Veetorude külmumine korrusmajas

[Põllu9]

Sooviksin tedad, et kelle mure on veetorude lahti sulatamine kui need ära on külmunud.
Tegemist on 12 korteriga majaga kus 3 korrusel olevate inimeste vesi ära külmub (kindlad kaks korterit ja seda juba selle -10ga). Nendes korterites on tehtud nö euroremont ja torustik on välisseina vastus ning vannitoas on ilus remont - kõik torud on seina taga - vannitoa soe nendeni ei jõua.
Tegelikuses on need veetorud vannitoas sees ja vannitoa soe jõuab nendeni - kellel nii pole külmumisega probleeme.
Nüüd küsimus, et kes peaks sulatamise eest maksma kas KÜ või korteriomanik?
Tänan!
Ilusat aasta lõppu kõigile

[pimeloom]

Mina arva, et kui need veetorud on projektijärgselt, ehk siis maja ehitamisest saadik seal, siis on ühistu mure. Kuna veetorustik on kaasomandis. Kui aga inimesed on omal vabal tahtel ja omaenda lollusest torud teise kohta ümber tõstnud, siis on nende mure.
Kui torude külmumise tõttu kannatavad teised elanikud, peab ühistu nõudma, et selline olukord likvideeritaks.

[Heino]

Siin jah ikka omaniku mure juba.

Mäletan neid aegu veel omas majas, kus veetorud talvel muud ei teinudki kui ainult külmunud olid. See oli ikka üks rist ja viletsus, ei muud....

[Rekke]

Antud juhul on külmumine põhjustatud torude külma tsooni jätmisest ja vastutab ümberehitaja, kui ta ei kooskõlastanud teiste kaasomanikega.

[Põllu9]

Millisest seadusest leiaks selle kohta täpse reglemendi? st veetorude külmumine - sulatamine, maksmine, ümberehitamine, jne. tänan

[pimeloom]

Mis siis viga elada oleks, kui iga juhtumi kohta seadus oleks. Veetorude külmumise ja sulatamise seadus - kõlaks kenasti.

[olga131]

Meie ühistul on ka selline mure nagu veekülmumine,aga vesi külmub just seal kus tühi korter.Mida teha näiteks sellise korteriga kus ei ela sees ühtegi inimest ja mittemingisugust küttet korteris ei ole.Ja korterisse ei pääse ka sisse.kas siis tühja korteri omanikul ei ole mittemingisugust kohustust oma korteri ees?

[Rain]

Meie ühistul on ka selline mure nagu veekülmumine,aga vesi külmub just seal kus tühi korter.Mida teha näiteks sellise korteriga kus ei ela sees ühtegi inimest ja mittemingisugust küttet korteris ei ole.Ja korterisse ei pääse ka sisse.kas siis tühja korteri omanikul ei ole mittemingisugust kohustust oma korteri ees?

Korteriomanikul on igasuguseid kohustusi, kuid nende täitmine jätab sageli soovida. Siinjuures pole ka lihtsat lahendust, kuigi põhimõtteliselt saaks ilmselt ühistu oma kuludega korteris sooja hoida ja selle korteriomanikult kohtu kaudu välja nõuda. Kindlasti pole see aga tee, mis lahendaks probleemi kiiresti. Samuti võib nõuda ka korteri võõrandamist, kui omanik kohustusi ei täida.

[Heino]

Tulin sellisele mõttele, et omanik võiks paigaldada oma jupile korteris väikse küttekaabli. Lühike kaabel ei maksa pea midagi ning ka elektri kulu on väike. Samas on aga kõik rahul. Pakkuge talle see variant hoopis.

[maire]

80-date keskel ehistatud, nn. kolhoosikeskuse majades ( üle eesti on neid 3 korruseid maju ) ongi veetorud otsaseintes. kui vee otsaseinad on soojustamata, siis on talvel probleemid vältimatud. Külmadel talvedel, nagu sel aastal oli, ei ole muud lahendust, kui jätta vesi natukene jooksma ja seda kõikidel korrustel. Minu kogemus oli sel aastal, et kui jättis ainult 3 korrus, siis asi ei toiminud. probleem siis kui mõni alumistest korteritest tühi ja kütmata. A?ja peaks lahendama ühistu, aga kui ühistul ei ole raha otsaseina soojustamiseks, fassaadi remondiks, siis on ainuke lahendus vee jooksma jätmine. Võib sõlmida kokkuleppe korteriomanikega, et ühistu maksab mingi koguse kinni ( täiendav kulu omaniku jaoks ja seotud ka teiste elanike heaolu tagamisega ) või jagatakse nt. selle trepikoja elanike vahel täiendavad veekulud - kui on mõistlikud inimesed

[maire]

Olgale:Tühja korterisse, mida ei köeta saavad ühistu esindajad siseneda, kui koostavad selle kohta korrektse akti, põhjendavad, juures viibivad tunnistajad, kes allkirjastavad akti ja hiljem paneb ühistu uue ukseluku ja annab toimuvast teada omanikule, esindajale. Sellise võimaluse annab Korteriomandiseaduse § 11. Puutusin sellega kokku samuti selle aasta jaanuaris, konsulteerisin kohaliku omavalitsusega, nemad politseiga ja juristiga. Korter, kuhu sisenesime oli 2 aastat kütmata, I korrusel, tempepratuur oli sees -12! kraadi. omanik surnud, lastel suva, elekter välja lülitatud jne. Ühistul on võimalus sõlmida sellistel juhtudel eraldi leping Eesti Energiaga, et nt. kütta elektriga korterit, aga selle lepingu ülesütlemsel on etteteatamise aeg, mis tähendab seda, et võib juhtuda, et omanik/lapsed tulevad elavad nagu mõmmikud korteris sel ajal, kui leping pole veel lõppenud, maksab ühistu ja raha kätte saamine omankikult/lastelt on jällegi probleemne.