Kas äärmistes korterites võib olla rohkem radiaatoreid?

[Maali]

Sooviks teada,kas äärmistes korterites (ja esimesel korrusel) võib paigaldada rohkem radiaatoreid,kui maja keskmistes korterites.Tundub et olete selles probleemis kompententne inimene.Tänan vastamast

[sirts]

Radiaatorid paigaldatakse ikka vastavalt projektile ja kütteüsteem tasakaalustatakse nii, et kõikides korterites peaks olema üks ja sama temperatuur. Kui palju kusagil selleks radiaatoriribisid vaja on, pole üldse oluline.

[Roland66]

Tasakaalusta küttesüsteem esiteks. Teiseks keldri avaused kinni ja soojapidavaks. Kui soovi on, siis võid panna küll. Muidu lähevad tarbjakaitsesse ja kaebavad, et ei saa niipalju sooja, kui arvele märgitud. S.t. korteris temp madalam jne. Kui leian materjali tasakaalustamise kohta, annan teada.

[Maali]

Tänan ja kui leiate,palun lähetage.Tänud vastajale

[ergon]

Raadiaatori võimsus ehk palju see kütab sõltub selle ribidest või suurusest, võimsus sõltub sellest kuidas soojus peab jaotuma. Soojuse jaotumine määratakse ära küttesüsteemiprojektiga ja tagatakse süsteemi korraliku tasakaalustamisega. Seega tehke projekt, tasakaalustage süsteem ja selle käigus selgub ka radiaatorite suurese vajadus ehk kas on ribisid juurde vaja või ei.

[Maali]

Aga see küttesüsteem on ehitatud nii(ei oska väljendada õiges tehn.terminitega)aga nii et I korrus saab oma radiaatoritesse alles sooja siis,kui 5 korruselt see alla tuleb.Sellest ka probleem et kogu aeg on külm ja lisaks ka välissein,mis hallitab,seepärast soovikski konkreetset vastust .Ega veel ka II korruse korter ka soe pole aga neil vähemalt põrand soe

[Roland66]

Katsuge nii teha, et keldris ei ole soojakadusid, aknad kinni, uksed ette. Külm kelder on tavaliselt üks elementaarsemaid põhjusi, miks esimestel korrustel on külm. Meil on ka 5-kordne maja ja ühe trepikoja 1 korruse korter kaebab, et on külm. Teine trepikoda ei kaeba, kuna seal on soojasõlm ja kelder on soe. Tehke kelder korda ja vajadusel mõni väike radiaator sisse. Tasakaalustamise puhul püün saada matejali ja teile edasi saata. Kui ei, küsin autorilt luba, et ma võin tema tel. nr teile anda. Temal oli majas probleem ja ta lahendas tasakaalustamisega edukalt.

[Maali]

Tänud ette juba,see minu laste korter,kes ikka muretseb kui mitte vanemad

[Deleted_User_3869]

Maalile. Teie majas on niiöelda ühetorusüsteem. Pealevool tuleb keldri magistraalist otse kõrgema korruseni. Sealt alla. Ikka kõrgem korrus enne ja siis nii järjest allapoole. See on vana nõukaaegne süsteem, mil "Bakuu oli veel meie". Üldiselt neid ei saa tasakaalustada nii nagu see tänapäeval peab olema. enamusel neist süsteemidest on otsakorterid külmad, sest vana süsteem on jõudnud osaliselt umbe minna. Äärmised selle pärast ka, et need on kaugemal ja peenema magistraaltoruga. Peenem ja lõpus olev toru ummistubki varem. Kui suudate majja saada eksperdi, arvan, et vastus on: "Vahetage vana kaasaegse vastu". Loomulikult on teil ka muid probleeme soojustamisega. See oli lühidalt, pikem jutt tuleks nagu kursustel käimine.

[Fucs]

Siin on koos kaks erinevat asja.

Esimene: Küttepüstakud, ehk maja keskküttesüsteem, tasakaalustatakse püstaku torustikule paigaldatud tasakaalustusventiiliga (tavaliselt keldris). Sellega reguleeritakse küttevee läbivoolu hulka konkreetses püstakus. Rusikareegel ütleb, et soojasõlmele lähemal olevates püstakutes peab vee läbivool olema väiksem kui soojasõlmest kaugemates püstakutes. Lisaks maja otsapüstakutes peab vee läbivool olema suurem kui maja keskel. Et seda õigesti ja korrektselt teha, tuleb pöörduda vastavaid oskuseid omava ettevõtte poole, sest see eeldab teatud mõõteriistu ja teadmisi ning püstakute korterisiseste keskmiste temperatuuride, pealevoolude ja tagasivoolude temperatuuride mõõtmist. Tasakaalustus tagab, et kõik püstakud saavad ettenähtud (mitte võrdse) veekoguse ning ei tekiks erinevates püstakutes üle- või alakütmist.

(Kahetoru süsteemides asendab seda teatud tingimustel põhimõtteliselt iga küttekeha ees olev iga korteri enda tasakaalustusventiil.)

Teine: Teatavasti liigub soojus hoone sees alt üles. Seepärast on alumistel korteritel pikemad, suuremad või enama arvuga ribidega küttekehad kui ülemistel korrustel. Samas antakse ühetoru süsteemi puhul ülemistele korteritele nö kuumemat vett mis alla tulles pidevalt jahtub. Ka see tingib eelpool välja toodud iseärasust, et alumistel korteritel peavad olema suuremad küttekehad. Lihtsamalt öeldes: küttekehade suurus kahaneb pidevalt alt üles suunas- kõige väiksem küttekeha viimasel korrusel, keskmise suurusega maja keskel ja suurim alumisel korrusel. Et alumiste ja ülemiste korterite kütmine oleks omavahelises seoses tasakaalus, selleks on iga korterelamu ehitamisel (ka nõuka aegsetel) olemas küttesüsteemide projekt. Projekti koostab alati vastavaid oskusi omav pädev insener. Projektlahenduste aluseks on hulk väga keerulisi arvestusi ja arvutusi.

Seega, üks asi on maja küttesüsteemi tasakaalustamine, mis tugineb vastavatele mõõtmistulemustele (nõuka aegsetel majadel ehitusjärgselt üldiselt puudub ja tuleb endal lasta paigaldada spetsiaalsed tasakaalustusventiilid), ja teine asi on küttepüstaku korteritesisene tasakaalustamine, mis on paika pandud vastava projektiga ning tugineb vastavatele arvutustele.

Just seda teist tasakaalu on võimalik korteriomanikul endal tasakaalust välja viia, kui paigaldatakse valede tehniliste näitajatega uued küttekehad.
Pädevates ettevõttetes on olemas vastavad graafikud, valemid ja tabelid, milliste alusel leitakse ükskõik mistüüpi vanale küttekehale (kui vajab välja vahetamist uut- või teisttüüpi küttekeha vastu) uut tüüpi küttekehaga asendatavused ja tingimused.

[Maali]

Suured tänud vastajatele.Pidage ikka vastu pakane ei taandu niipea.