1- või 2-toru küttesüsteem

[küttespets]

Küttesüsteemide uuendamisel tavaliselt sellist küsimust üles ei seata. Ollakse veendunud , et ainult uus 2-toru küttesüsteem tagab elamus normaalse kütte.
Veendumus tugineb olemasolevate 1-toru küttesüsteemi hädadest. Probleemideks on küttekehade võimsuse reguleerimise puudumine ja küttevee jaotamine probleemid püstikute vahel.
Eelpoolmainitud probleemid on lahendatavad ka küttesüsteemi uuendamisel 1-toru küttekehade ühendusskeemi kasutades. Paljudel juhtudel osutub küttesüsteemi uuendamine antud skeemi kohaselt tunduvalt odavamaks ja ka korteriomanikele vähem tülikaks.

Küttesüsteemi uuendamise variantidel on ,,+" ja ,,-". Küttesüsteemi tasakaalustamise ja uuest küttesüsteemist saavutatava soojussäästu silmas pidades eelistaksin üldjuhul
1 toru küttesüsteemi

[ergon]

ja.....??
..., et mis see jutu mõte on?

[küttespets]

jutu mõte --- see peaks jutust välja tulema.
püüan siiski juttu kokku tõmmata - küttesüsteemi uuendamine on väga kallis lõbu, selles osas tuleb leida optimaalne variant. Tuleks seetõttu selgeks teha võimalikud lahendused, nende plussid ja miinused

[doris]

Mina olen teinud kõigist küttespetsi nõuannetest copy/paste, et kui jõuame sinnamaale, oleks infi piisavalt. Aga ma sel alal ka lollike.

[ergon]

kui teha, siis teha juba korralikult, et asjast maksimaalset kasu saada. Selle näite varal võiks jäädagi remontima oma 10 aastat vana arvutit selmet uus ja kaasaegsem osta.

Plusse ja miinuseid ma küll kuskilt välja ei lugenud. Kütte tagavad jah mõlema süsteemid aga edasi?

http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=2 ... cle_id=194
http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=6859 ... ld_num=832
http://www.termopilt.ee/?mis=audit&veel=tasa
www.mkm.ee/failid/03_Tark.pdf
http://www.jt.ee/050308/esileht/majandus/20008276.php

[küttespets]

[justify]

+ ja - on mõlemal küttesüsteemi variandil tõest palju ning mida aeg edasi seda rohkem neid tekib. Kavatsen lähiajal sellest artikli kirjutada, antud foorumi raamis on see ilmselt liiga pikk ja ,,väsitav" . Soovi korral võin saata asjahuvilisele midagi poolikut.
Olen viimasel ajal analüüsinud uuendatud küttesüsteemidest saadavat energiasäästu, mis ilma ,,kuklakruvita" ei pruugi kuigi märgatav olla.
,, Kuklakruvi" oleks küttesüsteemile individuaalse , suhteliselt kalli ja ebatäpse mõõtesüsteemi paigaldamine . Ainult sel juhul tekib märgatav soojussääst, mis on seletatav ruumide tagasihoidlikuma ventileerimisega.
1-toru küttesüsteemi korral saab kergemini ( s.o. ilma ind.mõõtesüst-ta soojust säästa küttevee temperatuurigraafiku alandamise abil.

Sirvisin huviga pakutud mulle pakutud artileid, Osaliselt olid artklid omahuvist liiga kallutatud ( radiaatorite ja jt. seadmete müük). Üldist lahmimist oli ka , s.h ka energiaauditeid puudutav. Mis puutub Paldiski mnt.171 elamusse siis olen sellega seotud, kuna tegin sinna uue küttesüsteemi . Viimase tegemisel pidin arvestama siiski korterelamutes ,,tavapärase" ventilatsioonilahendusega kuna soojustagastusega ventilatsiooni tegemiseks ,,raha" ei leitud. Ma ei puudutaks antud majal tehtud investeeringute tasuvusaega kuid majas saavutatud suur energiasääst oli tingitud eelpoolmainitud ,, kuklakruvist".
Seda enam ,et soojustatud välisseintega majas kulub ruumide normidekohasele ventileerimisele ~50 % (pool sellest võib vabalt ,,kokkuhoida") küttetarbest. [/justify]

[doris]

Need artiklid käivad kõik ühte väravasse: vali mind! Ma olen tüdinenud igasugu asutuste/isikute ja hansapanga helistamistest küttesüsteemi renoveerimise pärast. Korra käisin seal vastavat teemat promomispäeval kuulamas ja nüüd ei saa enam neist lahti. Kui ikka midagi väga pähe hakatakse määrime, tuleb olla ettevaatlik.

[küttespets]

onLp. Doris. Elu on täis valikuid, eriti viimasel ajal-nõukogude ajal oli hea rahulik elada.
Kui tahate otsustamise teiste kaela jätta, haarake kinni Hansapanga ,,paketist", siis jääb ainult asi ärimeeste otsustada. Seda ma küll ei soovitaks , kuna olen selle paketiga omamoodi seotud.

[doris]

Just seda paketti ei taha ja seda nad pähe määrivadki. Ma saan aru, et valikuid tuleb teha ja seda me majas ka teeme ja paraku on mõned tööd, mis tuleb teha ära enne küttesüsteemi. Mulle ei meeldi, et pank hakkab otsustama ja ütlema, et just nüüd peate tegelema küttesüsteemiga. Ikka, et millal võib järgmine kord helistada.
Meil on ka vana maja, ühetoru süsteem ja seepärast ma Teie juttu huviga loengi.

[ergon]

Mõlemad süsteemid tagavad kütte ja see on kõigile selge. Kas ühetorusüsteem annab s a m a p a i n d l i k u reguleerimisvõimaluse kui kahetorusüsteem?

[küttespets]

Mõlemad süsteemid tagavad kütte ja see on kõigile selge. Kas ühetorusüsteem annab s a m a p a i n d l i k u reguleerimisvõimaluse kui kahetorusüsteem?
------------------------------------------------------------------------------------

Kui paindliku reguleerimise all on mõeldud soovitava ruumiõhu temperatuuri muutmist radiaatori ühendustorule monteeritud termostaatventiil abil - vastaksin

p i i s a v a küttevee temperatuuri korral töötavad mõlemad süsteemid sarnaselt-termostaadid lõpuni keerates on kõigis ruumides 24-25*C . See on 3-4*C üle normi ja toob kaasa küttekulu suurenemise 15-20% võrra - seda juhul kui välisõhk on ~0*C ja ruumi õhutus jääb samaks. Selline ülekütmine toob tihtipeale kaasa ruumi täiendava ventileerimise ja küttekulu suureneb veegi.

Opimaalse (s.o arvutusliku) küttevee temperatuuri korral on kahetoru küttesüsteemid korteriomanike tegutsemise tõttu kergemini ,,tasakaalust" välja viia. Seda just seetõttu, et küttekehade suuruse määramisel arvutatakse igale küttekehale kindel vooluhulk. Antud vooluhulga korral on tagatud ruumiõhu normikohasel ventileerimisel ka normikohane temperatuur (s.o.21*C) . Vajalik vooluhulk kõikidele küttekehadele tagatakse termostaatventiili korpuse seadistusega. Kahjuks on küllaltki lihtne ehitaja poolt seadistatud termostaatventiilide korpuste drosselava (seadearvu) suurendada soovides küttekeha võimsuse suurenemist . Samas peame arvestama , et küttesüsteemi torustikud on dimensioneeritud arvutuslikule vooluhulgale ning juhul kui alumiste korruste küttekehad võtavad topelt koguse küttevett siis ei jätku seda ülemiste korruste omadele.
Andmaks vajalikus koguses küttevett ka ülemistele korrustele tõstetakse tavaliselt küttevee temperatuuri nn. p i i s a v a suuruseni (vt. eestpoolt)

Optimaalse (s.o arvutusliku) küttevee temperatuuri korral ning õieti ehitatud ja tasakaalustatud küttesüsteemi korral ei ole võimalik ühetoru küttesüsteemi tasakaalustatust nii suures osas muuta ja korteriomanike saab kaudselt sundida säästlikule küttele.

[ergon]

Loen nagu poliitiku juttu. Küsin kas, vastad sina kuidas.

Jätame mängust välja selle, et keegi hakkab termostaate lahti võtma ja seal midagi muutma. See eeldab natuke paremaid teadmisi kui meil enamusel on.

Selge see, et meil on erinevad soovid kütte osas aga kindlasti ei ületa need 24 kraadi ja puudub vajadus ventiile rikkuda. Enamus inimesi keerab need koomale. Säästlikust tuleb ka õpetada ja kui vaadata elamu aknaid siis lahtiseid aknaid peaaegu ei olegi. Enne süsteemi renoveerimist olid pooltel korteritel aknad lahti, sest 1/3 majal oli külm.

1 toru süsteemi puhul ei saa saa omanik midagi reguleerida või kuidas? Istu oma ühistu valitud temperatuuri otsas ja asi mutt. Hoolimata sellest, kas sul on palav või külm. See on sama nagu buss sõidab kesklinnast laagrisse aga nõmmel maha minna ei või.

[küttespets]

Termostaatventiil koosneb 2 osast. Termostaadi padrunist ja korpusest (viimane on toru külge kinnitatud) . Termostaadi korpuses on mehaaniliselt reguleeritav ava, mille seadest oli eespool juttu. Selle ava suurus setitakse vastavalt sellele kui palju küttevett on vaja radiaatorist läbi juhtida et saavutada toas ettenähtud s.o 21*C temperatuur. Vajalik veekogus sõltub küttevee temperatuurigraafikust.

Tundub et on õige , lubada inimestel 24*C toatemperatuuri, kuigi sel juhul on küttekulu 15% suurem ( loe veel korra või kaks eelmise juttu küttevee temperatuurigraafikutest).
Kui olete kollektiivselt kokku leppinud ,et võite massiliselt toatemperatuuri hoida 24*C juures võiks ,,tellida " soojussõlmes olevast küttevee regulaatorist tunduvalt kõrgema temperatuuriga küttevett. . Sel juhul väheneb küttesüsteemis tsirkuleeriva vee hulk tunduvalt ning ei oleks vajadust küttesüsteemi hüdrauliliseks tasakaalustamiseks ( s.o. küttevee jaotamist küttepüstikute ja küttekehade vahel) , mille nimel küllalt palju vaeva tuleb näha.
Sellist režiimi kasutades ei tohiks aga oodata uuendatud küttesüsteemist erilist soojussäästu, mis võib osutuda isegi negatiivseks ( olenevalt sellest , kuidas töötas vana küttesüsteem).

Leppides kokku ,et on lubatud kasutada 24-25*C ruumiõhu temperatuure oleks õige keerata küttevee regulaator maksimaalsele temperatuurile ning igas toas oleks soovitav temperatuur. Sel juhul väheneb küttesüsteemis tsirkuleeriva vee hulk tunduvalt ning ei oleks vajadust küttesüsteemi hüdrauliliseks tasakaalustamiseks ( s.o. küttevee jaotamist küttepüstikute ja küttekehade vahel), mille teostamiseks tuleb küllaltki palju vaeva näha.

Soovitava temperatuuri saavutame termostaadi korpusele kinnitatud termostaadi padruni keeramisega. Termostaadi ülesanne on toas soovitava temperatuuri saavutamisel sulgeda küttevee läbivoolu ava termostaatventiili korpuses.

1 toru küttesüsteemi korral kasutame väikese takistusega ja ilma termostaadi korpuse eelseadistuse võimaluseta termostaatventiile, millede tööpõhimõte on sama mis 2-toru süsteemis kasutatavatel ventiilidel. Piisava kütteveetemperatuuri ja küttevveekoguse korral võime nende abil ,, tellida" samuti 24-25 *C toatemperatuuri.

Kui soovime aga soojust säästa ja mitte soodustada toatemperatuuri üle 21*C peaksime kasutama nn. optimaalset küttegraafik - edasi vt. eelmist juttu.

NB.! Seekord ei maininud korteri õhuvahetusest tingitud küttekulu, mis mõjutab ruumis kujunevat õhutemperatuuri ( mida rohkem külma õhku sisse võtame-seda väiksem on ruumiõhu temperatuur). Samuti mõjutab ruumiõhu temperatuuri soojuseraldused olmetehnikalt, valgustusest jne.

[k24]

Küttespets, su mõte on täiesti arusaadav, aga ütle kas reaalselt kah keegi täna 1-toru süsteemi paigaldab ? KredeX (ühe TTÜ professori näol oli vist) õpetas sedasi, et maja rek käib sellises järjekorras: 1. ventilatsioon 2. piirete soojustamine sh katus 3. küttesüsteem. Ventilatsioonist saab kõik alguse ja seda ei tohi unustada. Kõige õigem oleks sund sisse-välja koos tagastusega loomulikult, aga selleks on lihtsam uus maja ehitada, kui seda vanale külge pookida.

Ps. kui keegi juhtumisi ei tea, siis siin on head üldist juttu: http://www.kredex.ee/11271

[ergon]

Küsin korra veel: kas 1 toru süsteemi puhul saab iga korteri omanik reguleerida temperatuuri talle sobivalt kas kõrgemaks või madalamaks (selge see et mingites piirides)?

Ma räägin elukvaliteedist ja mugavusest. Elu ei saa olla nagu pensionäride sünnipäev - " kõik on nii kallis, nii kallis ..."

Mina arust on süsteemi renoveerimisel 1 toru süsteemi kasutaminenagu uue auto ostes paluda sellel sissepritse asendada karburaatoriga. Mõlemad sõidavad ju...

[küttespets]

vastan veelkord.
1 toru küttesüsteemi küttekehadele monteeritakse samuti termostaatventiilid ja iga korteriomanik saab nende abil, samuti kui 2 torulisel süsteemil toatemperatuuri reguleerida.
Võib ka nii võrrelda kui lisada ,et sissepritsega mootori juures on palju tarkpäid tegutsenud ja süsyteem on paigast ära ja selle korda saamisega
on suuri raskusi (võrreldes karburaatori puhastamisega).

Üksikud majad on küttesüsteemi uuendanud 1-toru skeemi vastavalt. Kahe maja Tellijaks oli Ants Valdmaa - erilisi probleeme nii ehituse kui ka hiljem ei pidanud olema. Küsimusele kuidas soojussäästuga on , ütles et enne sellest suurt aru ei saanud kui lasi panna peale kütte individuaal- möötmise süsteemi. Vastus pani imestama, sest seda segasemaks (ebatäpsemaks) peaks MESA süsteem minema - küttekehade koefitsentide määramine raskem.

Mis järjekorras tuleks meetmeid rakendada;
Ilmselt oli sul kondakt TTÜ professori Kõivuga.
Hiljuti said nad valmis küllalki mahuka töö/uuringu , Sütiste tee 41 elamu ( 9 kor.) mis avaldati EKÜL portaalis. Uuringus oli vaatluse all ülemise korruse 3 toaline korter. Põhiprobleemiks oli vilets katus ja seinte ja katuse liitumiskohtade külmad sillad- lae - ja seinapindade mõõdetud temperatuur oli madal ja ruumi suhteline niiskus kohati piiri peal -75*C*C. Siit siis hallitusseentele soodsad tingimused.
Olemasolev ventilatsioon (loomulik) oli nigel.
Sellest aspektist lähtudes sai ta ainult soovitada katuse lisasoojustamist-koos 9 kor. akendepealse ribaga. ( kogu väliseina soojustus on esialgu luksus).

Ventilatsioonilahendusi oli antud töös ka mitu ( sellega tegeles IB Aksiaal). Ootasin huviga , et on midagi olemasolevatele kortermajadele välja pakkuda-kuid ei saanud targemaks.
Nende poolt väljapakutud põhivariant ,kus igasse korteri kööki pannakse soojustagastusega ventseade annaks ilmselt kõige paremaid tulemusi kuid on kallis ( üle 100000 tuhande) ja risustab korteri samuti ära.

Tsentraalse ventseadme paigaldamist ei pakutud ja minu arust ei ole see reaalne. Sel juhul peaksime rajama läbi maja täiendavad sissepuhke ventkanalid . Isegi kui kanalitega kuidagi hakkama saame jääb suureks probleemiks õhu jagamine korterite ja tubade vahel - kui küttevee jaotamisega on raskusi-õhu jaotamine veelgi raskem ja kulukas.

Ühes variandis pakutud (igasse tuppa välisseinale paigaldatavad soojustagastusega ventseadmed) variandi välistan ning alles jääb hoone ehitusprojektides väljapakutud lahendus. Ülemiste korruste vannitubade ja köögilööride ette paigaldada mitmekiirusega ,, vannitoa ventilaatorid". Õhu sissevõtt tubadesse.

Et professor küttesüsteemi uuendamise kolmandale kohale pani tundub veidi imelik ja kavatsen temaga sel teemal lähiajal vestelda. Ka eelpoolmainitud töös jõuti järeldusele ,et ülemine korrus on alaköetud . Ruumiõhu temperatuur alla soovitava pärsib korteri ventilatsiooni , kes tahab siis veel täiendavalt külma õhku ruumi lasta.

[majaka]

Proovin seletada, kuidas mina asjast aru saan. Mõlemat süsteemi, nii 1-toru kui 2-torusüsteemi puhul saab korteri temperatuuri muuta, keerates termostaatventiili.
Aga miks eelistatakse 2-torusüsteemi? Kõik räägivad, et seda on kergem seadistada. Ütleme, et on 4-korruseline maja. Ja võtame selles ühe püstiku, kus on 4 radiaatorit. Projektis arvutatakse välja, mitu l/min peab selles püstikus voolama, et tagada nõutav temperatuur. vastavalt sellele valitakse pump ja termostaatventiilid. Muidugi mingi varuga, mida peaks jätkuma, kui keegi keerab oma termostaadi täitsa lahti. Kuna 2-torusüsteemile üleminekul on torud ja radiaatorid kõik uued, siis tegelikkus arvutatust palju ei erine. Kõik 4 radiaatorit on ühendatud paralleelselt. Ja montaazil jääb need 4 termostaati välja reguleerida.

Nüüd vaatame 1-torusüsteemi. Siin radiaatorid võivad vanad jääda, sest termostaatide avad on suuremad, kui 2-torusüsteemil ja ni ruttu ei ummistu. Tuleb iga radiaatori ette paigaldada termostaat ja paralleelselt radiaatoriga peab olema veel toru kalibreeritud avaga, kust edasi püstikusse jookseb nõutav hulk l/min, kui korteriomanik oma radiaatori mingil põhjusel kinni keerab. Sest siin kõik püstiku radiaatorid on ühendatud järjestikku. Ja nii iga 4 radiaatori puhul. Isegi uute torude puhul on neid kalibreerituid avasid raskem valida. Aga kui torud jäävad veel vanad, milles vooluhulk ei vasta arvutusele. Jama veel rohkem

[tähelepanelik]

Nõus majakaga, 2-torusüsteem tagab kindlasti korterites ühtlasema temperatuuri, 1-torusüsteemis saab lõpptarbija kütte praktiliselt väljamineva vee temperatuuriga või selle lähedasega, seega kipub ka toatemperatuur korruste vahel üsna palju erinema.

[sirts]

Kahetorusüsteemi puhul ei vii see, kui keegi on eraldunud kesküttest, kogu süsteemi tasakaalust välja või on seda lihtsam tasakaalustada. Seega on see süsteem lollikindlam. Majades, kus kõik on ühtlaselt liitunud keskküttega, pole olulist mõtet ühetorusüsteemist loobuda.

[majaka]

Huvitav, aga kui ma kõrvalmaja üle võtsin, siis seal oli 1 korter keskküttest loobunud. Tahtsin korterite temperatuure teada, aga keegi ei viitsinud märkida peale paari inimese. Nii ei saanudki teada, mis olukord oli. Nüüd on see korter tagasi süsteemis ja pärast otsaseinte soojustamist on kõik rahul.
Aga 1-torusüsteemi tasakaalustamine on keerulisem ja seni ma pole leidnud spetsialiste, kes seda oskavad teha. Targutada sel teemal oskavad palju. aga hakkad mõnda nüansi uurima ja mees hakkab udutama.

[küttespets]

majaka liikmele vastaksin , et senini on käinud jutt uutest küttesüsteemidest kus küttekehade võimsuse reguleerimiseks paigaldatakse termostaatventiilid. Jutust jääb mulje räägitakse vanast s.o. ilma termostaatventiilideta süsteemist , kus ei osutu maja erinevaid korruseid ühtlaselt soojaks saada.
Mis puutub uute küttesüsteemi tasakaalustamisse siis 2-toru küttesüsteemis toimub nii horisontaalne ( s.o. küttevee jaotamine küttepüstikute vahel) kui ka vertikaalne tasakaalustamine. Viimane tähendab püstikusse antud küttevee jagamine selle püstikute küttekehade vahel. Vee jaotamine toimub termostaatventiilide korpuste seadistusega ehitaja poolt vastavalt teoreetilistele arvutustele.
Kahjuks on hilisema ekspluatatsiooni käigus elanikel lihtne seda seadistust muuta s.t. kui alumiste korruste omanikud seadistavad ava suuremaks võttes tunduvalt rohke küttevett (soojusenergiat) ei jagu seda piisavalt ülakorruste küttekehadele.
1 toru küttesüsteemi korral vertikaalne tasakaalustamist ei ole. Püstikutesse antud küttevesi läbib kordamööda kõigi korruste küttekehasid. Iga küttekeha läbimisel küttevee temperatuur langeb . Küttevee jahtumisega on arvestatud küttekehade arvutamisel. Püstiku lõpus paikneb küttekehad on seetõttu suurema küttepinnaga.
Toatemperatuuri automaatne reguleerimine toimub samuti enne küttekeha monteeritud termostaatventiili abil. Toas vajaliku temperatuuri ( s.o. korteriomaniku poolt termostaadi keeramisega ,,tellitud") saavutamisel suletakse küttekehast küttevee läbivool ning küttevesi juhitakse küttekehast mööda nn. otsevoolu abil. Järgmiste korruste küttekehade termostaatide käsutuses on jälle kogu püstikusse juhitud vooluhulk. Antud vooluhulk läbib kõiki küttepüstikud ka sügis- kevadisel kütteperioodil kui küttevajadus päikesepoolses fasaadis puudub.

Seega jäävad vooluhulgad 1- toru küttesüsteemis constantseteks. 1-toru küttesüsteemi tasakaalustamine tunduvalt lihtsam. Ei ole vaja tegeleda nn. vertikaalse tasakaalustamisega (mis vajalik 2 toru küttesüsteemil) ja mida hilisemas eksplautatsioonis on kerge muuta.

Peale selle sõltub 2-toru küttesüsteemi läbiv vooluhulk küttevee temperatuurist. Andes küttesüsteemi arvutuslikust temperatuurist 5-10*C võrra kõrgemat küttevett väheneb süsteemi veevajadus tunduvalt, (küttevett ja soojust jätkub kõigile ) ning tehtud küttesüsteemi hüdraulilisel tasakaalustusel ei ole mõtet. Sellisel reziimil korral on raske soojussäästu uuendatud küttesüsteemilt oodata.

[majaka]

Lp küttespets.
Te kirjutate pikalt, aga kahjuks uduselt. Kui toas suletakse ventiil, kuidas saab sama vooluhulk edasi liikuda? Läbi paralleeltoru? Ma saan aru, et läbi selle toru saab liikuda suurem vooluhulk, mis kompenseerib läbi radiaatori voolanu, kui selle ava suureneb ventiili sulgemisel. Või peab surve suurenema.
Aga kahjuks leidub selliseid asju nagu juhtus Katleri 3, kus elanik sõitis nädalaks ära, keeras oma ventiili kinni ja kogu püstik oli nädal aega külm. Esimees nägi kurja vaeva põhjuse otsimisel.
Ja kuidas sõltub küttesüsteemi läbiv vooluhulk 2-torusüsteemis küttevee temperatuurist? Mis vähendab vooluhulka näiteks, kui temperatuur tõuseb?

[ergon]

Olen kuulnud, et 1 toru süsteem on nõuka aja ratsionaliseerimisettepaneku vili. Läheb ju poole vähem torusid. Aga miks seda vaja on?

Kui teha siis teha korralikult, et kõigil oleks talle sobiv soojus ja reguleerimivõimalus.

Küttespets: äkki valgustad meid palju maksab 1 toru süsteemi tasakaalustamine näiteks 5 trepikoda 5 korrust ja 75 krt majale. Ilma renoveerimistöödeta ja majal pole enam ka keskkütte projekti.

[tähelepanelik]

Minu arusaamist mööda ongi termostaat selleks, et vähendada küttekeha läbiva vee hulka, mis omakorda alandab küttevee temperatuuri RADIAATORIS, olenemata sellest kas tegemist on ühe-, või kahetoru süsteemiga.

[k24]

......Aga 1-torusüsteemi tasakaalustamine on keerulisem ja seni ma pole leidnud spetsialiste, kes seda oskavad teha. Targutada sel teemal oskavad palju. aga hakkad mõnda nüansi uurima ja mees hakkab udutama.

meil 1-T süsteem täiustatud koos võimalusega tasakaalustada ja tehtud on see nii:
1. iga trepikoja tagasivoolu peatorul on tasakaalustusventiil *
2. igal püstaku tagasivoolul on liiniseadeventiil *
3. majal on oma soojasõlm - selle vist võib ära jätta.
*ventiile saab reguleeirda skaalal 1-9 ja seda on tehtud käsitsi infrapuna termomeetri abil ilma mingi tasakaalustusprojektita selliselt, et kõik tagasivolu temperatuurid oleks teatud välistemperatuuriga enam-vähem võrdsed.