vaidlustanud. Olles oma tegevuse õiguses veendunud, jäi täiesti arusaamatuks liikme väide, et ühistu ei toimi oma tegevuses heas usus.
Kohtuvaidluse mõlemad pooled leidsid, et mõistlik oleks tellida sõltumatu eksperdi hinnang küttekulude jaostamise kohta üldisest küttesüsteemist eraldumisel küttekulude osakaalu tasumise kohta.
Oma hinnangu küttekulude määramiseks andis sõltumatu ekspert, kuid eksperdi hinnang oli üksnes kümme protsenti soojakulu osakaalust, millega korteriühistu ei saanud kuidagi leppida.
Arvestades, et sõltumatu eksperdi valis välja korteriühistu liige, pidas korteriühistu vajalikuks oma seisukoha kujundamisel tugineda EKÜLi ja majandusministeeriumi koostöös valminud käsiraamatule „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“.
Nimetatud analüüsi eesmärk on muuhulgas analüüsida küttekulude jaotumist hoones ja anda soovitusi edasiste küttemaksete arvestamiseks või hindamiseks.
Esimeses astmes tegi kohus otsuse pärast mitut kohtuistungit ja korteriühistu tegevus loeti kohtuotsuse järgi õiguspäraseks, üldkoosoleku otsust ei tühistatud.
Korteriühistu liige sellega rahul ei olnud ja otsustas esimese astme kohtuotsuse vaidlustada ning andis apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse. Mõlemad pooled said uuesti oma seisukohti selgitada, sedakorda juba kolmele kohtunikule. Tallinna ringkonnakohus otsustas esimese astme kohtuotsust mitte muuta, kuid tõi välja täiendavaid selgitusi MTÜS § 22 lg 5 tõlgendamise osas:
„Erineva kohustuse otsustamine on seotud korteriühistu liikme enda tegevusega, sest ta on välja lülitanud oma korteri üldküttesüsteemist ja ei soovi tasuda samadel printsiipidel, kui tasuvad teised korteriomanikud, vaid vähem, mis aga ei välista kohustust tasuda kaasomandi eest majandamisel. Oluline on ka asjaolu, et erineva kohustuse panemisel korteriühistu liikmele nõusoleku küsimiseks on üheks eelduseks, et kohustus peaks olema suurem kui teistel ühistu liikmetel. Vaidlusaluse küttemäära arvestamise protsendi osas on ka korteriühistu liikmele jäetud teistest ühistu liikmetest väiksem kohustus, kuna teised ühistu liikmed pidid maksma küttekulu vastavalt korteri pinna suurusele, siis kohtusse pöördunud ühistu liikme puhul piirdus see vaid 35 protsendiga.“
Ka sedakorda leidis korteriühistu liige, et kohus ei ole teinud otsust õigesti, ning pöördus riigikohtusse. Riigikohus asja menetlusse ei võtnud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et küttekulude osakaalu määramine individuaalküttele ülemineku korral on üldkoosoleku pädevuses ja tegelikult on väiksema osakaalu määramine üksnes teiste liikmete vastutulek korteriühistu liikmele, kes on individuaalküttele üle läinud.
Elamu küttesüsteem kui ühtne tervik
Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada.
Kaasomandi kasutuskorda reguleerib KOS § 12 lg 1, mille kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Kokkulepe tähendab kõikide korteriomandi omanike nõusolekut. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
Peale kõikide korteriomandi omanike nõusoleku saamise küttesüsteemist väljalülitamisel tuleb täita ka ehitusseaduses sätestatud nõudeid, mis on järgmised:
Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 6 punkti 4 kohaselt on ehitamine ehitise tehnosüsteemide muutmine. EhS § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel.
Juhul kui siiski korteriomanikud on ilma kõikide korteriomandi omanike nõusolekuta küttesüsteemist eraldunud, puudub korteriühistul õiguslik alus arvestada eraldunud korteriomandi omanikule soojakulu teistel alustel, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud. Ebaseaduslikust ehitisest ei tulene mingisuguseid õigusi.
Eesti korteriühistute liidu jurist Monika Sulg

[aschezuasche]

Tänud vastuste eest.

[Uutma]

siis alumine naaber peaks kütte peale kulutama 2000 kWh elektrit ehk 2 MWh, lisaks tavatarbimine (valgustus jt.)

Naabri energiakulu peaks olema 2MW miinus nö see 15%, mis läheb kaudsete kulude katteks.

Energia jäävuse seadust kehtib endiselt, seega tunduvad mõlemad eelpool olevad väited valedena. Kui energiakulu on 2MW siis muundatakse see elektriga küttes või muid seadmeid kasutades (tavatarbimine/kaudsed kulud) peaaegu kõik soojuseks.

[rajaleidja]

Kas mainitud korterite seest soojustamine on ikka lubatud? Kas mitte kortermajas ei peaks toimima loomulik naabri soojustamise sümbioos?