Korteriühistu Abi

Tere!

Kindlasti nämmutatud teema, aga prooviks siiski.
Et ei tekiks palju arusaamatusi ja küsimusi, katsun lahti seletad olukorra
nii täpselt kui võimalik. Kuna paljud olukorrad tunduvad sageli esmapilgul lihtsad ja tuttavad olema, aga kui süübida, individuaalselt läheneda ja
lahata osutub, et alati see nii ei ole ja kõigile ühevitsaga diagnoosi panna ei saa.

Nimelt on väike hirm, et meie maja lugupeetud KÜ otsustab, edaspidi minult kasseerida nn "naabrikütte" eest rohkem kui 30%
Ja selline käitumine ajab küll harja punaseks. (Tegelikult juba ~3a tagasi kui tõsteti 10% pealt 30% peale, see pani juba vanduma, eelmine aasta, külmal ajal see tegi ~80m2 korteri kohta ~1000.- kuus)


Saaga algus on 90-ndate lõpus.
Kuna tegu korteriga, mis asub 5 kordse maja viimasel korrusel ja köögiseina taga pealekauba külm lodža kah veel, siis keskküte oma ülesandega hakkama ei saanud. Nii nagu lihtne reegel ette näeb, maja esimesel korrusel, viimasel korrusel ja otsmised korterid oleks pidanud
olema varustatud suuremate/pikemate radikatega. Aga sellisest lihtsast paneelmaja küttesüsteemi rusikareeglist lugu ei peetud ja lekkiv radikas vahetati suvalise plönni vastu, mis parasjagu kätte sattus, olenemata korteri eripärasustest ning asukohast.
Jookse päevas mitu korda ämbritega, õhuta-õhuta-õhuta, aga tolku sellest vähe.
Ühesõnaga sai villand sellest jamast ja sammud seatud majavalitsusse, sai kogu lugu ära räägitud ja lubati kaugküttest loobuda,
elektrikütte kasuks. Kõik tööd sai omal jõul tehtud ja torud/püstikud sai juba naabri juures korrus all pool radikate juurest teisaldatud. Kõik tundus hea olevat, toad soojad ja hubased. Suht KÜ algusaastatel tekkis arvele juurde 10% 80m2 keskküttest, heakene küll, tõepoolest vannitoas on soe uss seina peal, üldkasutatavadkoridorid jne.

~3a tagasi aga märgates liiga suuri numbreid arve peal, hakkasin uurima ja selguski valus tõde, et ei maksa enam 10% vaid 30%. Tõmbasin kohe traati raamatupidajale, sealt suunati mind halduri numbrile kes oskas vastata, et "KÜ otsustaski sedasi!" Küsimusele, et mille alusel sedasi tõstetakse, siis hakati rääkima naabriküttest ja püstikutest. Kui ma selgitasin, et mul ei ole mingeid püstikuid ja ma kütan elektriga!
Siis kahanes vastus napisõnaliseks, "naabriküte!" ja lisati, et "osades ühistutes on üldse 70%!" et nagu, ära parem torgi!

Samas on kirjas: ///Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud töös "Küttekulude jotamine korruselamus korterite ühtsest küttesüsteemist lahtiütlemise korral 2006"(Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing)/// Et naabriküte tuleb päevakorrale ja kehtib siis kui korterit ei köeta normaalselt! (Temperatuur jääb alla normaaltemperatuuri) Ja seda otsustab ja määrab vastavat kvalifikatsiooni omav spetsialist!
Et kui ühistu võib sedasi uupi tegutseda oma äranägemise järgi, siis miks juba ei kasseerita mõnelt korteriomanikult rohkem näiteks selle eest, et tal
on 30a vanad, väikese soojapidavusega aknad ja mõnel on aknad ka talvel vahest lahti!? Ja kas elektriga köetud soe ei liigu siis naabritele? Peaks ehk ise arve esitama?
Rahaga seotud üldkoosoleku hääletused ei ole tõsiselt võetavad, kuna suuri kortereid on majas vähe, elektriküttega kortereid on kah mõni üksik ja koosolekule jõuab kohale üks ja sama seltskond, peamiselt pensionäärid väikestest korteritest, kuna noorem kontigent on sageli sel kellajal tööl või muid tegemisi. Seega on loomulik, et keskküttega varustatud korteriomanikud igal võimalusel kergendavad oma arvet elektriga kütjate arvelt. Nii nagu üritavad väikeste korteriomanikud hääletada iga hanke tasumist kr/m2 suhtesse. Ehe näide mõne aasta tagusest seigast, mil vahetati välisuks ja paigutati fonolukud.
80m2 korter kus on sissekirjutatud inimesi 2 pidi maksma kokkuvõttes ~4000kr ja ~43m2 korter kus sissekirjutatuid 5 pidi maksma ~2000kr... jne ja nimetavad seda solidaarsuseks !?!?
Ühesõnaga hääletamised mängitakse ühte väravasse.
Ja selline kallutatud jutt, et "elan keskütte arvelt" pistku omale "tuumafüüsik" sinna samusesse. Kui mul oleksid püstikud, siis tunnistaks seda ja maksaks ka see 30% rõõmuga, kuna need ikka soojad torud.
Aga muidu on see ju naeruväärne nagu näiteks naabrimees paneb oma õuepeale tänavavalgustuse ja selle valgus ulatub minu ukseläveni. Kas see annab talle õiguse minult midagi kasseerida, nn natuke enam valgustatud ukseläve eest?. Ja kui valgustatud saab hoopis põõsas, kellele siis arve esitatakse!?




Kui nüüd otsustatakse tõsta seda keskkütte protsenti, kas on neil üldse selleks õigus!? Ei ole ju mingit auditit tellitud ega spetsialisti vaid
minnakse lihtsalt rahakoti kallale.

Ära päris kolida ei tahaks.

Ega ma niisama viriseja ei olegi, aga vahest ajab ikka sta keema küll!



Tänan!

Vastus siin.
Jutuga võib palju "tõestada", aga millised DOKUMENDID Teie juttu tõendavad?
KÜ otsuse olete kohtus vaidlustanud? KOV kirjalik luba hoone tehnosüsteemide muutmiseks olemas?

VASAR49 kirjutas:Vastus siin.
Jutuga võib palju "tõestada", aga millised DOKUMENDID Teie juttu tõendavad?
KÜ otsuse olete kohtus vaidlustanud? KOV kirjalik luba hoone tehnosüsteemide muutmiseks olemas?

Mida siin tõestada, vaadata tuleb esmalt põhikirja, mis on seal kirjutatud küttekulude jagamise kohta. Väiksemat protsenti, kui on 100% sinu pinast saab otsustada äärmisel juhul KÜ liikmete üldkoosolek. Mingi spetsialisti arvutused võivad olla soovituslikud, kuid mittte mingil juhul kohustuslikud ja seda juba tulenevalt seadustest, meeldib see sulle või mitte. Kui sa ei jõua nii suurt korterit pidada, pead väiksema korteri vastu vahetama.

Lisan kod. Sulg M artikli, loe ja mõtle, kellel on õigus.


http://www.parnupostimees.ee/240708/arv ... _print.php

Küttekuludest keskküttesüsteemist väljalülitatud korteritele
17.07.2008 00:01
Eesti korteriühistute liidu kaasabil on jõudnud lõpule mitmeaastane kohtusaaga küttekulude arvestamise metoodika osas keskküttesüsteemist väljalülitatud korterite kohta.
Vaidluste tulemusena korteriühistuga otsustas korteriühistu liige võtta ette kohtutee oma õiguste kaitseks ebaõiglaselt arvestatud soojusenergia/küttekulude arvestamise metoodika muutmiseks.
Ühistu liige taotles ühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, millega olid vastu võetud soojusenergia arvestamise alused individuaalküttele üleläinud korteriomandi omanikele. Ühistu üldkoosoleku otsuse järgi kohustuvad individuaalküttele üleläinud korteriomandi omanikud tasuma soojakulu osakaalust kolmkümmend viis protsenti.
Korteriühistu üldkoosoleku otsused
Korteriühistu on käsitlenud kahel üldkoosolekul individuaalküttele läinud korterite küttekulude arvestamise metoodikat ja esimesel korral võeti vastu juba eespool nimetatud protsent soojakulu osakaalust. Esimesel korral võeti vastu soojakulu osakaalu arvestamise protsent 2001. aastal.
Vaatamata 2001. aasta üldkoosoleku otsusele, pöördus korteriühistu liige 2005. aastal juhatuse poole küttekulude arvestamise metoodika ülevaatamiseks. Juhatus, olles teadlik oma pädevusest, otsustas korteriühistu liikme avaldust käsitleda korteriühistu üldkoosolekul.
Üldkoosolekul ei pidanud ühistu liikmed vajalikuks avalduse arutamist, kuna küttekulude osas oli üldkoosolek oma otsuse teinud juba 2001. aastal ning ükski ühistu liige seda vaidlustanud ei olnud, seega oli otsus kehtiv ja muuta seda ei soovitud.
Korteriühistu liikme seisukohad
Korteriühistu liige leidis siiski, et korteriühistu ei ole oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel järginud hea usu põhimõtet ning on oma õigusi teostanud seadusevastasel viisil eesmärgiga kahju tekitada korteriühistu liikmetele, ennekõike aga just temale isiklikult.
(§ 138. Hea usu põhimõte. (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.
(2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.)
Samuti pidas korteriühistu liige äärmiselt oluliseks mittetulundusühingute seaduse sätet, mille kohaselt on mittetulundusühingu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks vaja selle liikme nõusolekut.
MTÜS § 22 lg 5 kohaselt mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
Korteriühistu seisukohad
Korteriühistu juhatus, saades kohtust teate ühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise kohta, otsustas abi saamiseks pöörduda EKÜLi poole õigusabi saamiseks. Vastuargumentidena toodi välja ühistu liikmete enamiku tahe ja asjaolu, et 2001. aastal vastuvõetud üldkoosoleku otsust ei ole ükski korteriühistu liige vaidlustanud. Olles oma tegevuse õiguses veendunud, jäi täiesti arusaamatuks liikme väide, et ühistu ei toimi oma tegevuses heas usus.
Kohtuvaidluse mõlemad pooled leidsid, et mõistlik oleks tellida sõltumatu eksperdi hinnang küttekulude jaostamise kohta üldisest küttesüsteemist eraldumisel küttekulude osakaalu tasumise kohta.
Oma hinnangu küttekulude määramiseks andis sõltumatu ekspert, kuid eksperdi hinnang oli üksnes kümme protsenti soojakulu osakaalust, millega korteriühistu ei saanud kuidagi leppida.
Arvestades, et sõltumatu eksperdi valis välja korteriühistu liige, pidas korteriühistu vajalikuks oma seisukoha kujundamisel tugineda EKÜLi ja majandusministeeriumi koostöös valminud käsiraamatule „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“.
Nimetatud analüüsi eesmärk on muuhulgas analüüsida küttekulude jaotumist hoones ja anda soovitusi edasiste küttemaksete arvestamiseks või hindamiseks.
Esimeses astmes tegi kohus otsuse pärast mitut kohtuistungit ja korteriühistu tegevus loeti kohtuotsuse järgi õiguspäraseks, üldkoosoleku otsust ei tühistatud.
Korteriühistu liige sellega rahul ei olnud ja otsustas esimese astme kohtuotsuse vaidlustada ning andis apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse. Mõlemad pooled said uuesti oma seisukohti selgitada, sedakorda juba kolmele kohtunikule. Tallinna ringkonnakohus otsustas esimese astme kohtuotsust mitte muuta, kuid tõi välja täiendavaid selgitusi MTÜS § 22 lg 5 tõlgendamise osas:
„Erineva kohustuse otsustamine on seotud korteriühistu liikme enda tegevusega, sest ta on välja lülitanud oma korteri üldküttesüsteemist ja ei soovi tasuda samadel printsiipidel, kui tasuvad teised korteriomanikud, vaid vähem, mis aga ei välista kohustust tasuda kaasomandi eest majandamisel. Oluline on ka asjaolu, et erineva kohustuse panemisel korteriühistu liikmele nõusoleku küsimiseks on üheks eelduseks, et kohustus peaks olema suurem kui teistel ühistu liikmetel. Vaidlusaluse küttemäära arvestamise protsendi osas on ka korteriühistu liikmele jäetud teistest ühistu liikmetest väiksem kohustus, kuna teised ühistu liikmed pidid maksma küttekulu vastavalt korteri pinna suurusele, siis kohtusse pöördunud ühistu liikme puhul piirdus see vaid 35 protsendiga.“
Ka sedakorda leidis korteriühistu liige, et kohus ei ole teinud otsust õigesti, ning pöördus riigikohtusse. Riigikohus asja menetlusse ei võtnud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et küttekulude osakaalu määramine individuaalküttele ülemineku korral on üldkoosoleku pädevuses ja tegelikult on väiksema osakaalu määramine üksnes teiste liikmete vastutulek korteriühistu liikmele, kes on individuaalküttele üle läinud.
Elamu küttesüsteem kui ühtne tervik
Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada.
Kaasomandi kasutuskorda reguleerib KOS § 12 lg 1, mille kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Kokkulepe tähendab kõikide korteriomandi omanike nõusolekut. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
Peale kõikide korteriomandi omanike nõusoleku saamise küttesüsteemist väljalülitamisel tuleb täita ka ehitusseaduses sätestatud nõudeid, mis on järgmised:
Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 6 punkti 4 kohaselt on ehitamine ehitise tehnosüsteemide muutmine. EhS § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel.
Juhul kui siiski korteriomanikud on ilma kõikide korteriomandi omanike nõusolekuta küttesüsteemist eraldunud, puudub korteriühistul õiguslik alus arvestada eraldunud korteriomandi omanikule soojakulu teistel alustel, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud. Ebaseaduslikust ehitisest ei tulene mingisuguseid õigusi.
Eesti korteriühistute liidu jurist Monika Sulg

No sellest kohtukeissist ei loe ju kõiki nüansse välja, seega ei ole vastus ammendav.
Samas küll justkui tuginetakse kirjatükile ///Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud töös "Küttekulude jotamine korruselamus korterite ühtsest küttesüsteemist lahtiütlemise korral 2006"(Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing)/// ja samas ka mitte. On öeldud selgelt, et 10-30% on see määr, ning selle eest peaks samuti hoolt kandma KÜ, et see täpselt ära määratakse. Seega huvitav on see, et 30% maksab nii maja keskel asuv korter, kus on isegi püstiku/torud alles ja ka viimasel korrusel asuv nn "katusega" korter kus pole üldse mingeid torusid, ainult elektriradikad ja boilerid. Seda nagu ei võeta üldse arvesse ja ikka räägitakse mingist heas usus käitumiseks või isegi solidaarsusest . Aastad läksid, siis tekkis ühistu, tekkis 10%, mõistan. Veel paar aastat hiljem said ühistus mõned liikmed targaks ja kuuldes, et palju rohkem kui 10% saab küsida, satuti eufooriasse, ning ilma suurema juurdluseta mindigi seda teed! "Et kui need mõned individualistid (elektrikütjad) maksvad 30%, siis kaugkütteklientidel langeb antud juhul ~2%!!!) Detailidesse muidugi ei laskutud ja pikema jututa oligi otustatud.
Siis kellele on see 10% mõeldud ja kellele 30%? Ja kuidas saab üldkoosolek otsustada hääletamise teel, selliseid asju ilma igasuguste mõõdistusteta ja omamata pädevaid inimesi sel teemal arutlema!?

See on ju hullumeelsus kui nüüd tõstetakse näiteks 30% pealt 40% peale ja jällegi esitamata mingeid tõestusi mõõdistustest või auditsit! Mõeldmatu, et ühel päeval naksti muutub fikseeritud 30% hoopis 40%, kuna nii on võimalik ja kuskil nii ongi?! Detailidesse süübimata! Väga kaitsetu tunne on ju. Ja mis puutub siia korteri suurus!? On ta 4toaline või 1toaline, asi on ikkagi põhimõttes ja kaines mõttelaadis. Ei nõua ju ühistult talvel maksta 30% oma elektriarvest...


Tänan!

Kas oled ise mõelnud selle peale, et tellida enda korterile see eksperthinnang, siis on ju kõik selge, mitu % sinu korter peab maksma. Kui tuleb väiksem kui 30 %, siis hakka alles protestima. Mis on su korteri elektrikulu kütteks, kas ümberarvutatuna MWh-ks tuleb sama, mis sama korter keskkütteks kulutab, nt. kui keskküttekorter maksab talvekuul 2 MWh, siis sinu kulu küttele peab ka olema 2000 kWh, mitte väiksem. Kui on väiksem, siis kütad vähem, hoiad kokku või tarbidki nn naabrikütet.

Eksperdi arvamus sind ei aita, kui KÜ liikmete üldkoosolek otsustab määrata sulle 100%, siis hakkad maksma 100%. Keegi ei ole palunud sul lahkuda üldisest küttesüsteemist, pane radikad tagasi ja asi vask. Jõudu!

Zorru82 kirjutas:asi on ikkagi põhimõttes ja kaines mõttelaadis.

See on samuti põhimõtteline vastus:

Ebaseaduslikust ehitisest ei tulene mingisuguseid õigusi.
Eesti korteriühistute liidu jurist Monika Sulg

Süsteemist lahkuda ju lubatigi sel lihtsal põhjusel, et keskküte ei suutnud kütteperioodidel korterit üle 15-16C soojaks kütta ja seega ei olnud põhjust sellise teenuse eest maksta. Kellegil midagi selle vastu polnud.
Elektriküte odavam ei tule kui KK, aga toad on soojad.

KÜ määrab 100% ?
Ma arvan, et isegi kõige tigedamad KÜ ussid ei julgeks midagi sellist korda saata

Aga see selleks.
Paar aastat tagasi käis üks härra veemõõdikuid kontrollimas ja märgates elektriradikaid, tegi sellest samast teemast juttu. Lõpetuseks nähvas asjalikult: "....et siis, kui sulle kambakas tehakse, määratakse kõrge %, siis on sul ikka veel üks variant! Vannitoa rätikukuivati! Leiad tubli ehitaja/torumehe ja asi mott! Teevad nii ägedalt, et isegi põhjalikult uurides ei saa keegi midagi aru!"
See tegi mulle nalja...

Ja loodan, et kui koosolekul sellel samal teemal sõna pean võtma, siis vastuseks saan midagi enamat kui: a'la "...me otsustasime nii, kuna meil on see võimalus olemas!" või "...me otsustasime naa kuna teised KÜd tegid sedasi juba mitu kuud tagasi!"
Pigem lepiks isegi vastusega kus nad tunnistavad, et lihtsalt tahavad KK kulusid hajutada/madalamaks saada.... ebamugav tunnistada, aga tõde! Mitte ei räägi mulle naabriküttest, mis tegelikult ju tuleb kõnealla alles siis kui on teada, et korterit ei köeta normaalselt. Ja nagu sellest veel vähe, siis iga mõne aasta tagant tõuseb see "naabrikütte" määr mõne protsendi, .... ilma, et ma puuriks mingeid auke põrandasse või seina.

Ok, teema ammendunud.
Tänan!

Zorru82 kirjutas: KÜ määrab 100% ?
Ma arvan, et isegi kõige tigedamad KÜ ussid ei julgeks midagi sellist korda saata

Sinu kurvastuseks pean ütlema, et selliseid KÜ-d on olemas ja 100% on määratud. Tulemuseks on kõikide alternatiivküttega korterite kesküttesüsteemi taastamine. MOTT

Tegemist ei ole ainilt naabriküttega, vaid lisaks pead sa kandma kaudsed kulud nagu soojakaod keldris, trepikojas, läbi otsaseinte minev soojus, katus. Või loodad sa, et sa ei pea neid kulusid kandma?