Korteriühistu Abi

Küsimus selline. Kui tahaks (ja oleks ka vaja) tellida energiaaudit majale, siis kuidas teised KÜ-d on lahendanud selle eest tasumise? St. et millisest rahast olete selle kinni maksnud? Kas korteriomanikud on kusagil majas maksnud selle eest eraldi maksena või siis ikkagi mingist juba kogutud (olemasolevast) rahast? Küsimus tekkis sellest, et hetkel ei ole KÜ-l vajalikku rahasummat kusagilt võtta.

Meie võtsime remondifondist. Kui teil selle jaoks raha ei ole, siis mis te selle auditi tulemusega edasi teete? Panete riiulile seisma? Seda pole mõtet teha, kui sellele reaalseid tegevusi ei järgne.

Miksmitte panna arvele ja kaseerida koheselt, seda otsustab ikka juhatus

Kui isegi energiaauditiks raha napib, siis mida siis edasi teha? Edasi peaks vastavalt auditi tulemusele järgnema parendustegevused.

Nõus ergoniga, sellist väljaminekut pole mõtet teha kui raha remondiks või renoveerimiseks ei jätku.

Seda nüüd küll aga et üldse mingist remondist rääkida, peab ju teadma, millises seisus maja üldse on ja kas, kus ja mida näiteks soojustada. Samas on mulle jäänud mulje, et 2009.aastast muutub kohustuslikuks energiamärgistus (kui ma nüüd õiesti väljendasin). Kes selles osas nõu oskab anda?

Energiamärgise puudumine teeb keerulisemaks eluaseme müümise ja sellele laenu võtmise. Esialgsetel andmetel tegemata jätmisele mingeid sanktsioone ei järgne. Samas pole erilist vahet, kas elamu kuulub madalasse energiaklassi või puudub tal märgis. Peale remonti peate tellima uue auditi, sest maja tehnilised tingimused ja soojapidavusklass muutusid.

Killu, te kindlasti teate millises seisus maja on. Kindlasti ei ole tegemist ju uue majaga, siis oleks täiesti ükskõik see energiaaudit. Kas teie maja on valmis panustama katuse ja fassaadi soojustamisse, vahetama aknad ja välisuksed soojapidavamate vastu, renoveerima keskküttesüsteemi? Kas te olete selle nimel valmis võtma laenu või investeerite ise? Kui vastus kas või ühele küsimusele ei, siis hoidke see 15-20 tuhat krooni kokku ja tehke sellega midagi oma maja heaks.

Kui vastused on ja, siis andke tuld. tellige audit, seadke paika teostatavate tööde järjekord, tellige projektid, võtke hinnapakkumised, finantseerige ise või taodelge laenu ning tehke vajalikud tööd.

Auditi eest küsitakse selle maja puhul max. 10.000 kr. Nimetatud majas ei ole keskkütet ega katlamaja ja kuna köetakse põhiliselt elektriga, siis on see "õue kütmine" lihtsalt kulukas. Korterites on kõigis pakettaknad pandud, korterite välisuksed samuti. Saime aru, et energiaaudit annaks termopildiga teada, kas soojakaod on paneelivahedest, keldrist, pööningult, rõdudelt, välisustest vm. Muidu võib selguda, et hakkame välisseinu soojustama, ent põhilised soojakaod on hoopis kütteta keldri ja pööningu kaudu. Loomulikult ei saa kõike renoveerida kohe ja korraga. Aga tahaks alustada sellest, mis kõige rohkem kokkuvõttes kasu toob.

Alusta esmalt siit http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1299

Keldrit ei peagi kütma. Tehke esmalt kogu majal KÕIK (mitte ainult korterite) aknad ja maja välisuksed korda ja vaadake, et need püsivalt kinni oleks. Seejärel soojustage pööning puistevillaga http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1313

Vaata kui narr olukord, maksad 10000 krooni ja sulle öeldakse seda sama mida mina siin. Kui need asjad on tehtud, siis tellige energiaaudit ja korralik audit ütleb mida on vaja soojustada ja millal see ennast ära tasub. Aga see kõiik alles, siis kui lihtsamad asjad on ära tehtud.

Täiesti nõus ergon. Mõttetu on tellida vanadele tüüpmajadele energiaauditit. Kaod on reeglina teada ja alustada tuleks ikka järjekorras: aknad, uksed, pööning, otsaseinad ja siis ülejäänud osad. Selle teada saamiseks pole küll mõtet 10k maksta.

Üldjuhul nõus energiaauditile mitte raha kulutamisega , kuigi andsin sisse taotluse vastavasse komisioni energiaaudiitori kutse saamiseks. Tunduvalt lihtsam oleks audititega leiba teenida kui kütteprojektidega tegeleda.
Kui ma õieti aru sain on tegu elektriküttega . Seetõttu tuleks tõsisemalt soojussäästu peale mõelda. Kui majal on pööning siis tundub soojussäästu seisukohalt kõige mõistlikum selle lisasoojustamine. Välistatud ei ole õhk-õhk soojuspumba (soojuspumpade) kasutamine tulevikus.
Energiamärgise, mille hind on ~ 3000 kr võiks KÜ siiski muretseda, kuigi seda tingimata ,,korteriomandi müügi" vaja ei ole ( kui ostja soovib siis küll)

Energiamärgis on ikka selles mõttes ju kohustuslik, et kui keegi ühistu liikmetest seda küsima tuleb, siis tuleb see kahe nädala jooksul ära teha.

Kui KÜ liige, kinnisvara ostja või rentija soovib energiamärgist ning energiamärgist ei tellita vastavalt Ehitusseaduses nõutule, siis on vastavalt Ehitusseaduse § 68 korral energiamärgise puudumise eest trahvid:

- füüsiline isik kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni
- juriidiline isik kuni 500 000 krooni

Karmid trahvid...aga seadus on seadus.

Mul selline küsimus energiaauditite kohta? Kas energiamärgis tuleb energiaauditit tehes.
Kas alati on termograafia vajalik ning mis hinnaklassi need jäävad?

Meie tegime energiamärgise eelmisel aastal ära, kuna linn toetas, siis maksime selles eest vaid 300.-kr. Naaber korteriühistul läks märgis maksma sama palju kui linn kompenseeris ehk, et siis 0.- kr.
Energiauditist me lõpuks loobusime, kuna ei näinud sellest midagi kasu saavat. Tundus dokument, mis puht arvutuslikult väheste mõõtmiste baasil kokku pannakse ja suhteliselt üldistav on. Hinnad olid 8000-14000 kr. Termograafia 2000-4000kr, kuigi viimasest pole ju ka suurt abi, piltidelt näed seda mida juba niigi teate: millised kohad külma sisse lasevad. Küll pidi fassaadilt külma sidlade avastamiseks sellest kasu olema. Naabermaja tellis termograafia, aga kasu pole neil sellest midagi olnud.

Meie tegime energiaauditi ära maksime 12000 krooni(kredex toetas 6000 krooniga)sisaldas termograafiat ning võtsime aluseks edaspidiseks maja renoveerimis plaani tegemisel.Rahastasime seda remondifondist.
Tänaseks on see ennast õigustanud.Oleme saavutanud kokkuhoiu ja paranenud con elamistingimused.
Samas tean ka juhust kus peale energiaauditit selgus et maja seisukord on piisavalt hea et pole tarvidust investeerida karbi soojustamisse kuigi elanikud seda planeerisid.
On vaks vahet kas kulutada 12000 või siis 3000000

Hea näide kohe varnast võtta. Tihtipeale tahetakse kohe renoveerima hakata, kuid enne seda tuleks ikka selgeks teha kas on vaja üldse renoveerida. Samas kui Kreexilt toetust on vaja, siis on ernergiaaduit ikkagi aluseks, mille põhjal teha edaspidiseid töid.