Korteriühistu Abi

Individuaalne küte-ja veetarbimise arvestuse süsteem.Kas kellegil on kogemusi olnud selliste systeemide paigaldamisega ja ekspluateerimisega?

Väga kallis ja mõttetu. Soolapuhujate jutt, selle raha eest saad midagi mõistlikumat ära teha. Kui sul rahaga pole midagi peale hakta, anna puudust kannatavatele inimestele!

Kauglugemisega veemäädusüsteem maksis vist 190 kilu eestlast lisaks veel 15 kilu iga aasta süstemi hooldust vaja maksta. Lõpuks saad teada, et vee eest maksad sama palju, kuid majal laen peal ja raha tuulde visatud.

aastakese 10-ne pärast võiks mõni TTÜ lõpetaja teha lõputöö teemaga palju KÜ-d on raha tuulde loopinud ja mida sellega oleks võinud teha.

Toon ära ühe targa inimese artikli loodan, et tema jutt on mõistatev. Artikkel ilmus http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=231


Individuaalne soojuskulu mõõtur on seadustatud petmine KALLE AMISEPP
sept 2001
Kütte eest makstava raha vähendamise kattevarjus on kavalad ärimehed leidnud uue mooduse kergeusklikelt inimestelt raha väljapetmiseks. Idee on iseenesest ju ahvatlev - elada veidi jahedamas toas ja maksta kütte eest ka vastavalt vähem !
Et seda saavutada, on vaja tulevikus suurt rahalist kokkuhoidu tõotavale firmale mitmed tuhanded kroonid kohe praegu välja laduda ja lasta paigaldada radiaatorite ette torudele reguleerventiilid (kui neid seal veel ei ole) ja radiaatoritele endile panna külge individuaalsed küttekulu mõõturid (allokaatorid). Kütte eest maksmine toimubki siis juba mõõturi näitude alusel.

Seejuures kangekaelselt ei taheta arvestada sellega, et individuaalne soojuskulu mõõtur mõõdab ainult seda soojushulka, mida saadakse otse küttesüsteemist ja jätab arvestamata soojuse, mis kandub üle kõrvalkorteritest. See ülekanne on aga otsustava tähtsusega.
Sellest on mitmel korral kirjutatud "Keskkonnatehnikas", näiteks Urmas Saksakulmu ja Tõnu Kasikovi artiklites (vastavalt 1/2000 ja 3/2001), kuid ikka väidetakse, et küll see allokaator ikka aitab soojust kokku hoida.

Et mitte olla üldsõnaline, tuleb korteritevaheline soojusülekanne panna arvude keelde konkreetse näite varal.

1) Vaatleme 9.korruselise tüüpelamu 5.korrusel asuvat 3-toalist korterit köetava pinnaga 66 m2. Elamus hoitakse sisetemperatuuri +21oC, kütte eest tasutakse vastavalt täisautomatiseeritud soojussõlmes asuva soojusmõõturi näidule. Kaugkütte tariif 1MW =366 kr.

Lahutatakse kulu soojaveevarustusele ( on olemas soojavee kulumõõtja) ja ülejäänud osa jagatakse kõigi korterite vahel vastavalt iga korteri köetavale pinnale. Nii on küttearve kroonides otsesõltuvuses korteri kütteks kulutatud soojusehulgaga.

Detsembris, jaanuaris ja veebruaris on 3-toalise 66 m2 korteri küttearve olnud 640 kr kuus.

2) Langetades eelpoolnimetatud korteris sisetemperatuuri kas +18o või
+16o-ni ( temperatuur võib ka ise langeda elamu küttesüsteemi korrastamatuse tõttu ), oleks temperatuurivahe nii ülal kui ka allasuvate korteritega võrreldes vastavalt 3o või 5o. Vahelaed on soojustamata, soojusjuhtivuse koefitsient U= 2,0 W/m2 x oC. Järelikult voolab ühe kuu jooksul nii ülalt kui ka alt madalama sisetemperatuuriga korterisse soojust:

a) +18o puhul Q18=3 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 570240 Wh = 0,57 MWh ehk
0,57 x 366 = 208 krooni eest
b) +16o puhul Q16=5 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 950400 Wh = 0,95 MWh ehk
0,95 x 366 = 348 krooni eest

3) Arvestades välistemperatuuriks kütteperioodi keskmise temperatuuri tk=0oC ja teades, et küttearve peaks sõltuma otseselt sisetemperatuurist, peaks madalama sisetemperatuuriga korteri kuine küttearve olema väiksem kui ülal ja allolevatel korteritel, ja nimelt:

a) +18o puhul 640x18/21 = 548 krooni
b) +16o puhul 640x16/21 = 488 krooni

4) Sellist küttearve vähendamist ka mõnel juhul rakendatakse ja siis ei ole kriteeriumiks mitte küttekehadest saadav soojus, vaid nimelt ruumi tegelik sisetemperatuur.
5) Kui aga paigaldada elamus kõigile radiaatoritele individuaalsed soojuskulu mõõturid, saab korteris temperatuuri alandada, piirates soojuse võtmist küttesüsteemist ja maksta kütte eest ainult allokaatori näidu alusel. Et allokaator aga naaberkorteritest tulevat soojushulka ei registreeri, siis on allokaatori järgi vajalik tasuda:

a) +18o puhul 548 - 208 = 346 kr ehk 65% tegelikust kulust
b) +16o puhul 488 - 348 = 140 kr ehk 29% tegelikust kulust!

Edasi arutletes näeme, et kui korteris kütte täiesti välja lülitada (allokaatori näit null ), hoiavad naaberkorterid vaadeldava korteri sisetemperatuuri +14o…+15o vahemikus! Natuke jahe, aga maksta kütte eest ka ei ole vaja.

6) Samal ajal aga tõuseb allokaatorite kasutamisel tunduvalt naaberkorterite ehk nn. doonorkorterite küttearve, kus kumbki korter peab alandatud sisetemperatuuriga korterile peale maksma vastavalt temperatuuri alandamisele:

a) +18oC puhul 208/2 = 104 krooni, kokku küttearve 640 + 104 = 744 krooni ehk 116% tegelikust tarbimisest.
b) +16oC puhul 348/2 = 174 krooni, kokku küttearve 640 + 174 = 814 kr ehk 127% tegelikust tarbimisest.

7) Mitte milgil määral ei saa siin olukorda muuta ei paranduskoefitsientide ega muutuva ja muutumatu osa kasutamine. Ei ole ju mõtet teha muutumatu osa 100%-liseks!

Kas siis üldse ei olegi võimalik suure maja ühes korteris sisetemperatuuri alandada ? On küll võimalik, aga maksta tuleb ikka nii, nagu kõik teisedki.

Kui fantaseerida, et paigaldame korteri igasse tuppa termograafi ja hiljem püüame tulemusi analüüsida või hoopis installeerime elektroonse aastaringse sisetemperatuuri registreerimissüsteemi, siis võib julgelt õelda, et kulud ületavad sadu
(või tuhandeid kordi tulusid).

Asi on ju selles, et küttesüsteemi puhul on tegemist ühe, kõiki kortereid haarava tervikuga, mille ühe osa ala- või ülefunktsioneerimist saab tuvastada ainult võrdluses teiste osadega. Nii tuleks sisetemperatuuri jälgimissüsteem paigaldada iga korteri igase tuppa! Selleni me veel jõudnud ei ole ja ega niipea jõuagi.

9) Kui keegi aga siiski tahab oma korteri elamu küttesüsteemist välja lülitada (milleks küll mitte keegi luba anda ei saa), siis peaks ta isoleerima oma korteri laed ja põrandad min. 200 mm paksuselt kivivillaga, et takistada soojusülekannet naaberkorteritest. Mis jääb järele? 1,9-2,0 m kõrgune koobas.

11) Ainuke võimalus raha kokku hoida on küttesüsteem korralikult välja reguleerida, vältida ülekütmist, soojustada elamu piirdeid jne. Võiks ka mõtelda kaugküttest loobumist ja ehitada igasse majja oma, gaasil (praegu ainus reaalne alternatiivkütus) töötav katlamaja. Peale tasuvusaja ( 5a ) möödumist võib siis kütte eest ehk vähem maksma hakata (kui gaasi hind vahepeal tõusnud ei ole).

10) Individuaalsed soojuskulu mõõturid või jaoturid või allokaatorid on kõige ehtsam kergeusklike petmine ja nende kasutamine tuleb seadusandlikult keelata. Väited, et neid kasutatakse edukalt Saksamaal ja ei tea kus veel mujal, võib ju tõsi olla, kuid osavad ärimehed on ju ka eskimotele külmkappe müünud ja Saharasse liiva eksportinud.

Kauglugemisega veemõõtjate kohta oli alles teema, seal käsitleti teemat kaugloetavate veemõõtjate kohta väga põhjalikult ja laialdaselt.

Forums/viewtopic/t=1537.html

Veemõõturite kohapealt nõustun aga individuaalse küttearvestust pooldan. Vaadates neid numbreid, siis see vanade (teadus)meeste hala jääb 10 aastate taha. Mitte kuskil Eestis ei maksa Mwh 360 krooni. Täna on see summa kindlasti üle 1000 krooni Mwh. Sellist hülgejuttu võis lugeda ka siis, kui voormimehed hakkasid vastleiutatud aurumasinaid maha tegema. Minu meelest on tegemist väga kitsarinnalise seisukohavõtuga.

Esiteks peab olema küttesüsteem renoveeritud ja tasakaalustatud. Pole mõtet teha individuaalset arvestust, kui puudub igal ühel reguleerimis võimalus ning süsteem tule seadistada nii, et termostaatide kinni keeramine on võimatu ja alla 18 kraadi ei ole võimalik toatemepratuuri langetada. Minu ja ka teiste meie ühistu liikmete meelest on õiglane, kui rohkem tarbija (kellele meeldib 24 kraadi) maksab rohkem kui vähem tarbija (kellel meeldib 20 kraadi). Taksos ei taha ju keegi maksta fikseeritud summa olenemata sellest palju sõidetakse või tahetakse? Samas see sunnib enamusi ka säästlikkusele, vahetatakse aknaid ning hoitakse neid kinni alandamaks küttearvet. Enamuse vanemaid Tallinna korterelamuid on talviti osaliselt üleköetud ning lastakse soojust aknast õue. Sams osa majast külmetab ja kütab elektriga juurde. Minu meelest on selle süsteemi vastaste jutt vesi küttefirmade veskile. Neil hea käive kui majad sooja ei pea ja üle köetakse. Säästlikusele suunatud tegevust vähemalt Tallinna Küttes ei ole mina märganud. Meil maja taga rohetas rohi terve selle külma talve ja arvake ära kes selle kinni maksab kaudselt?
Peale seinte soojustamist ja individuaalse arvesti paigaldamist tarbis meie maja soojust järgmiselt: 2008 - 750 mwh ja 2009 - 520 mwh. Arvutage ise mis see rahas tegi ning arvestage ka seda, et meil pole tükk aega nii külma talve olnud kui 2009-2010 oli.

Igasugused meetmed energiasäästlikkusele ning inimeste kokkuhoidlikkusele sundivad vahendid tasuvad ennast alati ära.

[quote]Võiks ka mõtelda kaugküttest loobumist ja ehitada igasse majja oma, gaasil (praegu ainus reaalne alternatiivkütus) töötav katlamaja. Peale tasuvusaja ( 5a ) möödumist võib siis kütte eest ehk vähem maksma hakata (kui gaasi hind vahepeal tõusnud ei ole).

Jah kahjuks või õnneks olen näinud kuidas lõpetatakse gaasiga kütmine ja minnakse üle kesküttele, et raha kokku hoida ja nüüd seisavad need katlad keldris soojasõlmedes.

Jah kahjuks või õnneks olen näinud kuidas lõpetatakse gaasiga kütmine ja minnakse üle kesküttele, et raha kokku hoida ja nüüd seisavad need katlad keldris soojasõlmedes


Scroll. Kas Individuaalne küte arvestuse süsteem on siis ikka mõistlik asi?

tean maja, kus 90.nendate lõpus ka suure hurraaga tehti oma gaasikatlamaja ning täna maksvad kütte eest rohkem, kui kaugküttes olevad majad. Lollid ja kahjulikud otsused maksavad varem või hiljem kätte.

Kütte individuaalsest arvestamisest saab infot ka nende paigaldajatelt nagu AGR (http://agr-torud.ee/?page_id=59) ja Mesa (www.mesa.ee)

Milleks on majad üleköetavad, kuna tegemist on ühetorusüsteemiga, kus ülemised korrused on ülekõetavad, alumised korrused alaköetavad. Selle puhul aitab termostaatventiil, mis on mõeldud ühetorusüsteemile. Ergoni väiteid ma ei tahaks väga uskuda, kuna ta ei ole rääkinud, mida ta veel on teinud küttekulude kokkuhoiuks. Kokkuhoid on suur, kuid olen arvamusel, et on midagi enamat tehtud, kui seda ainult individuaalse küttesüsteemi paigaldamine. Isegi selle süsteemi paigaldamine ei paranda küttesüsteemi vigu. Kui majas on vana soojussõlm, torud vana isolatsiooniga, küttesüsteem tasakaalustamata, puuduvad termostaatventiilid, kelder ei pea sooja, välisuksed ei pea sooja. Tehes äran need tööd, saad sama kokkuhoiu protsendi. Ega sa fasaadi soojustnud ole peale 2008 a?

Me kulutasime kahe trepikojaga majas ca 65.000 EEK ja kokkuhoid teiste samasuguste majadega võrreldes, kes ei ole midagi teinud, 15% kokkuhoidu. Vahetamata on veel soojasõlm, mille plaanime sügiseks ära teha ja kokkuhoid on veel suurem. Mina jään oma arvamusele, et individuaalne küttekulu arvestus on soolapuhujate jutt! Ja jään jätkuvalt toetama Kalle Amiseppa artiklis toodud väiteid. Kui soovid rahalist vahet tänapäeval vääringus, korruta soojushulk läbi kehtiva soojuse hinnaga ja ongi vastus teada. Tegemist on siiski inseneriga, aga nood ilusad poisid, milline haridus neil on? Hunnik müügimehe koolitusi?

Nagu ma kirjutasin nendel aastatel soojustasime seinad ja paigaldasime selle süsteemi. Minu kirja mõte oli selles, et asjale tuleb läheneda terviklikult. Tööde järjestus on: vahetada uksed aknad, keskküttesüsteemi renoveerimine, see järel on mõtekas paigaldada individuaalne arvestus ja siis ka kogu fassaadi soojustamine.

Jah jõuti ette, Mesa pakub jah enamvähem mõisliku süsteemi. Ise arvan, et ühtorusüstemile seda mõtet panna ei ole, kui siis juba kahetoru süsteemile. Aga teades vanu maju on kõik ühetorusüsteemsed. Hetkel ühe kortermaja projekt tegemisel (mitte minul), et ehitada kahesüsteemseks ja lisada mesa. Aastas korra teeb mesa tasaarvelduse korteritele. Siis selgub kes peab juurde maksma ja kes saab raha tagasi. Tulemus, nii saab igaüks eraldi kruttida ja keerata kütet nii maha kui ka peale.

Individuaalarvestust paigaldavad Mesa, Küttemaailom,ja AGR Need firmad teevad seda tööd korralikult. On kliendi sõbralikud. Ühes majas on Mesa ja teises Küttemaailm. Ei oska laita mitte kumbagi firmat. Mõlemad teevad oma tööd korralikult. Nende firmade süsteemile on hiljem võimalik juurde lisada ka veemõõturite lugemine individuaalselt.

Töö võib olla koralik, kuid süsteem ise on mõttetu raharaiskamine.

Viinamarjad on hapud. Muud ma ei oska öelda.

Ühes eelmises foorumis kirjutas sm Kalle Nokia linnast, et Soomes paigaldatakse samuti kauglugemisega veemõõtjaid. Käisin Kesk-Soomes uues korterelamus, kus korterid on ruuduhinnaga 3-4000 EUR-i. Veemõõtjad olid paigaldatud, kuid kauglugemisega nood ei olnud. Eks see soolapuhujate jutt rohkem.

Roland66, miks sa oled nii skeptiline veemõõtjate kauglugerite osas? Elame siiski IT ajastus. Jätkuvalt olen seisukohal, et miks ei võiks elanike säästa veenäitude esitamisest, kui seda võiks teostada automaatselt KÜ poolt. Tean Tartus 2 maja kus antud lahendus on paigaldatud. Ja kui olen rääkinud nende juhatuse esimeestega ja elanikega (ühes majas elab ämm, koos veel paari ülikooli kaaslasega), siis nemad on küll rahul. Paigalduse on teinud MESA, kuid puuduseks on näitude korjamise teenuse tasu vist oli 50.- korter. Mõõtmist teostatakse üle raadiolaine. Tõsi antud lahendus toob mõnusa kopika paigaldadaja firma taskusse. Umbmääraselt 30000.- aastas. Kuna kulu on suur, siis uurisin, et kas ka turul on muid lahendusi, siis leidsin ühe firma, kes paigaldab ka seadmeid mis võimaldavad näitude korjamist teostada majasiseselt. Umbkaudu meile oleks tähendanud antud lahenduse paigaldus esialgse hinnangu kohaselt 50-80000. Mis üldplaanis pole suur summa, kuid majaelanike vastu seisu tõttu jätkame vana moodi.

Individuaalküttearvestite paigaldamises on tõetera ergoni, kui ka Rolandi jutus sees. Palju plisse ja miinuseid. Iroonia- oleksin individuaalkütte poolt, kui seda tehtaks ühepereelamus.
Individuaalküte korterelamus ei arvesta naabritelt üle kantavat soojust. See on kõige suurem miinus. Umbes oskab seda igaüks öelda aga umbes mõõdetakse teate kül mida. Senikaua, kuni pole suudetud läbi seinte kanduvat soojust arvestada, pole mõtet üldse rääkida individuaalküttearvestusest. See seab korterid ebavõrdsesse olukorda- naaber kütab +24 kraadini, kuna meeldib ja maksejõuline aga teisel pool seina vennike kütab +18-ni. Aga naabriga kes kütab +24-ni on neil ju ühine sein, mis pole väga väikse pinnaga.
Veel hullem variant on individuaalküttega majas, kus on soojasõlme korralikule automaatikale ka lisaks radiaatoritel termopead, mis reguleerivad radiaatoritesse peale antavat temperatuuri, vastavalt toa temperatuurile. See on ühtne süsteem, kus boonused tulevad päikse poolt eralduvast soojusenergiast. Kui radiaatoritel poleks termostaate, siis päikse poolne külg kuumeneks üle. Aga tänu termostaatidele radiaatoritel kulub vähem kütteenergiat.
Tekkibki individuaalküttearvestitega küsimus, milles on põhja pool asuvate korterite omanikud süüdi või näiteks korter esimesel korrusel, kelle all kelder ja ehituspraagi tõttu külmasillad põrandas. Kui korter osteti ilma küttearvestiteta, siis tuleks küttearvestite panek üldse ära keelata, senikaua, kuni pole suudetud arvetsada täpselt naabritele või naabritelt ülekantavat soojust. Sest, kui minu korteris on +18 ja naabril +24, siis on kogu ühine sein minu jaoks radiaator, kus pole loendurit.

Lisaks veemõõtjate kaugloendurid aitavad kiiresti leida vigasid süsteemis. kas üldmõõtja vajab taatlemist jne. Kallis lõbu on ainult.

rajaleidja kirjutas:Roland66, miks sa oled nii skeptiline veemõõtjate kauglugerite osas? Elame siiski IT ajastus. Jätkuvalt olen seisukohal, et miks ei võiks elanike säästa veenäitude esitamisest, kui seda võiks teostada automaatselt KÜ poolt. Tean Tartus 2 maja kus antud lahendus on paigaldatud. Ja kui olen rääkinud nende juhatuse esimeestega ja elanikega (ühes majas elab ämm, koos veel paari ülikooli kaaslasega), siis nemad on küll rahul. Paigalduse on teinud MESA, kuid puuduseks on näitude korjamise teenuse tasu vist oli 50.- korter. Mõõtmist teostatakse üle raadiolaine. Tõsi antud lahendus toob mõnusa kopika paigaldadaja firma taskusse. Umbmääraselt 30000.- aastas. Kuna kulu on suur, siis uurisin, et kas ka turul on muid lahendusi, siis leidsin ühe firma, kes paigaldab ka seadmeid mis võimaldavad näitude korjamist teostada majasiseselt. Umbkaudu meile oleks tähendanud antud lahenduse paigaldus esialgse hinnangu kohaselt 50-80000. Mis üldplaanis pole suur summa, kuid majaelanike vastu seisu tõttu jätkame vana moodi.

Kas nood businessimehed müüvad andureid, mida saab paigaldada seintest kiirgava soojus hulga mõõtmiseks, lagedele ja põrandatele samuti? Kuidas on see küsimus lahendatud?

Sa Roland ka ei väsi.
Kui keegi sind selle individuaalse küttearvestuse süsteemiga vägivaldselt liituma sunnib, et sa nii paanikas oled, siis pöördu politsei poole. Vägivald on meil karistatav.

Kuna kõiki mõõteseadmeid peab teetlema ja küttearvestitel on see 2 aastat.
Siin üks taatlemise hinnakiri http://www.tepso.ee/File/HINNAD/hind2.pdf
Sama teenust pakub ka Metrosert.
Oletame, et 80 000.- läks maksma individuaalarvestite paigaldus. Lisandub veel individuaalarvestite teenustasu ja iga kahe aastane taatlemine. Kui palju peab soojust maha kruttima, et vähemalt 5 aasta jooksul tagasi saada arvestite ostuks kulunud raha ja kui palju pean langetama korteris soojust, et taatlemine+ kuutasu ennast ära õigustaks. Ma mõtlen õigustamise all ikka seda, kui küttekulu+ kütteaarvestitele kuluv raha oleks väiksem, kui enne kütteaarvestite soetamist küttele kuluv raha. Lisandub veel see, et ma ei ela enam +21- +22C mõnusalt soojas korteris, vaid peale arvestite paigaldust on see +19C
Meil majas ka mõni tahab individuaalküttearvestust:
Teeksin väikse jämeda arvutuse.
131850.- oli meie majale odavaim pakkumine. (Võibolla on hinnad aastaga muutunud)
Pluss andmeside hind 12,80 seadme kohta, kuus.
Pluss taatlemine iga kahe aasta tagant.
Esimese lauluga oleks minu korter pidanud välja käima 4276EEKu.
+ iga kuu 76,8 krooni.
Taatlemise hinnakiri minu jaoks natuke tume maa veel.
Keskmine küttekulu, külmematel kuudel on ca 45000.-
5% kokkuhoidu teeb 2250EEK kuus! Andmeside on juba 2368EEK kuus.
Järelikult pean kütma nii, et kokkuhoid oleks vähemalt 10% , mis teeb toa +21 kraadist +19C umbes.
Hoiame kokku terve maja peale juba 2132 EEK kuus (andmeside maha arvestatud)! Tagasi teenida on veel vaja arvestid! Krt 7 aastat.
Kas seitse aastat pole vaja ühtegi arvestit välja vahetada. Unustasin veel taatlemise. Mitu aastat veel lisandub? Kas minu silmad seda veel näevad?
Ja villaste sokkide peale kulub ka palju raha.

mõttetu teemaarendus. Kes peab vajalikuks see paneb ja kes ei pea, see ei pane. Lõpetage hala.

Huvitav kuidas on veearevestitel lahendatud see, et sealt ei saaks vett sirtsutada, nii et mõõdik ringi ei käiks. Peaks maha monteerima või ainult ühepereelamusse paigaldama. Huvitav kas te oma autodelt konditsioneeri ka välja kratsite, see ei anna ju kilometraasile mitte kui midagi.

väga segane jutt.
Mõttetu teemaarendus pole see ka kindlasti. Loogiline oleks enne investeerimist plussid ja miinused selgeks teha. Alati ei tule ise kõige peale.

Kod. Hekitee 10 mõttearendus on päris loogiline. Siiski ei ole saanud aru, kas seintest kiirgava soojuse hulka anduritega mõõdetakse või mitte. Kahjus füüsika vastu ei saa, meeldib see meile või mitte.

Seinte soojuskiirgust ei mõõda mitte ükski küttekulude jaotuse süsteem ja selliste asjade vähendamiseks kasutatakse arvutustes koefitsiente otsmiste ja ülemiste korterite jaoks ning arvestite järgi ei jaotata 100% küttearvest vaid vähem. Meie puhul 60% läheb arvestite järgi ja 40% ruutmeetrite järgi. Küttearvestid ei ole energiasäästumeede vaid ühistu liikmete distsiplineerimise meede. See muudab tarbimisharjumusi ja päris tugevalt. Kes soovib oma korterisse 24 kraadi, see seda endale saabki aga maksab ka rohkem sellest kes lepib 21 kraadiga.

Aga füüsika, kui mina veel koolis õppisin siis räägiti, et soe liigub sinna, kus on külmem s.t. korterist kus on 24 liigub korterisse kus on 21 või isegi 23. Proportsioon 60/40 on vale, kuna kõigile on teada fakt, et tõstes temperatuuri majas 1 kraadi võrra, suureneb küttekulu 4%. Normi järgi on minimaalne lubatud temperatuur korteris 18, kesmiselt 22, seega peaks soem korter kulutama 20% rohkem otseselt, kuid jätame arvestamata soojuse kulud, mis kuluvad naabri korteri kütmiseks, seega naabri kulud vähenevad, kuid korter, kus on 22 kraadi, soojendab lisaks oma korterile veel 18 kraadist korterit või kuidas? Naabrimammil on kulud oluliselt väiksemad, kui see oleks normaalse kütmise korral, seega kulutab 22 kraadise korteriomanik rohkem kütet ja on sunnitu soolapuhujate ohvrina maksma osaliselt kinni mammikese soojakulu. Kas keegi on arvestanud välja, kui palju kulutavad otsakorterid rohkem soojust maja keskel olevatest korteritest? Huvitav oleks teha perearstil uuringuid inimeste tervisliku seisundi kohta ennem ja pärast individuaalse küttekulu arvestamise süsteemi kasutuselevõttu. Ma kaldun arvama, et uuringu tulemused haigekassale rõõmu ei tee. Järeldus: miks peavad teised kellegi firma kasumit kinni maksma kaudselt läbi haigekassa? See süsteem on veel läbi uurimata, katsetamata ehk maksan lõpuks sama palju, kui ennemgi, vaid makse saajaid on sooja tootja asemel lisaks veel soolapuhujad. Vaesed ärrmiste ja ülemiste korterite omanikud, lausa pisar tuleb silma. Millised on Ergoni andmed, suured need vahed majas on?

Keegi ei sunni ju panema. Roland66, võta rahulikult, uuri teema põhjalikult läbi, tee analüüsid ja võta otsus vastu ning säästa mind (meid) oma arvutustest. Meie maja energiatarve läks väiksemaks ja MOTT, rohkem pole tõestusi vaja,.

Keegi pole väitnud, et see on täppismõõteriist. Täpne ei ole ka kõige tavalisem veemõõtja mida saab vastavalt vee laskmise viisist, ära petta.