Korteriühistu Abi

Pandi majale katus peale ja nüüd on see hakanud otsast lagunema + veel muud ehituse käigus tehtud möödalaskmised.
Lepingus on sees ka garantiipunkt. Küsimus on, et kas KÜ võib lihtsalt saata ehitajale nimekirja töödest, mis vajaksid tegemist või peab see olema mõne ehitusjärelvalvaja poolt kinnitatud?

Möödalaskmiste kohapealt oleks pidanud pretensiooni tegema tööde vastuvõtmisel. Alguseks piisab sellest, kui teed kirjaliku pretensiooni ja seejärel kutsud ehitaja objektile. Koos vaatate üle ja siis selgub kas on vaja edasisi ametlikku käiku või piisab sellest. Tavaliselt on piisanud nendest sammudest.

OK, selge.
Eks see ole muidugi õige, et pretensioonid peab tööde üleandmisel esitama, aga paraku eelmine juhatus ei suutnud ilmselgeid ehitusvigu näha.
Nüüd siis peab laguneva katusega ja ehituspraagiga tagantjärele tegelema.

Ergoniga nõus
Ega jah, garantii antakse tavaliselt kasutatud materjalide kohta, vähestel juhtudel mainitakse ka tööde kvaliteeti. Vaata mis sul lepingus on kirjas.

Siinkohal ma julgeks küll vastu vaielda - garantii peab ikka andma mõlematele asjadele. Ma ei kujuta ette juhtu, kus tööd on tehtud, aga garantiid sellele ei anta.
Objekt võib samahästi kasutuskõlbmatu olla nii tööde kui ka ebakvaliteetsete materjalide tõttu. Antud minu juhul pole siis töid üldse tehtud vastavuses RYLiga ning seetõttu tööde objekt e katus laguneb.
Paraku on juhatus tööd vastu võtnud.
Nüüd ma siis hakkangi võitlema, et siiski saaks midagi korda tehtud.

Kasutatavatel materjalidel on reeglina tootja poolne garantii, ehitaja vastutab konstruktsiooni ( töö ) kvaliteedi eest, mille garantiiaeg peaks olema ka lepingus fikseeritud. Praktiliselt aga ei tule enamus firmasid oma praaki garantiikorras likvideerima.

Thom kirjutas:Siinkohal ma julgeks küll vastu vaielda - garantii peab ikka andma mõlematele asjadele. Ma ei kujuta ette juhtu, kus tööd on tehtud, aga garantiid sellele ei anta.

Mina vaielda ei taha, tõin vaid näite. Kõik oleneb ikka sellest mis on Thom, sinu lepingus kirjas.
Mina olen kokku puutunud ehitajaga, kes on lepingusse algselt sisse kirjutanud vaid materjali garantii. Ilmselt tuleb jällegi seaduseid uurida.

seaduse järgi on nii materjalile kui tööle 2 aastane pretensioonide esitamise õigus. 6 kuu möödudes teeb müüja vea kindlaks, edasine on juba ostja asi.

Mis sest kasu on, mis seaduses kirjas on, kui ehitaja ütleb lihsalt - sorry, aga mul pole raha, et garantiiajal garantiitöid tegema tulla?
Meil niimoodi ongi - leping igati vettpidav, garantii saab aasta lõpuks läbi, aga krohv kukub fassaadilt. Mis me teha saame?
Kohus tahab lisakulusid ja kui raha pole läheb pigem pankrotti - meile sest kasu ikka pole.

Kas te garantiiaja tagatise võtsite? Firmalt rahana või pangast garantiikirjana? Selliseid asju välditakse nende asjadega.

Garantiiaja tagatis - mis see veel on? Pank oleks võinud ju pakkuda garantiikirja kui laenulepingut sõlmisin, aga ega see kiri ise tööd ära ikka ei tee. Pealegi, kui see lisaraha maksab, teen pigem selle raha eest parandused ise ära, mitte ei nuuma panka.
Ehitajalt (Mospil) saime enne vastuvõtuaktile alla kirjutamist garantiikirja, mis tuleb neil teha, aga neid ei sunni miski.

Garantiiaja tagatis lepitakse kokku lepingus tööde teostajaga. Selleks on kaks varianti. Esimene on selline, et tööde teostajale jäetakse kokkuleppel maksmata 3-5% lepingu mahust ja see kuulub väljamaksmisele alles peale garantiiaja möödumist. Juhul kui töövõtjal on makseraskused on sinu, kui tellijal, raha millega puudused likvideerida.
Teine variant on see, et töövõtja toob panga garantiikirja (3-5% lepingu mahust) mis kuulub välja maksmisele tööde tellija esimesel nõudmisel. Ehkl raskuste ilmnemisel läheb tellija garantiikirjaga panka, teeb avalduse ja saab summa millega puudused likvideerida. Garantiiaja tagatise garantiikiri kehtib garantii perioodi lõpuni. Mõlemal juhul on tellijal võimalus tööde teostajat mõjutada puudusi likvideerima või siis realiseerima garantiikirja või jäetud tagatise. Tavaliselt firmad seda ei paku aga seda tuleb endal nõuda, sest see annab tagatise, et puudused likvideeritud saavad selle kahe aasta jooksul. Kõige rumalam asi millega saab leppida on tööde tõestaja poolt pakutav kindlustus garantiiperioodiks. Sellega pole mitte midagi teha, sest kui pole firmat pole kindlustust.

Tere!
Sama probleem,eelmise juhatuse tegemata töö.Probleemiks KÜ välisuksed mis roostetavad.Uksed paigaldati 03.2008,seega garantii lõppes 03.2010.Uksed hakkasid roostetama esimesel aastal,eelmine juhatus teatas probleemist koheselt kuid kahjuks telefoniga(märki mahajätmata).Sellega kahjuks asi lõppeski,arvan et asi on lootusetu ja peab tegema korda KÜ rahadega.

Käisin EKÜL juristi tasuta nõustamisel. Soovitas kohe kiri saata, et kui selleks (lühikeseks) tähtajaks garantiitööd tehtud pole, anname kohtusse.
Ei meeldi eriti selline mõte, et kohtusse minna, aga kaotamise šanss on vist väike?

kui raha pole ei võta seda ka kohus kuskilt.

Soojendame vana suppi... Kõige aluseks on: oled sa kindel, et sul on üldse dokumenteeritud alus, millega midagi kohtus nõuda? Paberid, paberid, paberid!

Ma ütleks, et kohus ei võta, aga kohtutäitur võtab ikka küll! Endal on positiivne kogemus kohtutäiturist - nagu hagijas läks võlglase varasid arestima jne. Kohe olid rahad laekunud. Siinamaani lihtsalt ülbitses. Muidugi on ka vastupidiseid näiteid ja mitte vähe. Kahjuks. Peamine põhjus? Kohus, meie armas Eesti kohus... "menetleb" asja ei vähem ega rohkem kui 1,5 aastat!!! Nad lihtsalt ei jõua - koolitused, lõunapausid, komandeeringud ja puhkused lihtsalt tahavad ära tappa vaesed kohtunikud ja prokurörid. Kohe kahju on neist. NB! Kohtuotsusest üksi on vähe... kohtuotsus peab olema ka JÕUSTUNUD. Kui kohtunik läheb peale kohtuotsuse väljakuulutamist puhkusele jne, siis pole selle kohtuotsusega midagi teha, sest ta peab selle oma allkirjaga ka jõustunuks kuulutama. Miks nad seda kohe ei tee, on üks meie kohtusüsteemi müstikatest. Ootasime kohtuotsuse jõustumiseks vajalikku allkirja ca 1 kuu... vägagi "normaalne". Lõppkokkuvõttes - kui annad asja kohtusse, siis viska jalad seinale ehk tegele muude asjadega edasi nagu midagi poleks juhtunud. Kunagi kauges tulevikus, siis kui järgmisel kevadel ametnik talveunest ärkab, võid ehk mingeid uudiseid kuulda:) Aga fakt on, et niisama neid asju jätta ei tohi. Nr 1 põhjus, miks inimesed "lohku" tõmmatakse. Nad ei suuda oodata ja löövad käega. No palju õnne siis.

NB! Eesti ametnikuga suheldes ära kasuta kunagi telefoni! Alati suhtle kirjalikult. Kui ta saab sinu kirja ja helistab sulle "vastuseks", siis ütle, et sa ei saa rääkida ja palu edastada info kirjalikult.

Võin omast kogemusest ütelda, et on veel paar võlusõna, mida kasutada ametnikega vestlemisel:
1. Küsige alati, kellega te räägite s.t. nimi ja perekonnanimi

2. Ütelge, et kõne salvestatakse digitaalselt.

Ja peale seda muutuvad ametnikud väga viisakaks, argumenteerituks ning mõistvaks ja on alati nõus lahendama sinu probleemi. Jõudu kõigile!