Veearved
Moderaator:Heino
Minul selline mure.
Meie ühistus on igas korteris veemõõtja, kuid üldvett on kulunud 20 kanti rohkem. Ilma ühistu koosolekuta on raamatupidaja lisanud veevahe teist kuud minu arvele. Arvet peetakse siis selle järgi, kui suur on korteri veekulu, seega protsentuaalselt veearvest. Kuna meie perel kulus näiteks kuus 12 kanti vett, siis pean maksma umbes 6 kandi vee eest veel lisaraha, kuna arvatavasti on meie pere see kõige suurem veekulutaja. Kust selline veevahe tuleb, ei ole teada. Maksaks siis inimeste arvu või mõne muu näitaja järgi... hetkel oleks see nagu karistus, et kulutad vett kõige rohkem.
Kas sellisel nõudmisel on seaduslikku alust? Kas sellist otsust ei peaks mitte vastu võtma ühistukoosolekul? Kas see ei peaks minema üldisest ühistu rahast? Nagunii maksan kõige rohkem ka (mul 5-toaline korter) ühistumaksu?
Ette tänades Marju Sepp
Meie ühistus on igas korteris veemõõtja, kuid üldvett on kulunud 20 kanti rohkem. Ilma ühistu koosolekuta on raamatupidaja lisanud veevahe teist kuud minu arvele. Arvet peetakse siis selle järgi, kui suur on korteri veekulu, seega protsentuaalselt veearvest. Kuna meie perel kulus näiteks kuus 12 kanti vett, siis pean maksma umbes 6 kandi vee eest veel lisaraha, kuna arvatavasti on meie pere see kõige suurem veekulutaja. Kust selline veevahe tuleb, ei ole teada. Maksaks siis inimeste arvu või mõne muu näitaja järgi... hetkel oleks see nagu karistus, et kulutad vett kõige rohkem.
Kas sellisel nõudmisel on seaduslikku alust? Kas sellist otsust ei peaks mitte vastu võtma ühistukoosolekul? Kas see ei peaks minema üldisest ühistu rahast? Nagunii maksan kõige rohkem ka (mul 5-toaline korter) ühistumaksu?
Ette tänades Marju Sepp
Re: Veearved
Soovitan Teil sellel teemal kindlasti järgmisel koosolekul teema üles tõsta
Õiglasem oleks ikka jagada ühtlaselt kõikide tarbijate vahel, mitte võtta aluseks seda, kes kui palju kasutab. Nii võiks igasuguseid summasid välja võluda ... ainuüksi põhjusel, et see, teine või kolmas korter on tarbinud seda, teist ja kolmandat kõige rohkem.
Kas keegi on üldse huvi tundnud, miks selline suur veevahe tekib? Kas selle vähendamiseks on tehtud midagi? Võibolla alustaks sellest?
Õiglasem oleks ikka jagada ühtlaselt kõikide tarbijate vahel, mitte võtta aluseks seda, kes kui palju kasutab. Nii võiks igasuguseid summasid välja võluda ... ainuüksi põhjusel, et see, teine või kolmas korter on tarbinud seda, teist ja kolmandat kõige rohkem.
Kas keegi on üldse huvi tundnud, miks selline suur veevahe tekib? Kas selle vähendamiseks on tehtud midagi? Võibolla alustaks sellest?
Re: Veearved
Vee ülekulu jagatakse üldjuhul vastavalt üldkoosoleku otsusele, mitte raamatupidaja soovile. Meie rakendasime sellist varianti, et vormistasime juhatuse otsuse, millest koopia edastasime kuuarvega kõigile liikmetele ning järgmise kuu arvele jagasime vee ülekulu vastavalt otsusele, sest keegi ei vaidlustanud ja kuna kõik arved olid eelmise kuu eest tasutud, seega oli ka kõiki juhatuse otsusest teavitatud.marjusepp kirjutas:Meie ühistus on igas korteris veemõõtja, kuid üldvett on kulunud 20 kanti rohkem. Ilma ühistu koosolekuta on raamatupidaja lisanud veevahe teist kuud minu arvele.
Meie kasutame küll veeülekulu jagamist antud perioodil tarbitud vee hulga alusel. Ei pea seda ebaõiglaseks, kuna üldveemõõtur ja korterite mõõturite mõõtetäpsuse erinevus on üheks veeülekulu põhjuseks, siis on selline arvestusviis põhjendatud.marjusepp kirjutas:Arvet peetakse siis selle järgi, kui suur on korteri veekulu, seega protsentuaalselt veearvest. Kuna meie perel kulus näiteks kuus 12 kanti vett, siis pean maksma umbes 6 kandi vee eest veel lisaraha, kuna arvatavasti on meie pere see kõige suurem veekulutaja. Kust selline veevahe tuleb, ei ole teada. Maksaks siis inimeste arvu või mõne muu näitaja järgi... hetkel oleks see nagu karistus, et kulutad vett kõige rohkem.
Veeülekulu jagatakse ka vastavalt korteriomandi suurusele m2 alusel (alus KÜS § 15'1. Majandamiskulud), aga ka sellisel juhul maksad rohkem kui väiksemad korterid.
Kindlasti peaks välja selgitama, kas veeülekulu pole mitte seotud mõne liikme ebaaususest või mõnest muust veast (valesti paigaldatud korterite veemõõturid).
On ikka seaduslik alus veeülekulu eest raha küsimine (ainult seaduslikult vastuvõetud otsuse alusel. Ja see ühistu üldisest rahast on sama mis m2 alusel maksmine. Kui majanduskavas pole ettenähtud üldvee tasumiseks, siis maksate esitatud arve alusel.marjusepp kirjutas:Kas sellisel nõudmisel on seaduslikku alust? / ......... / Kas see ei peaks minema üldisest ühistu rahast?
Kokkuvõtteks võib öelda, et puudub üldkoosoleku otsus, aga muu ei muutu nagunii - maksta tuleb ja summa pole ebaõiglaselt arvestatud.
Re: Veearved
Millest tuleb veeülekulu. Soovitan lugeda Tepso poolt tehtud uuringud nende kodulehelt. Oli pealkirjaga Veeprobleem.
Oletame , et andmed võetakse kuu viimasel päeval. Kui kõik korteriomanikud võtaksid samal kellaajal oma näidud kui teeb seda juhatuse liige Siis võibolla enamvähem ühtivad. Teiseks põhjuseks on , et mida suurema mahuga mõõtur seda täpsem. Sellest tulebki see üldveemõõturi ja korterimõõturite vahe.
Aus on kui seda tehakse m2 põhiselt , mitte veetarbimismae pealt. See on tegelikult suure tarbija karistamine. Mõnes ühistus tehakse , et 10% veekulust pannakse korteriarvetele juurde veeülekulu.See on ebaõiglane suhtumine kõikide korteriomanike suhtes.
Oletame , et andmed võetakse kuu viimasel päeval. Kui kõik korteriomanikud võtaksid samal kellaajal oma näidud kui teeb seda juhatuse liige Siis võibolla enamvähem ühtivad. Teiseks põhjuseks on , et mida suurema mahuga mõõtur seda täpsem. Sellest tulebki see üldveemõõturi ja korterimõõturite vahe.
Aus on kui seda tehakse m2 põhiselt , mitte veetarbimismae pealt. See on tegelikult suure tarbija karistamine. Mõnes ühistus tehakse , et 10% veekulust pannakse korteriarvetele juurde veeülekulu.See on ebaõiglane suhtumine kõikide korteriomanike suhtes.
Re: Veearved
Kuidas on sinu arust ausam m2 põhiselt arvestamine võrreldes tarbimise põhiselt arvestusega? Igakordne vee kasutamine paneb tööle veemõõturid, nii korterimõõturi kui ka üldmõõturi ning sellel tekib mõõtetäpsuse erinevusest tingitud veeülekulu. Minu teada korter m2 ei kuluta iseenesest vett.leammj kirjutas:Aus on kui seda tehakse m2 põhiselt , mitte veetarbimismae pealt. See on tegelikult suure tarbija karistamine. Mõnes ühistus tehakse , et 10% veekulust pannakse korteriarvetele juurde veeülekulu.See on ebaõiglane suhtumine kõikide korteriomanike suhtes.
Aga miks on sinu arvates õigem vee tarbimise alusel karistada suurema korteri omanikku?
Selle loogika alusel võib tekkida ju niisugune olukord, kus suure korteri omanik, kes tarbib vett harva, peab kõige rohkem veeülekulu tasuma ja seda ka siis, kui ta sees ei ela ja vett ei tarbigi. Kuidas on tema seotud veeülekulu tekkimisega?
Re: Veearved
Tegelikult on igal ühistul enda viis, kuidas neid vahesid jagatakse. Otsustab ikkagi ju üldkoosolek.
Meil jaguneb tarbimine vastavalt esitatud näitudele ning ülejääk läheb võrdselt kõikide korterite peale jagamisele, kes vett tarbivad. Korterid, kes vett ei tarbi (ei elata sees vms.), neile jääki ei määrata.
Siiani selline süsteem toimib ning inimesed leiavad, et parim lahendus. m2 ning %-id saadeti pikalt.
Meil jaguneb tarbimine vastavalt esitatud näitudele ning ülejääk läheb võrdselt kõikide korterite peale jagamisele, kes vett tarbivad. Korterid, kes vett ei tarbi (ei elata sees vms.), neile jääki ei määrata.
Siiani selline süsteem toimib ning inimesed leiavad, et parim lahendus. m2 ning %-id saadeti pikalt.
Re: Veearved
Igas korteis on vee väljalaskmise kohti võrdselt - üks köögikraan, üks vannitoa kraan ja üks WC pott. Kuna suur osa üldkulust tekib kraanide või WC poti tilkumisest, mis individuaalmõõturit ei käivita, siis olek minu arvates õiglane jagada vee ülekulu korterite vahel võrdselt. Eriti ebaõiglane on see suurematele tarbijatele kaela määrida. Pigem tekitavad ülekulu need, kes näitavad ebanormaalselt väikest tarbimist. On ju võimalik koguda vett tilkuva kraaniga. Meie majas jagatakse küll korerite vahel võrdselt ja keegi ei nurise. Kogu kadu jääb 5-6 protsendi kanti. Ja see ülekulu määramine neile, kes pole näitu esitanud, on ju minu arusaamise järgi ka ebaseaduslik. Kui elanik järgmisel kuul teatab näidu, siis peaks ju tasaarvelduse tegema, vastasel korral ta ju maksaks asja eest, mida ta tarbinud pole - ja kelle sissetulek see summa siis oleks? Saab ju näitude mitteteatajale panna arve peale migi kogus vett näiteks eelmise kuu tarbimise järgi, ja hiljem tehtaks tõelise näidu põhjal tasaarveldus. Siin ei ole ju midagi keerulist.
Re: Veearved
Sellega olen ma 101% nõus.anne kirjutas: Kuna suur osa üldkulust tekib kraanide või WC poti tilkumisest, mis individuaalmõõturit ei käivita, siis olek minu arvates õiglane jagada vee ülekulu korterite vahel võrdselt. Eriti ebaõiglane on see suurematele tarbijatele kaela määrida. Pigem tekitavad ülekulu need, kes näitavad ebanormaalselt väikest tarbimist. On ju võimalik koguda vett tilkuva kraaniga.
Re: Veearved
Täiesti õige, et näidu mitteesitajale on ebaseaduslik määrata ülekulu. Panna saab ikkagi oletatava kulu ja järgmisel kuul saadud näidu alusel arvestades ongi tasaarvestus iseenesest toimunud.
Ja muidugi võib üldkoosoleku otsuse alusel jagada korterite peale.
Samas tean maju, kus jagatakse ülekulu elanike arvu peale, mille üldkoosolek otsustas ja keegi ei nurise. Kuid see ei tähenda, et nad sellega nõustuksid siis, kui oleks korralikult lahti seletatud erinevad arvestuse võimalused. Tavaliselt on ju nii, et keegi esitab ettepaneku ja lahti ei seleta, keegi ei viitsi mõelda ega küsida teisi variante ning otsus võetaksegi vastu.
Ma ei olegi väitnud, et minu pakutu kõigile kõige õigem on, vaid väitsin et m2 alusel pole siiski ausam kui tarbimise pealt arvestada.
Meil otsustas ÜK arvestada tarbimise alusel (ülekulu on ka normi piiresse krt. kohta). Pakkusime välja erinevad variandid ja oleme teinud erakorraliselt kontrolli (muidugi pole meil keegi kunagi keeldnud oma korterisse juhatuse liikmeid laskmast ega mingeid etteheiteid teinud) WC-poti ka kraani tilkumise tuvastamiseks. Puuduvad ka väikese veekuluga korterid.
Seega saabki iga maja endale ise kinnitada arvestusviisi vastavalt oma maja veeülekulu suurusele ja põhjustele.
Ja muidugi võib üldkoosoleku otsuse alusel jagada korterite peale.
Samas tean maju, kus jagatakse ülekulu elanike arvu peale, mille üldkoosolek otsustas ja keegi ei nurise. Kuid see ei tähenda, et nad sellega nõustuksid siis, kui oleks korralikult lahti seletatud erinevad arvestuse võimalused. Tavaliselt on ju nii, et keegi esitab ettepaneku ja lahti ei seleta, keegi ei viitsi mõelda ega küsida teisi variante ning otsus võetaksegi vastu.
Ma ei olegi väitnud, et minu pakutu kõigile kõige õigem on, vaid väitsin et m2 alusel pole siiski ausam kui tarbimise pealt arvestada.
Meil otsustas ÜK arvestada tarbimise alusel (ülekulu on ka normi piiresse krt. kohta). Pakkusime välja erinevad variandid ja oleme teinud erakorraliselt kontrolli (muidugi pole meil keegi kunagi keeldnud oma korterisse juhatuse liikmeid laskmast ega mingeid etteheiteid teinud) WC-poti ka kraani tilkumise tuvastamiseks. Puuduvad ka väikese veekuluga korterid.
Seega saabki iga maja endale ise kinnitada arvestusviisi vastavalt oma maja veeülekulu suurusele ja põhjustele.
Re: Veearved
Nii tulebki tegelikult toimida. Kui ei anna korteriomanik näitu , panna ikkagi eelmise kuu keskmine.