Korteriühistu Abi

Kredex on tänuväärse võrdlusega mah asaanud: http://service.regio.ee/kredex/#e=54377 ... &l=krm2kuu

"Küttekaardi vahendusel näeb naabermaja küttekulu

KredEx on loonud interaktiivse kaardirakenduse, mis kuvab Eesti kaardil geograafiliste koordinaatide alusel korterelamute asukohad, millelt saab näha korterelamu energiakulu andmeid ehk kui palju maksab korteriomanik selles elamus keskmiselt soojusenergia eest m2 kohta kuus."

Väga huvitav jah aga ma vaatasin, et seal Jakobsoni 17 on ulme summa.

Eks seal mingeid kalasid on aga üldmulje on lubav. Meil sai kevadel nüüd täielikult maja soojustatud, juba see talv oli 12 eek /rm . Vaatame mis järgmine talv toob.
Mind hakkas huvitama kust nad oma info saavad, kas ainult need kes Kredixilt laenanud on?

Tundub, et seal on ikka pealinna kõik kortermajad. Eelduste kohaselt on need andmed siiski soojamüüjalt pärit.

Sul oli õigus Heino "Hetkel on kaardil avalikud Tallinna Küttelt ning Kuressaare Soojuselt saadud küttekulude andmed enam kui 2000 korterelamu kohta. Läbirääkimised käivad ka teiste lõpptarbijale soojusenergia edastamisega tegelevate ettevõtetega ning pikemaajaliseks eesmärgiks on saada küttekaardile enamus kaugküttevõrgus olevad korterelamud.)

Samas me ei tea milliste tingimustega mõnes maja sooja kokkuhoid on saavutatud. Oma lähikonnas vaadates olen kuulnud, et majas on rõvedalt külm ning maksta tuleb ikka ning köetakse elektriga juurde, samas lehelt info, et kulus 10kr/rm.

Heino kirjutas:Väga huvitav jah aga ma vaatasin, et seal Jakobsoni 17 on ulme summa.

See on täiesti uus elamu. Kui arv tabelis õige, siis kütavad lihtsalt ilma soojaks.

Meie majal ei ole kredexi laenu ja samuti mitte kaugküte. Aga igatahes olema kaardi peale pandud. Ja imeliku summadega ka! Meie ei taha sela üldse olla - mida peaksime tegema et kaardi pealt ära saada?

Miks sa seda kaardi tegijate ehk Kredexi käest ei küsi?

Juba küsisin - vastust aga ei ole!

Arvan, et seda kas tahad seal olla või ei keegi arvesse ei võta, küll saavad aga isikud, kes plaanivad korterit soetada, sealt kasulikku infot tuleviku kulutuste kohta otsuse tegemiseks (see on ju tavaliselt varjatud müüja poolt).
Kahju, et Lõuna-eesti veel kaardil pole, saaks analüüsida, oma maja kulukust võrreldes teiste majadega siin.

Probleem on just selles: et ostjad vaatavad kaarti ja näevad täiesti valed andmed. Meie majas ei ole kaugkütet, meil on ahjuküte ja mõned gaasi katlad. Kust need andmed on tulnud meie aru ei saa. Kui andmed oleks olnud õiged, siis muidugi ei ole midagi teha aga nüüd kardab üks omanik et tema korteri müük jääb raskeks kuna pandud küttekulud on hirmus kõrged!

Siin olijad saavad ju veel vähem aidata kahjuks.

Aga esitage Kredexile kirjalik pretensioon. Kredex on ainus, kes saab tekkinud vea kõrvaldada.
Lisaks uurige ka http://www.aki.ee/est/?part=html&id=51
Teie juhtumi puhul peaksite sealt abi saama kui Kredex ei reageeri ja jätkuvalt avalikustab valeandmeid.

Suur tänu Suisse!

Kes teeb, see eksib! Võimalik, et mõni maja on vale numbriga kaardile sattunud - väikeste majade kohta (kütavad puude, gaasi, elektriga) pole seal infot, eriti tõene see ei saaks ollagi.
Minu arust on see kaart väga tänuväärne töö. Vähemalt meie maja ja naabermajad on seal tõeste arvnäitajatega. Samuti ühe tuttava maja, kus maksti talvel 40 kr/m2 sooja eest. Muidugi peale arvnäitajate peab uurima ka korterite temperatuuri talvel. Me ühel naabermajal on oluliselt väiksem soojakulu, kuid talvel neil toatemperatuuri üle 18 kraadi ei lastud ja öösel ei köetud, kõik kokkuhoiu nimel.
Neil, kel energiamärgist veel tehtud ei ole, poleks vajagi seda teha, vaatavad selle kaardi pealt ja pilt selge millisessse energiaklassi nende maja kuulub.

Lugu sellest kuidas ma (me) vastu pükse saime.

http://www.epl.ee/artikkel/581606

Ergon ära nüüd pead norgu lase. Ütleb ju laulusalmgi, et ei me ette tea, mis elu meil tuua võib.

Ma ei lasegi. Igal juhul teeme õiget asja ja ma ei nõustu TÜ arvutustega. Elu ei ole ainult matemaatika ning elamu vananedes suurenevad hädavajalikud kulutused kordades ning elukvaliteedi ja korteri hinna tõusust ei tea nad midagi.

Samas ilus elukeskkond mõjutab teid ju positiivselt - see on ju rohkem väärt, kui teiste poolt matemaatiliselt tõestatud väited ja eks aeg näitab, kas nende arvutused ka ajapikku paika peavad (ennegi mööda pandud).

Ergo töö ja kaunis maja on kiitust väärivad!
Noppisin sealt artiklist välja fassaadimehe lause: „Ei ole mõtet vahetada täna aknad ja järgmisel aastal soojustada fassaad, sest see läheb kokkuvõttes kulukamaks.”
Meie oleme läinud just seda teed, et igal aastal remondime midagi väga olulist ja ainult omavahendite arvel. Loll jutt, et nii läheb kulukamaks. Vastupidi! Me ei maksa pangale sentigi ei lepingutasu ega intresse, ei mingeid pikaajalisi kohustusi. Maja ise on meil üleni soojustamata, kuid olulised kohad, kust soojus seest välja võiks lenduda ja kuidas soojust normis hoida, on kapitaalselt korda tehtud.
Võrrelda saab vaid võrreldavaid. Nii oligi sel külmal talvel hea võrrelda meie seintesoojustuseta ja samasuguse täissoojustusega naabermaja küttearveid, mis olid 2010.a. jaanuaris ja veebruaris täpselt samas suurusjärgus, kusjuures temperatuurid tubades mõlemas majas kaugküttega 21-23 kraadi. Naabermaja igakuised arved kokku olid aga tunduvalt suuremad kui meil, sest laenu+intresside tõttu on neil suurem remondikulude makse kui meil, lisaks kindlustusmaksed, mida meil pole, ja ka halduskulud on neil suuremad.
Vaatasin selle teema algul toodud Kredexi tabelist, et meie ja naabermaja küttekulude vahe oli 2009.aastal kokku -39 tuh kr nende kasuks, seega vaid -3 tuh kr kuus oli neil kogu suure maja peale küttelt sääst, veidi üle 10 kr kuus korteri kohta - naeruväärne!
Niimoodi võrreldes tundub, et fassaadi soojustus on meie puhul vajalik pigem ilu kui vajaduse pärast. Kõik oleneb majadest ja nende algehitusest, algsest soojapidavusest, juba tehtud töödest jmt.

Õige jutt. Kõige odavam on oma raha eest renoveerimine, mis sest, et kõike ei suudeta korraga korda teha (aga kas seda pole alati vajagi). Pankade reklaam on lihtsalt nii hea ja samas ka elanikele ahvatlev, et kohe saab kõik korda (mis ei ole ju iseenesest üldsegi halb), aga odavam ta kindlasti ei ole. Muidugi on olukordi, kus polegi teisiti võimalik toimida kui laenu võttes, aga mõistlik oleks alati ka kaaluda, mis see tegelikkuses maksma läheb